01.september 2008 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-19722
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja OÜ U(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige A T Hageja volitatud esindaja Riho Viik (isikukood XXX, kontaktaadress XXX) Kostja/vastuhageja LK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
07.08.2008
Kohtuistungil osalesid
A. T , R. Viik ja L. K
OÜ Uhagi LKv astu võlgnevuse 8550 krooni väljamõistmiseks ja LK vastuhagi kahju hüvitamiseks summas 42 195 krooni
RESOLUTSIOON
1.OÜ U hagi rahuldada.
2.LK vastuhagi rahuldada osaliselt summas 1500 krooni. Ülejäänud osas jätta vastuhagi rahuldamata.
3.Tasaarvestada poolte vastastikused rahuldatud nõuded ning mõista kostjalt LK’lt (XXX) OÜ U(XXX) kasuks välja 6050 (kuus tuhat viiskümmend) krooni.
4.Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusele järgmiselt: - Menetlusosaliste kohtukulud (s.h. riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud), mis on seotud OÜ Uhagi menetlemisega, jätta kostja LK kanda; - Menetlusosaliste kohtukulud, mis on seotud LK vastuhagi menetlemisega (s.h. riigilõiv, ekspertiisikulud), jätta 4 % (nelja protsendi) ulatuses hageja OÜ U kanda ja 96% (üheksakümne kuue protsendi) ulatuses kostja LK kanda. - OÜ Ukohtuvälised (esindaja kulud) jätta 4 % (nelja protsendi) ulatuses OÜ U kanda ja 96 % (üheksakümne kuue protsendi) ulatuses kostja LK kanda; - LK kohtuvälised kulud jäävad LK enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
27.07.2006.a. esitatud hagi ja selle lisade kohaselt 22.11.2005.a. sõlmisid OÜ U ja LK lepingu, millega hageja kohustus paigaldama 2005.a. 52.nädalal aknad aadressil XXXTallinas ning kostja kohustus tasuma akende ja nende paigaldamise eest kokku 11 700 krooni. Vastavalt lepingu punktile 3.1. kostja tasus ettemaksuna 6000 krooni, s.o. 50 % lepingu summast. Ülejäänud 50 % lepingu summast kohustus kostja tasuma kolme päeva jooksul pärast kauba vastuvõtmist. 15.12.2005 vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt, millele alla kirjutades kostja kinnitas, et tal ei ole märkusi ja ta võtab hageja poolt teostatud tööd ekspluatatsiooniks. Seega oli kostja kohustatud tasuma ülejäänud 50 % lepingusummast, 5700 krooni 18.detsembriks 2005.a. Kostja seda kohustust ei täitnud, kuigi hageja on kostjale väljastanud arve ja kordusarve. Vastavalt lepingu punktile 4.7. on hagejal õigus arvestada juurde viivist 100 krooni maksmata summalt iga hilinenud päeva eest. Hagi esitamise ajaks viivis ületab tunduvalt põhivõlgnevuse summat, kuid hageja nõuab viivist põhivõlgnevuse 50 % ulatuses, summas 2850 krooni. Võttes arvesse kohtu poolt määratud ehitustehnilise ekspertiisi teostanud eksperdi T. Rattasepa 26.05.2008 ekspertarvamust, 07.08.2008 kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet 2500 krooni võrra. Hageja taotles vähendatud hagi rahuldada, kostjalt koos viivistega 6050 krooni välja mõista ning proportsionaalselt nõude vähendamisele jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS JA VASTUHAGI
Kostja 04.10.2006 kirjalikus vastuses vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja väidetel ei teinud hageja viimistlust kohaselt ning selles osas üleandmis-vastuvõtmise akti kostja ei allkirjastanud. Kostja taotles anda pooltele kompromissi sõlmimiseks aega. Pooled kompromissile ei jõudnud ning 22.03.2007 kostja esitas kohtule vastuhagi. Vastuhagi kohaselt pidi kostja tasuma akende valmistamise, akende ja veelaudade paigaldamise ning sisemiste ja välimiste aknapalede viimistlustööde eest kokku 11 700 krooni. Akende maksumus sellest oli vastuhagi kohaselt 6801,76 krooni. 