Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-2441 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Harju Maakohtule kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. Menetluse käik 24.01.2008 esitas Tallinna linn kohtule hagi xxx`i vastu 32 541.11 krooni nõudes. Samuti palub hageja kohustada xxx vabastama korter aadressil xxx Tallinnas, vabastamisest keeldumise korral tõsta xxx korterist aadressil xxx Tallinnas välja teist eluruumi vastu andmata. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 29.06.2008.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 08.12.2005 sõlmitud üürilepingust. Kostja on üürilepingut rikkunud, mistõttu hageja ütles üürilepingu 05.12.2007 saatetud avaldusega üles. Kostja ei ole korterit pärast lepingu lõppemist hagejale tagastanud. Üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus on sätestatud üürilepingu tingimustes p 7 ning eluruumi vabastamise kohustus p 23.1. 2008.a jaanuarikuus määratud kahjuhüvitise nõude aluseks on üürilepingu tingimuste p 23.5. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 271, § 316 lg 1 ning § 334 lg 1.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse

2-08-2441 asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.