Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 10.10.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja oma auto XXX 18.02.2007.a kella 11:00 paiku Pirita Lasteaia juures aadressil E.Bornhöhe tee 10. Hageja parkis auto tänava juures, kus oli veel kolm autot ning lahkus autost teostama lasteaias elektritöid. Kostja teostas samal ajal lasteaia hoovis haljastustöid ja kella 14:00 paiku kukkus nende tööde käigus ühelt puult langetatud oks vastu hageja autot. Autole tekkinud kahju seisnes värvikahjustustes parempoolsel esiuksel ning parempoolse tahavaatepeegli ja suunatule lõhkumises. Kostja seaduslikud esindajad tunnistasid kahju tekkimist ja lubasid kahju kompenseerida. 20.02.2007.a võttis hageja OÜ-st R, kus tema autot pidevalt hooldatakse, esialgse remondikulude kalkulatsiooni, edastas selle ka kostjale. 1,5 kuu jooksul kostja lahendust ei pakkunud ja 10.04.2007.a viis hageja auto OÜ R teenindusse remondiks. Auto oli teeninduses 4 päeva, hageja oli sunnitud võtma asendusauto ja maksma selle eest 3’068.- kr, kuna vajab oma kutsetöös elektritöid teostades autot igapäevaselt. Remondist saabus auto 13.04.2007.a ja hageja tasus 10’469.- kr. Kui kostja ei oleks hooletult teostanud puude okste mahalõikamist ning oleks võtnud tarvitusele kahju vältimiseks vajalikke meetmeid – nt piiranud tööde fronti, välja pannud hoiatussilte või teavitanud hagejat, et tööde käigus võib vigastada saada temale kuuluv auto – ei oleks hageja omandile kahju tekitatud. 14.05.2008.a hageja täienduste kohaselt on hageja autot OÜ R teeninduses hooldanud alates 2006.a algusest käesoleva ajani, seega võis hageja lasta remondi teha samas kohas hoolimata asjaolust, et oleks võimalik leida ka odavam variant. Hageja on mitme aasta vältel kasutanud ühte ja sama teenindust. Asendusauto võttis hageja hommikul ja tagastas õhtul, mistõttu tuli maksta 4 rendipäeva eest. Hageja palub lõpliku nõudena kostjalt välja mõista võlgnevuse 13’537.- kr, viivise 0,03 % päevas 13’537.- kroonilt alates 10.04.2007.a kuni 10.10.2007.a summas 707,17 krooni ja alates 10.10.2007.a kuni kohustuse kohase täitmiseni 0,03 % päevas tasumata põhisummalt, võla sissenõudmise kulud summas 3’194,73 kr ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 31.12.2007.a vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt summas 2’700.- krooni. Kostja palus lasteaia ümbruses olnud töömeeste autod mujale parkida ja seda ka tehti. Kui mõne aja pärast tööjärjega maja ette jõuti, oli taas üks auto sinna pargitud, peale hageja auto polnud sel ajal teisi autosid langetatavate puude läheduses. Tegemist on 1996.a väljalaskeaasta autoga. Hageja pidi märkama lasteaeda tulles, et territooriumil toimuvad välitööd – hulgaliselt oli lõigatud puuoksi ja köndistatud puu, ometi parkis hageja oma auto vahetult teisele poole aeda. Enne kahju tekitanud puu langetamist püüti hoonesviibijatega kontakti saada lukustatud ustele ja akendele koputamisega, kuid see ei õnnestunud. Puu murdus langemise ajal puumädaniku tõttu ja riivas hageja autot, lõhkus küljepeegli ja külgmise suunatule, esiuksele tekkisid märja oksaga kokkupuutekohtades selle libisemisjäljed, kohapeal värvikahjustusi ei avastatud. Kostjad pakkusid oma abi, ostsid ära küljepeegli, kuid üle ajapuudusel ei andnud. Hageja poolt nõutav summa 11’682.- kr tundus liiga suur, 20% kogu auto turuhinnast ja enam kui 4 korda selliste vigastuste parandamise mõistlikust maksumusest. Hageja on valinud kalleima autoteeninduse, tegemist pole garantii- või garantiiperioodi katkematuse vajadusest esinduses teostatud töödega. Kostjal ei ole temale adresseeritud raamatupidamislikku dokumenti kui makse alust. Kostja ei saa maksta hagejale

