Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 20.03.2008 esitas Aktsiaselts xxx Harju Maakohtule hagi OÜ xxx vastu 150 173.68 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad 05.02.2003 rendilepingust nr L03100687. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 150 173.68 krooni, millest põhinõue on 75 087.34 krooni ja viivis 75 086.34 krooni. Kohus on kostja seaduslikele esindajatele hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted 19.05.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 05.02.2003 sõlmitud rendilepingust. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lisaks peab VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Sama on sätestatud lepingu üldtingimuste punktis 12.5. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 tulenevalt nõuda viivist. Viivise maksmise kohustus on sätestatud samuti lepingu üldtingimuste punktis 6.7. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 27 350 krooni, millest 4 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamine ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja õigusabikulud summas 23 000 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 27 350 krooni.

2 (2)

Meeli Kaur kohtunik

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.