Tsiviilasi nr.2-07-50101/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 28.august 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi A Z hagi M V ja AS M vastu 88 087.00 krooni väljamõistmises menetlusosalised hageja: A Z, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales volitatud esindaja, D Tooming kostja: M V, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales volitatud esindaja, T Friedenthal kostja: AS M , reg. xxx, asub xxx, menetluses osales volitatud esindaja, J Kirsis kohtuistungi aeg 7. august
asjaolud M V ja A Z sõlmisid 22.juunil 2004 notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mis on registreeritud notar M Veskimäe notariaaltoimingute raamatus xxx järjekohal (edaspidi kinnistu müügileping). Lepingus on müügiesemeks Viimsi vallas, asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hageja on Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa xxx kinnistu omanikuna sisse kantud 22.juulil 2004.
kinnistusregistri
AS M on 21.septembril 2006 esitanud hagejale elektrivõrguga liitumiseks liitumistasu makseteatise 260029. Hageja on 22.novembril 2006 ja 28.detsembril 2006 teatanud M.V ja AS M liitumistasu nõude põhjendatusest ning M.V ja äriühingu AS M suhtes kohustuste täitmisest. AS M on 24.aprillil 2007 teinud hagejale elektrivõrguga liitumispakkumise ja esitanud 8.mail 2007 arve nr. 270311 elektrivõrguga liitumise eest liitumistasuna 88 087 krooni tasumiseks. Hageja on arve tasunud 8.mai 2007 maksekorraldusega. 24.mail 2007 on hageja ja aktsiaselts M liitumislepingu.
sõlminud elektripaigaldise võrguga ühendamise
hageja nõue Hageja esitas 3.detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi AS M vastu 88 087.00 krooni väljamõistmises. 28.jaanuaril 2008 esitas hageja taotluse kaaskostjana M V menetlusse kaasamiseks ning 24.aprillil 2008 hagi M V vastu 88 087 krooni väljamõistmises. 28.juuli 2008 avalduses palus hageja mõista 88 087 krooni hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. 6.augusti 2008 avalduses loobus hageja nõudest AS M vastu; 7.augusti 2008 kohtuistungil toetas hageja hagi M V vastu. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et sõlmis kostjaga 22.juunil 2004 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu ostuhinnaga 1 000 000 krooni. Kinnistu müügilepingus on pooled kokku leppinud, et ostuhind sisaldab muu hulgas ka tasu arenduspiirkonnas kuni kinnistu piirini elektrivõrgu väljaehitamise ja võrguga liitumise (peakaitsmevõimsusega 25A) eest. Kostja ei andnud hagejalt saadud liitumistasu võrguettevõtjale, s.o. AS M üle. Hageja väidab, et oli 8.mail 2007 sunnitud tasuma xxx asuva kinnistu elektrivõrguga liitumiseks tasu AS M . Hageja esitas kostja juhitavale äriühingule ja kostjale korduvalt vastuväiteid, osundades kostjaga sõlmitud lepingule, kuid äriühing keeldus liitumistasuta hagejaga liitumislepingu sõlmimisest. Hageja vajas elektrienergiat; alaealiste lastega elamu kasutamine ilma elektrienergiata oli võimatu. Kostja on liitumistasu omandamisega põhjustanud hagejale kahju. Hageja väidab, et on täitnud kõik lepingust tulenenud kohustused ja seda vaatamata nende ühepoolsusele ning nõudmiste ebamõistlikkusele. Lepingu p.