Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.september 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24866
Tsiviilasi
AS-i Hhagi AOÜ vastu võlgnevuse 173 670,97 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS H(reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Kadri Valdre (AS Hansa Liising Eesti, XXX) Kostja: AOÜ (reg kood XXX; XXX); juhatuse liige A N
Asja läbivaatamine
28.08.2008, kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Annemari Õunpuu
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.06.2006 liisingulepingu nr 0130368L, mille esemeks oli tarbesõiduk XXX ehitusaastaga 2006. Lepingust tulenevalt sai kostja sõiduki enda valdusesse ja kasutusse ning kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata hagejale graafiku järgsed maksed, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Kostja ei tasunud võlgnevust ega tagastanud sõidukit teatises nimetatud tähtajaks ning seetõttu lõpetas hageja kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Tulenevalt lepingust kohustus kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel sõiduki hagejale viivitamatult tagastama. Kostja sõidukit hagejale siiani tagastanud ei ole. Vara asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha. Seetõttu taotleb hageja vara jääkmaksumuse hüvitamist rahas.
2-07-24866 Kostja liisingulepingust tulenev põhinõue hageja ees on 172 475, 20 krooni, millest vara jääkmaksumus (käibemaksuta) moodustab 134 756,99 krooni; tasumata osamaksete, vabatahtliku kindlustusmaksete ning kohustuslike kindlustusmaksete võlgnevus kokku 13 461,95 krooni ja vara jääkmaksumuselt arvestatav käibemaks 24 256,26 krooni. Põhinõudele lisandub viivismaksete võlgnevus summas 1195, 77 krooni. Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 taotleb hageja kostjalt 173 670,97 krooni väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastusele esitatud seisukohas märgib hageja, et sõlmis liisingulepingu juriidilise isiku AOÜ-ga, mitte juhatuse liikmega isiklikult, mistõttu vastutab hageja ees kostja. Liisingulepingu sõlmimise ajal oli äriregistrisse juhatuse liikmena kantud O Z . Kanne juhatuse liikme vahetuse kohta tehti 12.06.2006. Hageja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik juhatuse liikme vahetusest, seetõttu on liisinguleping kehtiv ja kostja vastutab lepingust tulenevate tagajärgede eest. Kohtuistungil taotles hageja esindaja asja sisulist lahendamist kostja kohalolekuta. Hageja taotles hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja juhatuse liige AN ostis äriühingu AOÜ 01.06.2006. Osaühingu osa müügileping on registreeritud Tallinna notar Sirje Ormani büroos numbriga 4034. Hagejaga sõlmitud leping on allkirjastatud 02.06.2006 endise juhatuse liikme poolt. Lepingu eset ei ole AN kunagi näinud ega kasutanud, osaühingu dokumentides sellist lepingut ei kajastu. Täiendavas vastuses märgib kostja, et notariaalne müügileping oli sõlmitud tingimusel, et AOÜ-l ei ole kohustusi, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Endine juhatuse liige OZ väidab, et tema ei ole liisingulepingule alla kirjutanud. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus määras asja arutamiseks kohutistungi ja saatis poolte esindajatele kohtukutsed. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjust. Kohtukutse sai kostja seaduslik esindaja kätte isiklikult, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel. Hageja esindaja taotlusel lahendab kohus asja sisuliselt kostja kohalolekuta juhindudes TsMs § 414 lg 1. Nimetatud paragrahvi 2.lõikes sätestatud asja poole osavõtuta sisulise lahendamise piirangud puuduvad. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja lisadega, kostja poolt esitatud vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS H ja AOÜ sõlmisid 02.06.2006 liisingulepingu (lk 9-13), mille lisaks on liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt (lk 14), maksegraafikud (lk 15-16) ja liisingulepingu üldtingimused (lk 26-31). VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liisinglepingu üldtingimuste p 1.3. kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.3. kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusega seotud muid kulutusi kindlustuslepingus märgitud tähtaegadel ja summas. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.3.2.
2-07-24866 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ja muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud. Kui vastavad kulud on kandnud hageja, on kostjal hüvitada hagejale vastavad summas hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lepingust tulenevad maksed süstemaatiliselt tasumata. Hageja on kostja eest tasunud kindlustusmakseid perioodi 31.12.2006-12.06.2007 eest (lk 18). Kostja hageja väidetele vastu ei ole vaielnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist või taganeda lepingust või öelda leping üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.1.3. kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks, kui kostja on jätnud liisingu osamakse või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. 30.11.2006 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (lk 17). Kostja ei tasunud võlgnevust ka teatises ettenähtud tähtaja jooksul, seega tekkis hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. VÕS § 367 tulenevalt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5. kohaselt kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult üle andma liisingueseme valduse liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt liisinguesemega seotud kulude hüvitamist. Kuna kostja liisingueset ei ole tagastanud ja selle asukohta ei ole võimalik kindlaks teha, on hagejal õigus nõuda vara väärtuse hüvitamist rahas. VÕS § 101 lg 1 p 6 tulenevalt on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõue on põhjendatud ning kostja ei ole täitnud VÕS-st ja liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole ka nõude suurust vaidlustanud. Seega tuleb hagi rahuldada. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostja juhatuse liige AN väidetavalt ei tea midagi vaidlusalusest liisingulepingust. Liisingulepingu sõlmimise ajal oli äriregistrisse kostja juhatuse liikmena kantud eelmine juhatuse liige OZ. Äriregistri kanne juhatuse liikme vahetuse kohta kinnitati 12.06.2006. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Äriregistrisse ühist esindust kantud ei olnud, seega võis OZ esindada kostjat üksinda. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 34 lg 3 sätestab, et kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Nimetatud sätetest tulenevalt eeldatakse hageja heausksust äriregistri kandele tuginemisel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma liisingulepingu sõlmimise ajal, et äriregistri kanne oli vale. Kostja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et endine juhatuse liige OZ ei ole liisingulepingule alla kirjutanud. Kostja viited OZ sellekohastele väidetele on paljasõnalised. Kostjaks on antud juhul juriidiline isik, mitte selle
2-07-24866 juhatuse liige isiklikult. Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab osaühing kogu oma varaga (ÄS § 135 lg 3). Kostja poolt esitatud kostja raamatupidamisbilanss seisuga 01.06.2006 (lk 69-70), millel liisinglepingu allakirjutanud OZ allkiri erineb oluliselt liisingulepingul (lk 9-15) olevast allkirjast, ei tõenda usaldusväärselt kostja vastuväidet, mille kohaselt liisingulepingule ei kirjutanudki alla OZ. Hageja poolt koos liisingulepingu originaaliga esitatud kostja raamatupidamisebilansil (2005.aasta kohta), millele on kostja juhatuse esimehena allakirjutanud OZ, on allkiri sarnane liisingulepingul oleva allkirjaga. Ülalmärgitust tulenevalt rahuldab kohus hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 alusel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
T. Hiiuväin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.