S A hagi T T vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
S A (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja esindaja: Kostja:
P P (volikirja alusel) T T (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
M T (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt T T ’lt hageja S A kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni.
MENETLUSKULUD
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Hagiavaldus ja menetluse käik
1.Hageja esitas 04. veebruaril 2008 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku T T vastu võlgnevuse summas 10 000 krooni nõudes (tl 1-4). 06. märtsi 2008 Viru Maakohtu määrusega anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 16).
2.31. märtsil 2008 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes (tl 22-25). Hagiavalduse kohaselt andis hageja 11.07.2006 kostjale lühiajalist laenu summas 10 000 krooni kandes selle summa panga kaudu kostjale. Hageja on korduvalt suuliselt tuletanud meelde laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise vajadusest. VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 10000 krooni ja TsMS § 162 alusel hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud.
3.Kostja oma 23. aprillil 2008 esitatud vastuse kohaselt töötas hagejaga OÜ-s Mebelland. Mõlemad olid juhatuse liikmed. Kostja töötas juhatuse liikmena alates 01.03.2006. Ettevõtte majandustegevuse käigus oli pidevalt rahalisi vahendeid kontole kanda ja kontolt maha võtta. Vastavalt kostja pangaväljavõttele on ta 02.01.2007 andnud OÜ-le Mebelland laenu sularaha sissemaksena 110 000 krooni ning sellega on tagastatud saadud summa 10 000 krooni. Saadud summa ei ole laen. See oli antud kostjale ettevõtte majandustegevuse käigus. Poolte vahel laenulepingut ei olnud. Kostja leiab, et ainuüksi hageja poolt maksekorraldusele märgitud „lühiajaline laen“ ei anna alust väita, et tegemist oli laenulepinguga. Kostja palub kohtul kohustada hagejat esitama laenuleping. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuulata hageja ja kostja ära vande all, nõuda OÜ-lt Mebelland välja raamatupidamisdokumendid ning kohustada esitama hagejat laenuleping (tl 34-39).
4.Hageja oma 12. mail 2008 kohtule esitatud seisukohas kostja vastusele leiab, et tegemist oli laenuga ning palus kohtul hagi rahuldada (tl 40).
II Kohtuistung 10. juunil 2008
5.Hageja jäi kohtuistungil hagi esitatud juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja andis kostjale suulise laenulepingu alusel lühiajalist laenu tagasimakse tähtajaga 1 aasta. Hageja kandis raha kostjale pangaülekandega üle.
6.Kostja esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning taotles hageja ja kostja vande all üle kuulamist (tl 46-47).
III Kohtuistung 07. augustil 2008
7.Kohtuistungil kuulati pooled vande all üle. Hageja vande all antud ütluste kohaselt kandis ta 2006 kostjale üle 10 000 krooni. Tedrekullil olid sel ajal majandusraskused. Ta pidi selle raha tagasi maksma. Hageja selgitas, et tal oli olemas pangadokument ning ta ei pidanud vajalikuks allkirja võtmist kostjalt. Kokkulepe raha tagastamise kohta oli 2007 aasta juuliks, mil hageja küsis kostjalt suuliselt raha tagasi (tl 52).
8.Kostja vande all antud ütluste kohaselt rahaülekanne on olemas, kuigi pidi olema tehtud teistmoodi. A pidi raha kandma firma arvelt, kuigi tegi seda oma arveldusarvelt, hiljem ütles, et tegi seda ekslikult. Raha oli ettenähtud majanduskulude katteks, laenu kohta ei olnud mingisugust kokkulepet. Raha läks firma tegevuseks. A hakkas raha küsima pärast seda kui eelmise aasta
oktoobris läksid nad omavahel tülli. Sularaha liikumine firma kassast isikutele ja tagasi oli firmas tavaline. Kostja on Mebellandist raha saanud, kuid see oli ainuke kord, kui ülekanne tuli A isiklikult arvelt. S tahtis, et rahaülekanne oleks ametlikult näha. Saadud 10000 krooni oleks pidanud olema firma majanduskuluks (tl 54).
9.Poolte esindajad jäid kohtuistungil oma varem esitatud seisukohtade juurde.
IV Kohtu põhjendused
10.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse, hageja seisukoha kostja vastusele, kuulanud pooled vande all üle, uurinud tsiviilasja kirjalikke materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt laenu tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
13.Asjas ei ole vaidlust, et 11.07.2006 kandis hageja oma isiklikult pangaarvelt Eesti Krediidipangas nr 4271140238004 kostja isiklikule pangaarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10552010510002 summa 10 000 krooni (tl 24). Vaidlus on poolte vahel selles, kas rahaülekande puhul oli tegemist laenulepingu alusel või muul alusel tehtud maksega. Hageja väidete kohaselt maksis ta nimetatud summa kostjale suulise laenulepingu alusel lühiajalise laenuna tähtajaga 1 aasta. Tähtaja möödumisel küsis hageja raha tagasi ja esitas ka maksekäsu avalduse. Pangaülekandel on makse selgituseks märgitud „lühiajaline laen“ (tl 22, 40, 46-47, 52). Kostja vastuväidete kohaselt ta ei ole hagejaga 10000 krooni suhtes laenulepingut sõlminud. Summa oli antud hageja poolt kostjale OÜ Mebelland majandustegevuse käigus ja on tagastatud OÜ-le Mebelland kostja poolt 02.01.2007 tehtud sularaha sissemaksena 110 000 krooni. Hageja kandis raha üle ekslikult oma isiklikult arvelt, tegelikult oleks pidanud maksma firma arvelt. Saadud raha oli ette nähtud majanduskuludeks. 2006 rahastasid firma tegevust osanikud (tl 34-35, 46-48, 54).
14.Kohus, hinnates poolte esitatud tõendeid nende väidete kinnitamiseks, leiab, et kostja vastuväited hageja väiteid ei kummuta. Raha saamist 10000 krooni kostja ei vaidlusta. Raha on makstud pangaülekandega hageja isiklikult pangaarvelt kostja isiklikule pangaarvele selgitusega „lühiajaline laen“. Lähtudes kostja väitest, et 2006 a. rahastasid OÜ Mebelland tegevust firma osanikud isiklike maksetega, oleks loogiline, et hageja oleks maksnud raha OÜ Mebelland kontole, nii nagu seda tegi kostja 02.01.2007 (tl 39). Kui raha maksjaks pidi olema OÜ Mebelland ja hageja poolt oli tegemist eksliku maksega, pole kostja esitanud tõendeid raha tagastamise kohta hagejale või muid tõendeid, et tegemist oli hageja eksitusega. Samuti pole tõendatud, et kostja poolt OÜ Mebelland arvele 02.01.2007 tehtud sissemakse koosseisus
110 000 krooni oli hagejale tagastatud laen 10000 krooni. Makse selgituseks on „laen osanikelt firmale“ (tl 39).
15.Hageja on esitanud 04.02.2008 nõude raha tagasisaamiseks kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusena, mida võib pidada tähtajatu laenulepingu ülesütlemiseks (VÕS § 398 lg 1). VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingujärgseks võlgniku kohustuseks on laenuna saadud raha tagastamine. Kuna kostja ei ole kuni käesoleva ajani seda teinud, tuleb hagi rahuldada.
V Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, siis viimane peab hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.