adresseeritud hinnakalkulatsioone või arveid. Kostja arvab, et OÜ O U koostatud autorenditeenuse arve on fiktiivne. Autot on laenutatud 1013.04.07, arvele on kirjutatud 4x650.- kr ehk neli päeva autolaenutust, aga tegelikult on auto rentniku käes olnud 3 päeva. Arve koostatakse kostja kogemuste kohaselt tagastamise kuupäeval, kuid hageja poolt esitatud arve on koostatud auto rentimise esimesel päeval. Auto rentimine pole rentinud äriühingu põhikirjaline tegevus ja arvel pole ühtegi allkirja ega arve koostanud isiku nime. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kahju kostja tegevuse tõttu auto kui omandi kahjustamise näol hagejale tekkis. Kostja poolt tehtud tööde käigus allakukkunud oks kahjustas hageja autot. Seega ei vaidle pooled kahju tekkimise ja selle põhjusliku seose üle kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb seaduses nimetatud õigushüve – hageja omandi – kahjustamisest (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kuigi kostja väidab, et kohapeal auto värvikahjustusi ei avastatud, ei vaidlusta kostja edasistes pöördumistes kohtu poole mitte nimetatud kahju kui sellise tekkimist, vaid leiab, et hageja poolt nõutav summa on ebamõistlik arvestades auto vanust ja autotöökoja kallidust. Samuti leiab kostja, et arvestama peab ka hageja osaga temale kahju tekkimisel. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tegevus seisnes haljastustööde tegemises, pidi kostja, kelle tegevuse käigus võis tekkida oht teiste isikute varale, tegema lepinguväliselt teiste isikute kaitseks kõik mõistliku. Kostja on väitnud, et ta teavitas teisi lasteaias viibinud autovaldajaid ohust ja palus autod tee äärest eemaldada. Samas möönab kostja, et hageja saabus hiljem ja temale sellist korraldust ei antud. Samuti heidab hageja kostjale kohtu hinnangul õigustatult ette, et kostja ei märgistanud töö piirkonda ja ei seadnud välja mingeid ohule viitavaid märke. Nimetatu nähtub ka kostja fotodelt (tl 71-73). Oma kutseala professionaalina tegutsevale kostjale pidi töödega kaasnev puude murdumisoht kohtu hinnangul olema mõistlikult ettenähtav ja kostja on seega olnud süüdi hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 3). Eelkalkulatsiooniga (tl 46) loeb kohus tõendatuks, et OÜ R tegi hagejale 20.02.2007.a hinnapakkumise summas 11’682.- kr ja e-kirjaga, et hageja edastas selle kalkulatsiooni ka kostjale (tl 47, 88). Kostja e-kirjaga loeb kohus tõendatuks, et 20.02.2007.a vastuses pidas kostja pakkumist kõrgeks, kuid lubas samal ajal muretseda ise peegli ja suunatule ja lubas nädala jooksul hakata tegutsema (tl 48, 88). Vaidlust ei ole selles, et tegelikkuses kostja nimetatut ei teinud ja ei informeerinud hagejat ka, miks ta kohustust ei täida. Seega oli hageja õigustatud pöörduma auto parandamiseks parandustöökotta. Arvega 13.aprillist 2007.a (tl 50) loeb kohus tõendatuks, et autole tekitatud kahjustuste eest tuli hagejal tasuda 10’469.- kr ja hageja teavitas võlanõudest e-kirja teel ka kostjat (tl 51). Internetiväljatrükid sama aastakäigu autode maksumuse, sama marki auto varuosade ja autoparanduse maksumuse kohta (tl 74-77) ei tõenda vaidlusaluse auto remondi maksumust väiksemas summas, kuivõrd kasutatud autode hind ja nende remondikulu võib sõltuda väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas läbisõidetud kilometraažist. Arvestama peab ka asjaoluga, et hagejale ei saa panna ebamõistlikku kohustust osta varuosad eri pakkujatelt. Seetõttu ei saa asjas arvestada kostja poolt esitatud tõendeid sama liiki ja sama väljalaskeaasta autode hinna, erinevate pakkujate varuosade maksumuse ja tööde hinna kohta (tl 74-79). Kostja väited, et hageja on remontinud oma auto teiste töökodadega võrreldes kallimas töökojas ja mujal saanuks remondi teha väiksemate kuludega, võivad olla iseenesest õiged, kuid kostja ei ole tõendanud, et teised töökojad oleksid remondi odavamalt teostanud.