-s 3.2 ettenähtud ostja kohustused ei olnud iseloomult seotud elektrienergiavõrguga liitumisega. Kommunaalteenuste osutamiseks ja vahendamiseks on hageja sõlminud lepingu AS M . Hageja on järginud ka AS M protseduurireegleid vaatamata ebamõistlikule hinnakirjale ning asjaolule, et neid ei esitatud hagejale notariaalse lepingu sõlmimisele eelnevalt. Hageja väidab, et kostja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud. Ehitis valmis 1006 aastal, s.o. õigeaegselt. Kostja on leppetrahvi nõude sidunud ehitise vaid kasutusloa saamisega. Ehitisele on kasutusluba antud 2006 aasta lõpus. Kasutusloa väljaandmine eeldas liitumislepingu sõlmimist, millega kostja ise pahatahtlikult viivitas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostjal lasus lepingu järgi kohustus tagada hageja elektrivõrguga liitumine üksnes juhul, kui ostja täidab kinnistu müügilepingu tingimusi. Kostja väidab, et hageja ei ole 22.juuni 2004 lepingu p.-s 3.2 sätestatud tingimusi täitnud. Hageja ei ole kinnistul ehitustegevust lõpetanud; elamule ei ole antud kasutusluba; kooskõlastamata on elamu arhitektuur-ehituslikud ja eriosade projektid. Kostja väidab, et hageja kohustuste täitmata jätmine on tõendatud AS M 12.mai 2006 ja 25.juuli 2006 ja kostja 9.jaanuari 2007 ning 9.juuli 2007 kirjadega. Kostja väidab, et hageja ei ole teinud kostjale hinna alandamise tahteavaldust. Ostuhinna alusel ülemäära makstu tagastamist on õigus nõuda üksnes pärast hinna alandamist. Kostja väidab alternatiivselt, et on hageja rahalise nõude tasaarvestanud leppetrahvi nõudega summas 50 000 krooni. Hageja ehitis on lõpetamata; pooled on kokku leppinud leppetrahvis 50 000 krooni iga ehitustähtaega ületava aasta eest. Kostja on esitanud
hagejale leppetrahvi nõude 25.juulil 2006; kostjal on õigus leppetrahvile 100 000 krooni ulatuses. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. 22.juuni 2004 kinnistu müügilepingu sõlmimisega on poolte vahel tekkinud võlaõigusliku ja asjaõigusliku iseloomuga kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu valdus on ostjale üle antud; hageja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Pooltel on vaidlus kinnistu müügilepingus sisalduvate võlaõiguslike kohustuste täitmise üle. Kinnistu müügilepingus sisalduvad lisaks müügilepingule omaste põhikohustuste ka poolte täiendavad kokkulepped (lepingu osa 3), millistel on nii avalik-õiguslik (p. 3.1.2) kui ka eraõiguslik iseloom. Muu hulgas on pooled kokku leppinud ka töövõtus (p.2.2) ja kohustuste täitmises kolmandate isikute kasuks (p.3.2.1, 3.2.4). Seega sisaldub kinnistu müügilepingus samaaegselt erineva õigusliku iseloomuga kohustussuhteid nagu müük, teenuste osutamine, töövõtt jmt.. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sisalduvatest kohustuste täitmist üldiselt reguleerivatest sätetest, arvestades seejuures vaidlusaluse kokkuleppe sisu ja olemust kooskõlas lepingu mõtte ja olemusega. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjale lepingu p.-s 2.1 märgitud hinna, s.o. 1 000 000 krooni. Lepingu p. 2.2 järgi sisaldab lepingu hind vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivõrgu (peakaitsmevõimsusega 25A) väljaehitamist ja liitumist. Seega tuleneb lepingust üheselt, et lepingu eseme hinnas sisaldub nii ostuhind (üleandmisele kuuluva omandi maksumus) kui ka tasu töö eest (s.h. elektrivõrgu väljaehitamine ja sellega liitumise võimaldamine). Hageja väidab, et kostja ei ole taganud võrguettevõttega liitumise kohustust. Vaidlus on selles, kas kostjal on õigus hagejalt ostuhinna hulgas saadud elektrivõrguga liitumise tasule või mitte. Hageja väidab, et kostja pidanuks hagejalt saadud müügihinna arvel tasuma võrguettevõtjale liitumistasu. Kuna kostja seda kohustust ei täitnud, põhjustas ta hagejale liitumistasu ulatuses kahju. Kostja väidab, et ei ole kinnistu müügilepingut rikkunud. Kostjal lasus kohustus tagada hageja liitumine võrguga üksnes juhul, kui hageja täidab oma lepingust tulenevad kohustused. Nende rikkumise tõttu oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt liitumistasu väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kinnistu müügilepingu p.