Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Asjaolud Hageja nõue tuleneb kostja AN ́i ja hageja vahel 25.06.2004.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 04081/26kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale I 40 ́000.- krooni krediiti, millest peeti hegeja poolt lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 400.- krooni. Kostja I pidi hagejale maksma intressi 25,54% krediidisummast ühe aasta kohta. 25.06.2004.a sõlmis hageja JA ́iga ning VL ́iga käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 04081/26kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõute täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 121 ́708,42 krooni ning käenduse tähtajaks 01.08.2010.a. Lepingu alusel kostja kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 05.11.2004.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 04081/26kt kokkuleppega nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1 ́322,19 krooni võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 1 alusel krediiti 40 ́616,65 krooni. Kokkuleppe nr 1 sõlmimisest teavitas hageja käendajaid 11.11.2004.a saadetud kirjadega ja kokkuleppe nr 1 koopiatega. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 13.12.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04081/26kt kokkuleppe nr 2 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 2788.35 kr võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 2 alusel krediiti 43 005.35 kr. Kokkuleppe nr 2 sõlmimisest teavitas hageja käendajaid 16.12.2004 saadetud kirjadega ja kokkuleppe nr 2 koopiatega. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 20.12.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04081/26kt kokkuleppe nr 3 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 15 000 kr võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 3 alusel krediiti 58 004.23 kr. Kokkuleppe nr 3 sõlmimisest teavitas hageja käendajaid 20.12.2004 saadetud kirjadega ja kokkuleppe nr 3 koopiatega. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 15.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr 04081/26kt kokkuleppe nr 4 lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 4 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 4893.03 kr võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 4 alusel krediiti 59 102.39 kr. Poolte kokkuleppel intress summas 44 192.03 kr annulleeriti. Kokkuleppe nr 4 alusel muudetati lepingus sätestatud intressimäära ning alates 16.09.2005 loeti uueks intressimääraks 25.70% uuelt krediidisummalt aastas. Kokkuleppe nr 4 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule BAS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4. Kokkuleppe nr 4 sõlmimisest teavitas hageja käendajaid 21.09.2005 saadetud kirjadega ja kokkuleppe nr 4 koopiatega. Kuna kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, saatis kostjatele 29.04.2006, 17.07.2006, 23.11.2006 ning 07.02.2007 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kirjadele vaatamata ei likvideerinud kostjad oma võlgnevust hageja ees. Hageja saatis 12.05.2006, 05.09.2006 ning 26.02.2007 lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt palus 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatustele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 22.03.2007 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas

hageja käendajaid 22.03.2007 käendajatele saadetud nõudekirjadega. Lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajatele saadetud nõudekirjades nõudis hageja kostjatelt 64 382.55 kr tasumist, millest 44872.71 kr moodustas tagastamata krediidi summa, 8255.26 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8974.54 kr leppetrahv, 580.04 kr viivis ning 1700 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjad ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevad hagejale 73 ́519,01 krooni, millest põhinõue on 44 ́872,71 krooni, intressinõue 8 ́255,26 krooni, viivisenõue 1 ́812,26, leppetrahvinõue 8 ́974,54 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 ́700 krooni ja kahjuhüvitise nõue 7 ́904,24. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. JA ́ile ja VL ́ile on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. AN ́ile hoiustas kohus dokumendid politsei poolt kontrollitud elukohaaadressil: XXX Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS 165 lõikest 1 tulenevalt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks

kokku on 3 ́000.- krooni.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.