Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-05-22384 aadress: xxx. Summad loetakse tasutuks, kui need on täies ulatuses laekunud hageja arveldusarvele.

Kohtu põhjendused

2-05-22384 Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus ei saa rahuldada poolte soovi määruskaebuse esitamise õigusest täielikuks loobumiseks. Kompromissis viidatud TsMS § 630 lg 2 on kehtiv apellatsioonkaebuse esitamise kohta. Menetlust lõpetava määruse osas saab aga esitada vaid määruskaebuse – TsMS § 660 ja 433. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega vaid lühendada, mitte sellest loobuda. Kuna pooled avaldasid tahet loobuda edasikaebamise õigusest –s.o kasutada oma lühendamisõigust maksimaalselt, siis lähtudes poolte tahtest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaegsa maksimaalselt –ühe päevani. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pool riigilõivust hüvitab kostja hagejale. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 700 krooni: tasutud xxx arveldusarvelt nr 221023796507 Rahandusministeeriumi arvelduskarvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072592, selgitus: „hagiavaldus 15.12.2005.a xxx“). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 krooni. Kuna kostjale ei õnnestunud pikka aega menetlusdokumente kätte toimetada, tasus hageja esindaja:

2-05-22384 avaldamiseks. Kuna hageja esindaja poolt ette tasutud summad jäid kohtu poolt kasutamata, kuulub nimetatud summa hagejale tagastamisele. Riigilõiv ja ette tasutud summad tuleb kanda xxx OÜ arveldusarvelt nr xxx.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.