-dest 2.2 ja 3.1.3 tuleneb, et müüja on kohustunud tegema ostja kasuks töö (ehitama kinnistu piirini välja elektrivõrgu ning tagama liitumise) ja ostja on kohustunud selle eest tasuma. Kohustus on olemuselt töövõtu iseloomuga. VÕS § 635 järgi on kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud võrguettevõtjale hageja liitumistasu. AS M on nõudnud hagejalt elektrivõrguga liitumise tasu maksmist (tl. 18-19). Hageja on esitanud
kostjale liitumistasu ülekandmise nõude 22.novembri 2006 ja 28.detsembri 2006 kirjades (tl. 92-97). 8.mai 2007 maksekorraldusega on hageja tasunud võrguettevõtjale 88 087 krooni, mis on hinnatav liitumistasuna kinnistu müügilepingu p. 2.2 tähenduses. Seega on õige hageja väide selles, et hageja on maksnud sama töö/teenuse eest kahekordselt, s.o. nii kostjale kui ka AS M . VÕS § 637 lg. 1 järgi eeldatakse töölepingu tasulisust. Kui töövõtulepingus ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Pooled on lepingu p.-s 2.2 märkinud, et liitumistasu sisaldub tehingu hinnas (1 000 000) kuid ei ole selle suurust konkretiseerinud. Hageja nõuab kostjalt liitumistasuna võrguettevõtjale makstud summat, mida kohus hindab tavalise tasuna. Kohus leiab, et kostja vastuväide selles, et tal puudus kohustus tagada hageja liitumine elektrivõrguga, ei ole aluseks hageja tasu tagastamise nõude rahuldamata jätmisele. Hageja nõue ei ole suunatud kostja vastu lepingu täitmisele kohustamisele. Asjas esile toodud ja tõendatud asjaoludel on kostjal tehingu täitmine muutunud käesolevaks ajaks võimatuks, kuivõrd hageja on juba liitunud elektrivõrguga. Hageja on kostjalt enne võrguga liitumist täitmist nõudnud, seega on kostjale antud võimalus täitmise korraldamiseks ning hageja käitumine on kooskõlas seadusega. Kostja väidab, et oli õigustatud keelduma kohustuse täitmisest tuginedes lepingu p. 3.1.3. Kohus ei pea kostja vastuväidet põhjendatuks. VÕS § 110 lg. 1 järgi on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et elektrivõrguga liitumise tagamise kohustus on seadusest ja lepingu olemusest tulenevalt piisavalt seotud selle eest tasu maksmise kohustusega. Hageja on liitumistasu kostjale maksnud ettemaksuna, seega puudus kostjal mõistlik põhjendus tasuga seotud kohustuse täitmisest keelduda. Kohus osundab, et lepingu p.-s 3.2 ettenähtud ostja kohustuste mittetäitmisele tuginemine kohustuse täitmisest keeldumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 111 lg. 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu p.-s 3.2 ettenähtud ostja kohustused ei ole olemuslikult seotud elektrivõrguga liitumise kohustusega. Osundatud punktis sisalduvad muu hulgas ka kohustused, mille täitmine ei sõltu üksnes ostjast (p. 3.2.1); samuti kohustused, millel on ajaliselt kestev sisu (p. 3.2.4, 3.2.5). Seega puudub ka objektiivselt võimalus nende kohustuste täitmist elektrivõrguga liitumise vajaduse ajahetkel hinnata. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. VÕS § 637 lg. 3 järgi muutub töövõtja tasu reeglina sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on tasunud töö eest ettemaksuna. Kostja kohustust ei täitnud. Kostjal puudus õigus oma kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohustuse täitmine on muutunud võimatuks. Seega puudub kostjal õigus tasule töö eest, mida kostja teinud ei ole.