15.12.2005 kostja valmistas ruumid ette akende paigaldamiseks, muu hulgas kattis põrandad presspapiga. Aknaid paigaldama tulnud töötajad koristasid papi ära, sest see segavat tööd. Vanade akende demonteerimisel langesid põrandale telliste ja aknapalede killud, millega vigastati lakkvärvkatet. Vanade akende väljaviimisel vigastati elutubade uste puitpalesid. Samal päeval koostatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktis allkirjastas kostja üksnes akende paigaldamise ja vanade akende utiliseerimise read, kuid jättis allkirjastamata aknapalede sisemise ja välimise viimistlemise rea. 16.12.2005 tuli viimistleja, kel ei õnnestunud paigaldajate töö tõttu tekkinud auke täita ühe koti tsemendiga. 17.12.2005 kostja teatas hagejale töös avastatud puudused. Muu hulgas oli vigastatud kahes kohas uue aknaraami tiib. 21.12.2005 käis kostja korteris meister, kes koostas puuduste kohta akti mustandi, akti kostjale ei ole antud. 28.12.2005 vahetati välja vigastatud aknaraam. Mingeid muid töid ei teostatud. Kostja pöördus korduvalt hageja poole palvega teostada tegemata tööd ja kõrvaldada puudused, kuid sellele ei reageeritud, vaid nõuti puuduoleva summa tasumist. Kostja ei nõustunud enne tööde teostamist raha maksma. Kostja pöördus Nora Kasemaa ekspertiisibüroo poole. 24.07.2006 teostatud ekspertiisi kohta vormistatud aktis on äratoodud puudused ja kahjusumma 36 195 krooni, mida kostja kandis seoses akende paigaldamisega. Kostja leiab, et hageja võib kostja korterisse paigaldatud aknad demonteerida ja soovib hagejale juba tasutud 6000 krooni tagastamist. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ja mõista hagejalt kokku 42 195 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda.
07.08.2008 kohtuistungil kostja LK tunnistas, et võlgneb hagejale 5700 krooni ja oli nõus, et sellest summast võetakse maha 2500 krooni, s.o. lepingu järgi tegemata tööde ja puuduste kõrvaldamise maksumus kohtu määratud ekspertiisi 26.05.2008 akti järgi. Kostja ei olnud nõus tasuma viiviseid, leides, et oli õigustatud tasu maksmisega viivitama, kuna kõiki töid nõuetekohaselt ei teostatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Poolte vahel sõlmiti 22.11.2005.a. töövõtuleping PVC akende valmistamiseks ja aadressil Tallinn, XXX paigaldamiseks. Samuti olid pooled kokku leppinud akende paigaldamisega seotud lisatööde, muu hulgas sise- ja välisviimistlus, tegemises ja maksumuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et aknad on paigaldatud. Vaidlus on selle üle, kas kõik kokku lepitud lisatööd on tehtud, kas tehtud lisatööd vastavad nõutavale kvaliteedile ning kas tööde puuduste tõttu oli kostjal LK õigus viivitada tööde eest tasumisega. Kostja vastuhagi lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on akende paigaldamise käigus kahjustatud kostja LK korteri siseviimistlust.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale (VÕS § 636 lg 1). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
3.Hagiavaldusele lisatud 15.12.2005.a. koostatud üleandmise-vastuvõtu akti (toimiku lk 20) kohaselt on kostja LK allkirjastanud plastakende valmistamise ja paigaldamise ning vanade akende utiliseerimise. Aknapalede viimistlemise ja välimise viimistluse tööde vastuvõtmise kohta kostja allkiri puudub. Kostja on allkirja kirjutanud just akti punktis 1 märgitud konkreetsete tööde nimetuste taha. Akti tervikuna, s.h. akti punkti 2, millega kostja kinnitaks, et tal ei ole märkusi ja ta võtab teostatud tööd ekspluatatsiooniks, ei ole kostja allkirjastanud. Vastuhagi kohaselt kostja ei allkirjastanud vastuvõtuakti viimistlustööde osas, sest need ei olnud tehtud kvaliteetselt. Kostja esitas hagejale oma märkused puuduste kohta ja taotles nende parandamist. Hageja spetsialistid käisid peale akende paigaldamist ka kostja korteris kohal ning vahetati välja üks aknaraam, mis oli saanud paigalduse käigus kahjustada.
