Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-143934
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi A. F. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 2 050,58 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS(registrikood 11919806, Tartu mnt 83esindajad 601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (e-post: xxx); Kostja: A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, e-post: xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A. F.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja 922,21 (üheksasada kakskümmend kaks eurot ja 21 senti) eurot, millest 649 eurot on põhivõlgnevus, 79,62 eurot on intressivõlgnevus, 29,90 eurot on lepingutasu, 11,60 eurot on haldustasu, 35 eurot on sissenõudekulud ning 117,09 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt A. F.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 649 eurolt alates 13.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 24,30% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt A. F.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks menetluskuludena välja 668 (kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv, 420 eurot kulud õigusabile ning 48 eurot kulu menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel.
3.Mõista kostjalt A. F.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja viivis menetluskuludelt 668 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõlminud 01.03.2021 Kohvisemu OÜ-ga järelmaksulepingu nr xxxxxxxxxx ehk osamaksetega tasumise müügilepingu koos lisadega. Lepingus kinnitas kostja, et on teadlik, et müüja loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile. Lepingu punktis II leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumises. Kostja kohustus vastavalt lepingule tegema igakuiseid makseid 15.-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.04.2021 summas 30,51 eurot ning viimase osamaksega 15.03.2025 summas 30,51 eurot. Lepingule alla kirjutades kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.
2.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 24,30% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti leppisid pooled kokku ühekordses lepingutasus 29,90 eurot ja igakuises haldustasus 2,90 eurot. Tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt kliendilepingule.
3.Kostja jättis lepingu täitmata ega teostanud maksegraafikujärgseid makseid alates esimesest osamaksest. Kokku jättis kostja tasumata põhiosamaksetena 649 eurot, intressina 79,62 eurot, lepingutasuna 29,9 eurot ning haldustasuna 11,6 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 649 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 649 eurot, tasumata intressi osas 79,62 eurot, tasumata lepingutasu osas 29,90 eurot ja tasumata haldustasu osas 11,60 eurot.
4.Vastavalt tingimuste punktile VII 4.2 oli faktooril müüja esindajana õigus leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud ostjale edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivitatud summa tasumiseks koos hoiatusega, et müüja ütleb lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes tingimuste punktist VII 4.2 teavitas faktoor 30.06.2021 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 14.07.2021 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles faktoor lepingu 15.07.2021 üles.
5.Vastavalt tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 euro ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on 1079,92 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 12.08.2021, 13.09.2021 ja 11.10.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu on hagejal VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
6.09.08.2021 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ega ole võlgnevust tasunud.
7.Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevus 649 eurot, intressid 79,62 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja viivise 117,09 eurot. Vastavalt tingimuste p-le VI 3 ja tingimuste lisale "Hinnakiri" on viivise määr lepingus fikseeritud intressimäär. Seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 649 x viivitatud päevade arv 272 x 24,30% aastas. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 649 eurot, intressid 79,62 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, haldustasu 11,60 eurot, viivised 117,09 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 649 eurolt alates 13.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni 24,30% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palus mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise. Täiendavalt palus hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 48 eurot.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagi aluseks olev leping on sõlmitud kostja IDkaarti ja PIN-koode kasutades. Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud.
10.ID-kaartide sertifikaatide kasutustingimuste punkt 1.3 kohaselt peab klient olema kasutustingimustega tuttav ja nendega sertifikaatide kättesaamisel nõustuma. Punkt 3.1.3 kohaselt on kliendi sertifikaate keelatud kasutada muu hulgas võimaldamaks teistel kasutada kliendi isiklikku võti. Punkti 5.2.7. kohaselt kohustub klient tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Punkti 5.7.1 kohaselt on klient kohustatud sertifikaadid viivitamatult peatama juhul, kui klient avastab, et ID-kaart või Digi-ID on kadunud või kui eksisteerib võimalus, et tema isiklikku võtit on loata kasutatud. Punkti 5.7.2 kohaselt on klient kohustatud sertifikaadid tühistama, kui tal tekib kahtlus, et ID-kaart või Digi-ID on sertifikaatide peatatuse ajal tema kontrolli alt väljunud.
11.Punkti 5.9 kohaselt ID-kaardi ja Digi-ID kaotamisel või varastamisel või mingil muul põhjusel kasutuskõlbmatuks muutumisel teatab klient sellest viivitamatult PPA-d, et dokument tunnistataks kehtetuks. Punkt 8.1 alusel vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme haldamise eest. Punkti 8.2 alusel vastutab klient ainuisikuliselt ja täielikult autentimise ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda. Punkti 8.3 kohaselt vastutab klient ainuisikuliselt igasuguse kahju eest, mis tulenes kasutustingimustest ja/või Eesti Vabariigi seadustes sätestatud kohustuste täitmata jätmisest või nende sobimatust täitmisest.
