Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2007.a krediidilepingu nr 0700232, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 5 ́000.- krooni. 09.02.2007 sõlmisid pooled krediidilepingule lisa 1, mille kohaselt anti kostjale täiendavat laenu 3 ́000.- krooni. Laenu tagasimaksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule. Kostja ei teinud ühtegi makset. Kuna kostja oli kolme üksteisele järgneva maksega viivituses, siis saatis hageja kostjale teate, milles teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles. Kostja maksekohustust ei täitnud ja seetõttu ütles hageja kostjaga lepingu üles. 01.11.2007.a seisuga võlgneb kostja hagejale 24 ́709.- krooni, millest põhiosa 8 ́000.- krooni, intressid 2 ́720.- krooni ja viivised 4 ́880.- krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised 1% põhinõudest alates 02.11.2007.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ning menetluskulud 5 ́500.- krooni, millest 550.- krooni on riigilõiv ja 5 ́000.- krooni kulutused õigusabile. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 5 ́550.krooni.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.