4.Poolte taotlusel kohus määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi, et selgitada välja, kas kõik lepingulised tööd olid tehtud, kas tööd oli kvaliteetsed, kas akende paigaldamise käigus kahjustati kostja korterit ning kui palju maksab puuduste ja kahjustuste kõrvaldamine. Riiklikult tunnustatud ekspert T. R andis ekspertarvamuse (töö nr TR 1287/2008, 26.05.2008), et plastakende paigaldustööd ja kaasnevad ehitustööd vastavad valdavas osas nõuetele. Teostamata on plastakende normaalseks toimimiseks vajalikud hooldus- ja reguleerimistööd. Eksperdi arvamuse kohaselt on kõik LK ja OÜ U vahel 22.11.2005 sõlmitud lepingus kokkulepitud tööd teostatud. Aknapalede siseviimistlustööd ja aknalaudade paigaldustööd on valdavas osas teostatud kvaliteetselt ning kooskõlas kehtivate nõuetega ja hea ehitustavaga, kuid on eksitud aluspinna ja silikoonvuukide puhtuse nõuete vastu. Kostja korterile tekitatud kahjustuste osas ekspert paikvaatlusel tuvastas, et ruumide põrandakatted, siseuksed ja uksepiidad on ehitusaegsed ning olulisel määral amortiseerunud. Põrandakattes ja ühes uksepiidas tuvastatud kahjustused võivad, kuid ei pruugi olla tekkinud vanade akende demonteerimise käigus. Vajadus uksepiitade ja põrandaplaadi vahetamiseks puudub ning nende defektide likvideerimiseks ja tarindiosade viimiseks kahjustuse eelsesse ehitus-tehnilisse seisundisse piisab kohtparandustest.
Eksperdi arvestuse kohaselt on kohtparanduste maksumus hindamise aja (26.05.2008) hindades 1000 – 1500 krooni. Aknapalede uue viimistluskatte maksumuseks on 1000 krooni.
5.Kohtuistungil hageja esindaja nõustus ekspertarvamusega, et kõik viimistlustööd ei olnud tehtud kvaliteetselt. Vastavalt ekspertarvamuses esitatud puuduste kõrvaldamise ja akende paigaldamise käigus kostja korterile tekitatud kahjustuste kõrvaldamise hinnale ja hageja vähendas oma nõuet 2500 krooni võrra. LK kohtuistungil samuti aktsepteeris ekspert Rattasepa arvamust. Seega on nii kostja kui hageja vastaspoole nõudeid osaliselt omaks võtnud.
6.Kostja LK tasus lepingu sõlmimisel 6000 krooni. Lepingu järgi pidi kostja tasuma ettemaksuna 50 % lepingutasust. Vastuhagile lisatud 22.11.2005 tellimuse kinnituse järgi oli lepinguhinnaks 11 700 krooni koos käibemaksuga. Sellest akende maksumuseks 6800 krooni ja lisatööde maksumuseks 4900 krooni. Ehitustehnilise ekspertiisi aktist nähtuvalt ei olnud pooltevahelises lepingus hea ehitustava alused ja kvaliteediklassid määratletud. Ilma kvaliteediklassi määratluseta ei ole hinnangut piirdetarindi kvaliteedile võimalik adekvaatselt anda. Ehitise avatäidete tehnilise lahenduse ja teostuse ning kaasnevate ehitustööde (aknaplekkide paigaldus, aknapalede siseviimistlus) kvaliteedi hindamisel tuleks eksperdi arvates käesolevas kaasuses lähtuda euronormidest, Ehitustööde Üldistest Kvaliteedinõuetest ja Eesti Ehitusteabe poolt välja antud juhendmaterjalidest (loetelu ekspertiisiaktis, muu hulgas on nimetatud Viimistlus RYL 20000). Aknapalede viimistluse põhiliseks defektiks on ekspert lugenud silikoonimise osaliselt ebakvaliteetse teostamise tagajärjel paledele ja aknaraamile jäänud silikoonijääke, millised oleks tööde käigus saanud pindade kohesel puhastamisel eemaldada. Ekspert on asunud seisukohale, et akna sisepalede viimistlus ei vasta Viimistlus RYL 2000 kvaliteedinõuetele, on eksitud aluspindade puhtuse nõuete vastu, kuid aknapalede külg- ja sisepindade ebatasasus jääb juhendi suurima lubatud tasasuse hälbe piiridesse. Lõppjäreldusena on ekspert andnud arvamuse, et akende paigaldustööd ja kaasuvad ehitustööd vastavad valdavas osas nõuetele.