12.Hageja on tõendanud, et kostja sõlmis hagi aluseks oleva lepingu enda ID-kaarti ja PINkoode kasutades, mistõttu puudus mõistlik alus kahelda, et lepingu sõlmis kostja ise. Seega vastutab kostja tehingute eest, millised on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning mis on tema poolt PIN-koodiga kinnitatud. Kasutustingimused näevad ette, et kostja vastutab sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest tulenevate kõigi tagajärgede eest. Kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemit. Küll aga võib anda kostjale võimaluse esitada kriminaalasjas tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudega kolmanda isiku vastu. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja teatas, et tema suhtes on toime pandud petmine ajavahemikul 23.02.2021, millega tekitati kannatanule kahju 3062,10 eurot. Kostja on pöördunud avaldusega politsei poole ning alustatud on kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 1) 01.03.2021 Kohvisemu OÜ on sõlminud järelmaksulepingu nr xxxxxxxxxx, mille on allkirjastanud kostja nimel isik, kes on kasutanud kostja Mobiili-ID-d; 2) järelmaksulepingust tulenevad kohustused jäid täitmata; 3) 09.08.2021 loovutas järelmaksulepingus märgitud faktoor oma nõuded hagejale.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 649 eurot, intressivõlgnevus 79,62 eurot, lepingutasu võlgnevus 29,90 eurot, haldustasu võlgnevus 11,60 eurot, viivisvõlgnevus 117,09 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale alates 13.04.2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 649 eurolt kuni põhinõude täitmiseni määraga 24,30% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
17.Hageja tugines sellele, et kostja on 01.03.2021 digitaalselt allkirjastanud Kohvisemu OÜ-ga sõlmitud järelmaksulepingu, milles märgitu kohaselt loovutas müüja oma nõuded kostja vastu faktoorile. Lepingule oli lisatud maksegraafik igakuiste maksetega 30,51 eurot, kuid lepingust tulenevad kohustused jäid täitmata. Faktoor ütles lepingu üles 15.07.2021 ning loovutas nõude seejärel hagejale. Kuna leping allkirjastati kostja PIN koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks tegi kostja. Vastupidist tuleks tõendada kostjal. ID formaadis isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste kohaselt vastutas PIN koodide kasutamise eest kostja ning kostja oleks PIN-koodide ilma tema loata kasutamisel pidanud koheselt sertifikaadid peatama.
18.Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et teda peteti 23.02.2021 ning talle tekitati kahju. Kostja on pöördunud avaldusega politsei poole ning juhtunu suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.
19.Kohus selgitas kostjale 05.09.2022 pöördumises (toimiku lk 77), et viimasel tuleb vastuväiteid nõudele põhjendada ja tõendada. Kohus andis kostjale selleks täiendavalt aega. Kohus selgitas, et ainult kriminaalmenetluse alustamise teatega ei saa lugeda tõendatuks kostja väiteid, et ta ei sõlminud vaidlusalust lepingut. Kostja ei ole välja toonud ega usutavalt tõendanud asjaolusid, mille tõttu sai talle tundmatu isik enda valdusesse tema Mobiili ID PIN koodid. Kohus selgitas, et ei saa ise kostja eest asuda tõendeid koguma. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja ühtegi täiendavat põhistust ega tõendit.
20.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega juhul, kui leping on sõlmitud, kuid lepinguline kohustus on jäänud täitmata, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui võlgnik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, tuleb tal tasuda viivist lepingus kokku lepitud määras.
22.VÕS § 1132 lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist võlgnikult.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et KohviSemu sõlmis 01.03.2021 järelmaksulepingu (toimiku lk 35-39) isikuga, kes esitles end kostjana ning allkirjastas lepingu digitaalselt. Lepingu alusel ostis võlgnik kauba maksumusega 649 eurot. Lepingu järgi oli intressimäär aastas 24,30% ning lepingu tasu 29,9 eurot. Lepingu alusel pidi võlgnik tegema 48 makset ning igakuise makse suurus oli 30,51 eurot. Lepingule oli lisatud maksegraafik. Samuti olid lepingule lisatud lepingus märgitud faktoori ESTO AS teenusetingimused (toimiku lk 40-43). Teenusetingimustes märgitud hinnakirja järgi oli meeldetuletuse saatmise tasu 5 eurot ja lepingust taganemise teatise tasu 20 eurot.
