Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

10.03.2008.a. esitas AS E hagi N Vi vastu 2 335,92 krooni saamiseks. 30.06.2008 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palus kohtul tagastada pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 250.00 krooni. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub kohtul tagastada pool (250,00 krooni) hageja esindaja poolt tasutud riigilõivust seoses kompromissi kinnitamisega. Hageja on tasunud riigilõivu 250,00 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 250,00 krooni hagilt, kokku 500,00 krooni. 30.06.2008 kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt tunnistab kostja võlgnevust hageja ees summas 1 752,19 krooni ning hageja menetluskulusid summas 2 625,00 (1/2 riigilõivu ja esindustasu) krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud juhul jättiski kohus tsiviilasjas nr 2-07-34187 13.02.2008 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata ning hagi samas nõudes esitati kohtusse ühe kuu jooksul. Seega on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250,00 krooni kohtuväline kulu. Eeltoodust nähtuvalt tasub kostja kompromisslepingu kohaselt hagejale riigilõivu summas 250,00 krooni, mis on kogu hagilt tasutud riigilõiv ning seetõttu puudub hagejal õigus taotleda 1⁄2 riigilõivu tagastamist riigilt.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.