7.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Pooled ei olnud kokku leppinud konkreetsetes kvaliteedinõuetes, millele tehtud töö peab vastama. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Samuti ei vasta töö lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest (VÕS § 641 lg 2 p 5). Lepingust tulenev põhitöö – akende paigaldus – on ekspertiisiakti kohaselt teostatud nõuetele ja tehnoloogiale vastavalt; arvestades akende mõõtu ja kaalu avanevad aknad nõuetekohaselt ning paikvaatlusel ei tuvastanud ekspert kostja väidetud akende mittefikseerumist ja „logisemist“. Peale paigaldust on vajalik aknaraamide reguleerimine vastavalt tootja hooldusjuhistele, mida käesoleval juhul ei ole tehtud. Lepingut analüüsinud ekspert leidis, et lepingus ei olnud kokku lepitud välimiste aknapalede viimistlustööde tegemises.
8.Kuna pooled on eksperdi arvamusega nõustunud, tuleb asuda seisukohale, et akende paigaldustööd ja kokkulepitud lisatööd vastasid suuremas osas lepingutingimustele. Aluspinna puhtusenõuete rikkumisest tingitud puudused sisemiste aknapalede viimistlustöödes ei ole kohtu hinnangul käsitletavad oluliste puudustena, mis õigustaksid ülejäänud lepingutasu maksmata jätmist. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 1 võib tellija juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. VÕS § 646 lg 4 kohaselt peab töövõtja puudustega töö parandama või uue töö tegema oma kulul. Tulenevalt VÕS § 111 lg -st 1 võib lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste puhul üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud
täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Poolte selgitustest nähtuvalt kostja nõudis hagejalt viimistlustööde parandamist. Hageja töötajad ka käisid kostja korteris ja vahetasid välja vigastatud aknaraami, muid töid ei teostatud. Seega viimistlustööd jäid parandamata. Kohus leiab, et kuna kohtu poolt määratud ekspertiisi aktiga on tõendatud, et kõik lepingujärgsed tööd olid teostatud, tööd olid valdavalt nõuetekohased ning esines üksnes parandatavaid puudusi viimistlustöödes, mis ei takistanud akende eesmärgipärast kasutamist, ei olnud kostja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumine mõistlik ega hea usu põhimõttega kooskõlas. Lisaks kohus arvestab, et hageja ei olnud keeldunud puuduste kõrvaldamisest, vaid pooled vaidlesid puuduste olemasolu üle. Kohtumenetluse käigus kohus andis pooltele korduvalt aega kompromissile jõudmiseks, kuid kostja ei võimaldanud hageja spetsialistidel/eksperdil teostatud tööde ülevaatamist kostja korteris. Arusaadavalt ei olnud hagejal võimalik puudusi üle vaatamata võimalik konkreetset kompromissettepanekut teha. 07.08.2008 kohtuistungil hageja loobus tööde ja kahjustuste parandamisest ja nõustus hüvitussumma väljamõistmisega, kuna kohtumenetluse käigus on pooltevahelistes suhetes kadunud usaldus. Hageja väidetel soovib ta välistada võimlust, et kostja arvates tööde parandamise käigus on tema korteris jälle midagi rikutud ja hageja peaks kahjutasu maksma.
9.Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 5700 krooni. Sellises summas võlgnevust kostja kohtuistungil ka tunnistas. Kostja on seejuures arvamusel, et uute akende hind oli tal täies ulatuses ettemaksuga tasutud ning tasumata on puudustega tööd. Kostja selline seisukoht on ekslik. Tellimuse kinnituse (t.l. 47) kohaselt oli lepingujärgsete siseviimistlustööde maksumuseks kokku 2100 krooni, seega tasumata summast ülejäänud osa moodustas uute akende montaaži koos vanade akende eemaldamisega (1180 kr), aknalaudade ja nende paigalduse (1040 kr), veeplekkide koos paigaldusega (480 kr), vanade akende utiliseerimise (100 kr) ning osaliselt uute akende (800 kr) tasu. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjal oli õigus viivitada puudustega viimistlustööde eest tasumisega kuni puuduste kõrvaldamiseni, on kostja põhjendamatult viivitanud 3600 krooni tasumisega.
10.Ekspertiisiakti kohaselt on puudustega viimistlustöö parandamise hinnaks 1000 krooni. Hageja on selle summa võrra haginõuet vähendanud. Kostja on hageja nõude vähendamisega nõustunud. VÕS § 646 lg 5 järgi juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva põhivõlana tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4700 krooni (5700 kr – 1000 kr).