24.ESTO AS saatis kostjale 30.06.2021 lepingu ülesütlemise teate (toimiku lk 44-45). 15.07.2021 saadeti kostjale võlgnevuse tasumise meeldetuletus (toimiku lk 46). 12.08.2021 saadeti kostjale nõude loovutamise teatis (toimiku lk 47) ning samal päeval ka võlanõude (toimiku lk 48). 13.09.2021 ja 11.10.2021 saatis hageja järgmised võlanõuded (toimiku lk 4950). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole teateid saanud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks teatistele vastanud.
25.Kostja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teatise 28.06.2022 (toimiku lk 66), mille kohaselt on alustatud 29.03.2022 kriminaalmenetlust selles, et 23.02.2021 ajavahemikul 13.00 kuni 15.00 sai võõras meesterahvas välja mõeldud ajendil enda valdusesse kostja Mobiil-ID PIN paroolid ning kasutas neid laenu võtmisel AS-st ESTO, mille lasi kostjal pangaautomaadist välja võtta. 01.03.2021võttis sama võõras meesterahvas teist korda AS-st ESTO laenu. Kokku luges kostja endale tekitatud kahjuks 3062,10 eurot, mis sisaldas võlgnevust AS ESTO ees.
26.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu andis ta väidetavalt täiesti võõrale isikule kasutamiseks enda Mobiil-ID PIN koodid. Kohus ei saa lugeda ainuüksi kriminaalmenetlus alustamise teatise alusel tõendatuks, et PIN koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ning kostja ei ole ise sõlminud järelmaksulepingut ega andnud kellelegi volitust sõlmida lepingut enda eest. Kui vaidlusalune leping oleks sõlmitud kostja tahte vastaselt, ei saaks pidada usutavaks kostja väidet, et talle on lepingu sõlmimisega tekitatud kahju, sest sellisel juhul ei peaks kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitma.
27.Hageja esitas kohtule Eesti Vabariigi ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimused (toimiku lk 70-75). Kasutustingimuste punkti 3.1.3 kohaselt on kliendi sertifikaate keelatud kasutada muu hulgas võimaldamaks teistel kasutada kliendi isiklikku võti. Punkti 5.2.7. kohaselt kohustub klient tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Punkti 5.7.1 kohaselt on klient kohustatud sertifikaadid viivitamatult peatama juhul, kui klient avastab, et ID-kaart või Digi-ID on kadunud või kui eksisteerib võimalus, et tema isiklikku võtit on loata kasutatud. Punkti 5.9 kohaselt ID-kaardi ja Digi-ID kaotamisel või varastamisel või mingil muul põhjusel kasutuskõlbmatuks muutumisel teatab klient sellest viivitamatult PPA-d, et dokument tunnistataks kehtetuks. Punkt 8.1 alusel vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme haldamise eest. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kohustus PIN koodide valduse kaotamise korral sertifikaadid peatada või teatada PPA-le, et dokument tuleb tunnistada kehtetuks. Kostja seda teinud ei ole.
28.Riigikohus on selgitanud, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RK TKo 2-16-124450, p 22). Kostja ei ole tõendanud, et PIN koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Seega on kostja vastuväited menetluses jäänud tõendamata. Kohus ei saa hagimenetluses kostja eest ise tõendeid koguda. Muid vastuväiteid hageja nõudele kostja ei esitanud.
29.Kuna kostja vastuväited nõudel on jäänud tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 922,21 eurot, millest 649 eurot on põhivõlgnevus, 79,62 eurot on intressivõlgnevus, 29,90 eurot on lepingutasu, 11,60 eurot on haldustasu, 35 eurot on sissenõudekulud ning 117,09 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Alates 13.04.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 649 eurolt kuni põhinõude täitmiseni määraga 24,30% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hageja palus mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise. Täiendavalt palus hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 48 eurot.
32.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud riigilõivu 200 euro, õigusabikulu 420 euro ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu 48 euro osas. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot menetluskuluna hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 4842 näeb ette, et menetluskulu 20 eurot määrab kohus hüvitamisele kuuluva menetluskuluna kindlaks siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb makseettepaneku tegemisega. Antud juhul makseettepanekut ei tehtud ning menetlus jätkus hagimenetluses. Menetluse jätkumisel hagimenetluses hüvitatakse hagejale menetluskulud, kuid sellele ei lisata TsMS § 4842 toodud kulu.
33.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 668 eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv, 420 eurot kulud õigusabile ning 48 eurot kulu menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 668 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.