Hageja on esile toonud asjaolu, et kahjustatud auto oli talle vajalik igapäevases kutsetegevuses töö tegemiseks. Arvega nr 101 (tl 49, 96) ja arve-saatelehega nr 101 (tl 97) loeb kohus tõendatuks, et 10.-13.aprill 2007.a üüris hageja auto neljaks päevaks hinnaga 3’068.- krooni. Kostja väited, et tegemist on fiktiivse arvega, on oletuslikud ja kohus nendega arvestada ei saa, samuti ei oma tähendust asjaolu, et üürimine ei ole autot üürinud firma põhitegevusalana registrisse kantud. Kostja on kohustatud tasuma kahjuhüvitist ka samaväärse asja kasutamise kuludena kahjustatus asja parandamise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4) ja nimetatud kulu kuulub kahjuhüvitise hulka. Kokku on kostja poolt tekitatud kahju suurus 13’537.- krooni. Samas on õigustatud kostja vastuväited, et ka hageja ise pidi märkama lasteaia hoovis toimuvaid haljastustöid ja ohuvõimalust, kuid parkis oma auto ohutsooni. Nimetatud faktiliste asjaolude väljatoomisel peab kohus kahjuhüvitist vähendama kostja taotlusest sõltumata, kuna hageja ei ilmutanud käibes eeldatavat hoolt ja selle tulemusena suurenes kahju tekkimise risk ning tagajärgede raskus. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et haljastustööde käigus puuokste lõikamisel võib mõni oks alla kukkuda ja puu all olevat autot kahjustada, mistõttu ta oleks pidanud oma auto ümber parkima. Nimetatud põhjusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetava kahju hüvitist 30 % võrra (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Kostjal on kohustus hüvitada hageja autole tekitatud kahju (VÕS § 1043) 70% ulatuses ehk summas 9’475,90 krooni, millest 2’137,60 kr on üür asendusauto eest ja 7’328,30 kr auto parandamise kulude eest. Kostjal tuleb tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 ja § 94 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud (vt VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3). Hageja on taotlenud asja parandamise mõistlikelt kuludelt viivise arvestamist alates 13.04.2007.a kuni 10.10.2007.a. Asendusauto rendikulude hüvitamist on hageja taotlenud alates 10.04.2007.a kuni 10.10.2007.a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonide intressimäär oli enne juulit 2007.a 4 %. Nimetatule lisandub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud 7 % aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis asendusauto kulude tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 10.04.2007.a-10.10.2007.a summalt 2’147,60 kr 183 viivitatud päeva eest ja remondikulude tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 13.04.2007.a-10.10.2007.a summalt 7’328,30 kr 180 viivitatud päeva eest. Viivise määr on päevas 0,03 %. Kohtu poolt viivise arvestamise metoodika on järgmine: asendusauto üüri osas 2’147,60 x 0,03:100 x 183= 117,90 kr ja parandustööde osas 7’328,30 x 0.03 : 100 x 180=395,71 kr, kokku seega 513,61 kr.

Hageja on esitanud oma viivisintressi nõude alates 10.10.2007.a protsendina põhivõlast, seega tuleb rahuldada hageja nõue osaliselt ja hageja kasuks tuleb mõista välja viivis võlgnevuselt 2’147,60 kr alates 10.10.2007.a 0,03 % päevas ja võlgnevuselt 7’328,30 kr alates 13.10.2007.a 0,03 % päevas kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud võla sissenõudmisega tekitatud kahju summas 3’194,73 kr hüvitamise nõude, mille tõendamiseks on esitanud võlateatise ja pretensiooni (tl 102-104). Tõenditest nähtub, et hageja on saatnud kostjale kaks pretensiooni, kuid need ei tõenda hageja poolt nõutud kulutuste kandmist, mistõttu nimetatud nõue jääb rahuldamata. Kohus ei uuri K.K kirjalikku seletust (tl 45), kuna tõend ei ole esitatud lubatud protsessuaalses vormis. Kohtu hinnangul ei oma tähendust remonditöökoja valikul selle teenuste eelnev kasutamine, mistõttu kohus ei analüüsi hageja poolt esitatud arveid ja service raamatut (tl 89-94), samuti ei tõenda käesolevas vaidluses vaieldavaid asjaolusid auto registritunnistus (tl 95). Kuna kostja ei vaidlusta ka asendusauto rendihinda päevas, ei analüüsi kohus rendiautode hindade väljavõtet Internetist ja hinnapakkumisi (tl 98, 99-101). Menetluskulud TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kohtumenetluses kompromissina on üks pool pakkunud, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on pakkunud hagejale kompromissina 10’753.- kr (tl 80), millega hageja ei ole nõustunud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud osaliselt, so hagi rahuldatud ulatuses riigilõivu. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.