11.Kostja esitas vastuhagi akende paigaldamisel kostja korterile tekitatud kahjustuste parandamise maksumuse hüvitamiseks summas 36 195 krooni ja juba paigaldatud akende eest tasutud 6000 krooni tagasimaksmiseks. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
12.Kostja vastuhagi tugines Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo eksperdi L. M poolt kostja tellimusel 24.07.2006 koostatud ekspertiisiaktil nr 62. Kuna N K Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti järeldused on kohtu poolt määratud ehitustehnilise ekspertiisi aktiga ümber lükatud ning kostja LK kohtuistungil tunnustas kohtuliku ekspertiisi akti ning nõustus, et L. M ekspertiisiakt ei ole õige, ei analüüsi kohus ekspert M akti põhjalikumalt.
Kohus märgib vaid, et ekspert T. Rattasepa uurimuse kohaselt on NK ekspertiisibüroo OÜ 24.07.2006 ekspertiisiaktis nr 692 märgitud puudused/defektid normatiivselt põhjendamata: on küll viidatud RYL2000 ning direktiivide 89/106EMÜ ja 93/68EMÜ kasutamisele, kuid ei ole välja toodud, milliste nimetatud dokumentide konkreetsete nõuete vastu on akende paigaldamisel ja ehitustööde teostamisel eksitud. Ekspert Rattasepa ekspertiisiaktiga (t.l.115 -144) on ümber lükatud NK Ekspertiisibüroo OÜ akti järeldus akende mittefunktsionaalsuse kohta. T.R ekspertiisiaktile lisatud fotod tõendavad, et kostja korteri põrandakatted ja uksepiidad, mida väidetavalt olevate akende paigaldamise käigus vigastatud, on hoone ehitusaegsed ja amortiseerunud. Tekkinud kohtvigastused võivad, kuid ei pruugi olla tekkinud akende vahetamise käigus. Akende vahetamise käigus tekkinud võimalike kohtvigastuste kõrvaldamiseks ja ruumide aknavahetuse eelsesse seisukorda viimiseks ei ole, vastupidiselt L.M ekspertarvamusele, vajalik kogu põrandakatte või uksetarindite vahetamine. Kohus leiab, et riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertarvamus on veenev ja põhjendatud ning kohus lähtub kahjude ulatuse ja maksumuse kindlaksmääramisel riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertiisiaktist.
13.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks summas 36 195 krooni on 34 695 krooni osas põhjendamatu. Kostja kahjunõude aluseks olevas ekspertiisiakti lisas on paranduste tegemiseks arvestatud materjalikulu ebamõistlikult suur: 10 m2 pappmaterjali, 19 m2 mitmekihilist vineeri, pahtlit, põranda kruntvärvi, õlivärvi ja lakki on arvestatud 29 m2 pinnale, põrandaliiste 22 jm, ette on nähtud uksepiida vahetus. Eelnevast nähtuvalt on kostja tellitud ekspert hinnanud amortiseerunud korteri remontimise maksumust, mitte üksnes tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumust. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 ei saa kahju hüvitamise eesmärk olla amortiseerunud korteri viimine kahju tekitamisele eelnenud seisundiga võrreldes oluliselt paremasse heakorda. Riiklikult tunnustatud ekspert Rattasepp on õigesti andnud hinnangu kohtparanduste tegemise maksumusele. Kuna kostja ei ole lepingust taganenud, on samuti täiesti põhjendamatu kostja nõue tagastada talle akende eest tasutud ettemaks 6000 krooni. Kostja märgib vastuhagis, et hageja võib juba paigaldatud aknad demonteerida. Kuna kostja korteri vanad aknad on utiliseeritud, ei ole hagejal võimalik ka PVC akende demonteerimise järel endise olukorra taastamine. Mõistlik ega reaalne ei ole nõue, mille täitmise korral jääksid korteri aknaavad täitmata, samuti ei saa eeldada, et hageja valmistaks hageja soovil demonteeritavate PVC akende asemel uued aknad.
14.Hageja OÜ U07.08.2008 kohtuistungil tunnistas kostjale tekitatud kahju 1500 krooni ulatuses, s.o. ulatuses, milles on kahjude suuruse määranud ekspert T. R . Hageja vähendas selle summa võrra on haginõuet kostja vastu. Sisuliselt hageja tasaarvestas oma töövõtulepingust tuleneva nõude kostja kahjuhüvitise nõudega. Kostja kohtuistungil nõustus sellega. Seega hageja tunnistas kostja vastuhagi 1500 krooni ulatuses ja selles summas tuleb vastuhagi rahuldada. Ülejäänud osas kohus jätab vastuhagi rahuldamata.