Poolte lepingust ei tulene müüja õigust liitumistasule juhul, kui müüja elektrivõrguga liitumist ei taganud. Kohus märgib, et kostjal puudunuks lepingu järgi õigus liitumistasule ka juhul, kui täitmisest keeldumine (liitumise tagamine) oleks olnud põhjendatud. Kohustuse täitmisest keeldumise instituut ei lõpeta kohustust, vaid tasakaalustab suhteosaliste positsioone vastastikuses suhtes. Seega on selle õiguskaitsevahendi kasutamine aktsepteeritav juhul, kui kohustatud isikul on põhjust karta teiselt poolelt kohustuse mittetäitmist. Kohustuse täitmisest keeldumine õiguskaitsevahendina ei lõpeta kohustust vaid lükkab selle täitmise edasi. Vaidlusaluses kohustuses on aga liitumistasu makstud kostjale ettemaksuna ning kostjal puudus igasugune alus karta võrgu väljaehitamise ja liitumisega seotud kohustuse mittetäitmist hageja poolelt. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt ettemaksuna üleantud liitumistasu tagastamist. Hageja on maksnud töö (teenuse) eest, mida kostja ei osutanud ning mille edasine osutamine on võimatu. Hageja on teinud sama teenuse saamisele kulutusi, mis on hinnatav hageja kahjuna VÕS § 127 lg. 1 tähenduses. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on sõlminud elektrivõrguga liitumislepingu AS M ning maksnud selle eest 88 087 krooni, mis on hagejal tekkinud kahju suuruseks. Poolte väited on kooskõlas ka AS M makseteatisega (tl. 18), liitumispakkumusega (tl. 32), arvega 270311 (tl. 19), hageja maksekorraldusega (tl. 20) ja liitumislepinguga (tl. 34).
Kostja on esitanud alternatiivse vastuväite osundades tasaarvestusele. Kostja ei ole leppetrahvi nõudele tuginedes teinud tasaarvestusavaldust. Kostja väidab, et tasaarvestuse aluseks on menetluses tasaarvestuse vastuväite esitamine. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhimõtteliselt on tasaarvestus kohtumenetluses võimalik, kuid sellekohase vastuväitega otsuse tegemisel arvestamine eeldab tasaarvestuseks eelduste olemasolu. VÕS § 186 p. 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 järgi võib juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on kohustust lõpetava tasaarvestuse eelduseks tasaarvestuse olukorra eksisteerimine ja tasaarvestuseks tahteavalduse tegemine. Kostja väidab, et tal on õigus leppetrahvile 100 000 krooni ulatuses kinnistu müügilepingu p. 3.2.2. alusel, kuna hageja on ületanud ehitustähtaega. Hageja väidab, et ei ole ehitustähtaega ületanud; ehitis valmis 2006 aastal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtumenetluses tasaarvestusele tuginemine eeldab kostja poolel aktiivnõude olemasolu ja selle omaksvõttu hageja poolt või selle tõendatust kostja poolt. Hinnates asjas kogutud tõendeid leiab, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvi nõude olemasolu. Kostja möönab tasaarvestava isikuna hagejal tema vastu rahalise nõude olemasolu. Seega ei ole vaidlust selles, et eksisteerib passiivnõue summas 88 087 krooni. Kostja väidab, et tema aktiivnõue, s.o. nõue, millega hageja nõue tasaarvestatakse tuleneb lepingu p.st
