Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-48504 ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 21.11.2007.a esitas BAS kohtule hagi MR vastu 112 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.03.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700406/26st. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, mistõttu tal tekkis hageja ees võlgnevus. 27.06.2007.a ülesütlemisavaldusega on hageja tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 112 000,00 krooni (tagastamata krediidisumma 59 840,59 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 737,59 krooni, viivis 6 525,79 krooni, leppetrahv 11 968,12 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900,00 krooni ja kahjuhüvitis 25 027,91 krooni). Hageja ja kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule nõude täpsustuse. Nõude täpsustuse kohaselt hageja loobub kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 25 027,91 krooni. Arvestades, et kostja ei ole ka peale hagi esitamist tasunud ühtegi makset, on hageja viivisnõue perioodil 20.11.2007.a 08.07.2008.a suurenenud 10 244,30 krooni võrra. Seisuga 08.07.2008.a on hageja viivisnõue kostja vastu kokku 16 770,09 krooni (6 525,79 krooni + 10 244,30 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 97 216,39 krooni (s.o tagastamata krediidisumma 59 840,59 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 737,59 krooni, viivis 16 770,09 krooni, leppetrahv 11 968,12 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900,00 krooni). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja alates 08.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27.05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja ja kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja 09.07.2008.a toimunud istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

2-07-48504 viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 97 216,39 krooni (s.o tagastamata krediidisumma 59 840,59 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 737,59 krooni, viivis 16 770,09 krooni, leppetrahv 11 968,12 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900,00 krooni). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 08.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27.05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.