15.Hageja hagiavalduses taotles kostjalt välja mõista viivised pooles ulatuses põhivõlast, s.o. 2850 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas esialgset nõuet 8550 (s.o. põhivõlg 5700 kr + viivised 2850 kr) 2500 krooni võrra. 1000 krooni viimistluse parandamise maksumuse osas kostja ei ole vastuhagis nõuet esitanud. Seega selles osas on tegemist nõude vähendamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hageja nõude vähendamist hagi muutmiseks. Ülejäänud 1500 kr hagi vähendamise näol on sisuliselt tegemist tasaarvestusega, mitte nõude vähendamisega: hageja tasaarvestas oma nõudega kostja vastuhagi nõude osaliselt (kahjutasu 1500 kr). VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna kahju tekitati akende paigaldamise käigus, võis kostja kahjutasu nõude tasaarvestada hageja lepingust tuleneva tasunõude tekkimisega samal ajal. Selleks ajaks ei olnud
viivise tasumise kohustust veel tekkinud ning tasaarvestada saab põhivõlga. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja 4200 krooni.
16.Kohus leiab aga, et põhivõla vähendamine ei mõjuta hageja viivisnõude suurust. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 22.11.2005 töövõtulepingu punktis 4.7. on pooled kokku leppinud, et kui tellija ei maksa punktide 3.1 (ettemaks 50 %) ja 3.2. (ülejäänud 50 %) alusel tasumisele kuuluvaid summasid õigeaegselt, siis on teisel poolel õigus arvestada juurde ükssada krooni viivist maksmata summalt iga hilinenud päeva eest. Kostja vaidles viivise nõudele vastu, leides, et oli õigustatud tasu maksmisega viivitama, kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi. Kohus eespool tuvastas, et tasu maksmisega viivitamine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Lepingu punkti 3.2. järgi oli kostja kohustatud ülejäänud tasu 5700 krooni maksma 3 päeva jooksul pärast kauba vastuvõtmist. Lepingu punktidest 1.1. ja 1.3. nähtuvalt peeti lepingus kauba all silmas aadressile XXXpaigaldatavaid aknaid. Seega tuli tasu teine pool maksta 3 päeva pärast akende vastuvõtmist. Akende üleandmise – vastuvõtmise akti järgi anti aknad hagejale üle 15.12.2005.a. Sellest tulenevalt tuli kostjal tasu maksta hiljemalt kohustus 18.12.2005.a. ning alates 19.12.2005.a. on hagejal õigus arvestada viivist 100 krooni päevas. Kostja ei ole siiani hagejale puuduvat summat tasunud. Seega hagi esitamise päeva 27.07.2006 seisuga oli kostja viivituses 218 päeva ning lepingu punkti 4.7. kohaselt oleks viivisesumma 21 800 krooni. Hageja taotletav summa 2850 krooni ei ületa ka vähendatud põhivõla summat. Võttes lisaks arvesse, et hagi esitamisest on möödunud 2 aastat ning suures osas kostjast tingitult ei ole pooltel õnnestunud saavutada kompromissi, on viivise nõue taotletud suuruses kohtu hinnangul mõistlik ja tuleb rahuldada.
17.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab OÜ U vähendatud hagi täies ulatuses ja vastuhagi osaliselt. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded 1500 krooni ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja koos viivistega 6050 krooni.
18.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jagada vastavalt hagide rahuldamise ulatusele. Hageja põhihagi rahuldas kohus täies ulatuses. Vastuhagi rahuldas kohus ca 3,6 % ulatuses. Võttes arvesse, et hageja kohtuistungil osaliselt tunnistas vastuhagi ning nõustus oma nõuet vähendama, peab kohus õiglaseks jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 4 % ulatuses hageja kanda ning 96 % ulatuses kostja LK kanda. Põhihagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja LK kanda. Siinkohal kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses tuleb hageja menetluskulude hulka arvata hagi esitamisel tasutud riigilõiv proportsionaalselt vähendatud hagihinnale, s.o. 4700 kroonise hinnaga hagilt nõutava riigilõivu ulatuses. Lisaks on hageja hagiavalduses ekslikult märkinud hagihinnaks põhivõla koos viivistega kokku 8550 krooni ja tasunud riigilõivu selle summa järgi. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 kõrvalnõudena esitatud viiviseid hagihinna arvutamisel ei arvestata.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.