Ehitustähtaja ületamisel kohustub ostja tasuma leppetrahvi 50 000 krooni iga ületatud aasta eest. Osundatud kokkuleppest tuleneb, et leppetrahv muutub ehitustähtaja ületamise korral 50 000 krooni ulatuses sissenõutavaks 36 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest arvates. Kostja on leppetrahvi nõude, s.o. ehitise valmimise tähtaja ületamise tõendamiseks esitanud AS M 12.mai 2006 ja 25.juuli 2006 kirjad ning kostja enese 9.jaanuari 2007 ja 9.juuli 2007 kirjad. Hageja 22.novembri 2006 ja 28.detsembri 2006 kirjadest ja kostja 9.jaanuari 2007 kirjast ning AS M 12.mai 2006 ja 25.juuli 2006 kirjadest nähtub, et kostja esitas leppetrahvi nõude hagejale enne selle sissenõutavaks muutumist. Leping on sõlmitud 22.juunil 2004; seega muutunuks leppetrahv ostja ehitustähtaja (22.juuni 2006) ületamise korral sissenõutavaks 23.juunist 2007. Hageja on osundatud kirjades kostja leppetrahvile põhjendatult vastu vaielnud. Seega puudus kostjal nimetatud kirjades leppetrahvi nõude esitamise ajal ka formaalselt sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue hageja vastu. Kostja on 9.juuli 2007 kirjas esitanud leppetrahvi nõude summas 50 000 krooni. Kirja kohaselt on hageja ehitis lõpetamata, mida tõendab kasutusloa puudumine. Hageja kostja leppetrahvi nõuet ei tunnista ja väidab, et ehitis valmis 2006 aastal. Kohus leiab, et poolte ja AS M kirjavahetus ei tõenda ehitustähtaja ületamise või selle valmimise väiteid 22.juuni 2007 seisuga. Kostja pidanuks tõendama, et hageja ehitis ei olnud valmis 22.juunil 2007 (vastab leppetrahvile summas 50 000 krooni) ja ka 22.juunil 2008 (vastab leppetrahvile kogusummas 100 000 krooni). Neid faktiväiteid kinnitavaid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Varasem kirjavahetus, mis eelnes leppetrahvi sissenõutavaks muutumisele, ei saa tõendada ega kummutada ehitise valmimise aja kohta esitatud väiteid. Ka kostja 9.juuli 2007 kiri ei ole seda asjaolu kinnitavaks tõendiks. Kostja on kirjas vaid osundanud, et hageja ei ole esitanud kostjale kasutusluba, millest iseenesest ei saa teha järeldust ehitustähtaja ületamise ja leppetrahvi sissenõutavuse kohta. Lepingust ei tulene leppetrahvi nõudeõigus kasutusloa esitamata jätmise eest, vaid ehitustähtaja ületamise eest. Mingeid muid tõendeid oma faktiväite kohta kostja esitada ei soovinud vaatamata kohtu poolt tõendamise vajadusele tähelepanu juhtimisele. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostjal puudub tasaarvestav leppetrahvi nõue hageja vastu ning kostja tasaarvestusele tuginev vastuväide ei lõpetanud hageja nõuet kostja vastu. hagist loobumine Hageja esitas 6.augustil 2008 kohtule avalduse, milles teatas hagist loobumisest AS M suhtes ning palus asjas menetlus lõpetada. Avaldus on võetud toimikusse. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobub hagist ja kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohtul ei ole alust hagist loobumise vastuvõtmisest keelduda; kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse. menetluskulud Hageja on tasunud 29.juuni 2007 maksekorraldusega nr. 3 hagi esitamise eest riigilõivu 4 750.00 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest OÜ Ius Defensio arve nr. 35 alusel 10 000 krooni.
Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 436, 438, 439, 441-442, 428 lg. 1 p. 3, § 429 ja TsÜS §-st 5 ning VÕS §-st 3 p. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 3, 110 lg. 1, 111 lg. 3, 127 lg. 1, 186 p. 2, 197, 635, 637 lg. 1 ja 3 kohus o t s u s t a s: võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus A Z hagis AS M 88 087.00 krooni väljamõistmises.
vastu
Hagi rahuldada. Mõista M V lt A Z kasuks välja 88 087.00 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kaheksakümmend seitse) krooni. Jätta menetluskulud M V kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.