Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud 21.11.2006 esitas kostja hagejale eraisikulaenutaotluse. 23.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise laenulepingu LT-6102-231106, millega hageja andis kostjale laenu summas 20 ́000.krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokku lepitud intressimäär oli 24% aastas) kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressi arvestas hageja laenu väljamaksmise päevast kuni lepingu lõppemise päevani. Laenutähtpäev oli 25.11.2007. Lepingu üldtingimuste punkt 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25% tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustub lepingu järgi kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laenu andis hageja kostjale üle 23.11.2006. Hageja andis laenu kostjale üle pangaülekandega kostja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXSampo Pank. Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kostjal hagejale tähtaegselt tagastamata 9796,19 krooni, millest 9254,29 krooni moodustab põhimakse ja 541,90 krooni intress. Laenulepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale 9 ́796,19 krooni, millest 9 ́254,29 krooni moodustas osamakse ja 541,90 krooni intress, täitmise tähtpäev 25.11.2007. Hageja teatas 08.01.2008 kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused. Lisaks eelnevale esitas hageja leppetrahvi nõude ning - teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu ülesse ja pöördub nõudega kohtusse. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 9 ́254,29 krooni, intressi 541,90 krooni, leppetrahvi 2 ́449,05 krooni, tehtud kulutused 500.krooni, 03.04.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 5 ́924,28 krooni ja edaspidi viivised 0,25% päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täitmiseni OÜ E kasuks. Samuti palub hageja välja mõista menetluskulu: riigilõivu 1 ́000.- krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1 ́000.- krooni.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.