Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavalduse ja lisade kohaselt kasutas kostja hageja poolt pakutavat teenust sõiduki reserveerimiseks ja kasutamiseks Saksamaal. Hageja tegi kostja kasuks järgmised reserveeringud: 20.-23.04.2005.a (165053019), 23.-25.05.2005.a (469520554), 01.02.06.2005.a (170715800), 09.-11.06.2005.a (171914884), 22.-25.06.2005.a (173891604) ja 06.-07.07.2005.a (175732465). Kostja kasutas nn full-credit teenust, mille kohaselt tasub hageja kõik kulutused rendileandjale, kes omakorda nõuab tehtud kulutused sisse sõiduki kasutajalt vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. Kostja tasus hagejale reserveeringut tehes esialgse rendihinna. Tavapäraselt tasub kasutaja reserveeringu tegemisel tasutud hinnast suuremad kulud vastavalt arvele tagantjärgi. Hageja esitas kostjale eelnimetatud reserveeringute lisakulude osas 26.05.2006.a arve 360103 summas 9296 tasumise tähtajaga 02.06.2006, mida kostja ei ole tasunud. Hageja on koostanud 24.09.2007.a kreeditarve 200.55 krooni osas seoses sõiduki rendiga 12.-13.07.2006.a. Seega on kostja võlgnevus hagejale 9095.45 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise arvel 360103 märgitud suuruses 0,5% päevas. Perioodil 03.06.2006-18.03.2008.a on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 29 742.12 krooni, kuid hageja palus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes viivist vähendada ja välja mõista viivise summas s.o 9095.45 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivis, mis koguneb pärast hagi esitamist 19.03.008.a kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja menetluse käigus täpsustas, et tekkinud lisakulude nõude aluseks on Europcari autorendi üldtingimuste p 1, mille kohaselt juhul, kui rentnik ei tagasta sõidukit täis kütusepaagiga, on ta kohustatud tasuma ka kütuse ja tankimiskulud. Nimetatud kulud olid reserveeringute kaupa järgmised: 165053019- 1410.73 krooni, 469520554- 1591.60 krooni, 170715800- 1399.10 krooni, 171914884- 1381.47 krooni, 173891604- 1138.80 krooni ja 175732465- 1338.39 krooni. Samuti on arvestatud tasu sõidukite lisapäevade kasutamise eest kahel reserveeringul, kokku 1598.50 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja kinnitas, et kasutas hageja poolt nimetatud perioodil sõidukite renditeenust hageja vahendusel ning on kasutanud hageja osutatud teenust ka enne 2005.a. Vaatamata kostja pöördumisele sooviga välja selgitada lisakulude tekkimise asjaolud ja tutvuda nõude aluseks olevate dokumentidega, ei ole hageja seda talle võimaldanud. Kostja leidis, et nõutav summa ei saa vastata tegelikkusele- lisakulude näol on tegemist kütusekuluga (rendiauto tuleb tagastada täispaagiga), kuid renditud autod olid väikeautod, mille kütusepaagid ei mahuta sel määral kütust nagu väidab oma nõudes hageja. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas hageja poolt pakutud teenust sõiduki rentimiseks välisriigis. Lepingu sisu ja iseloomu arvestades on tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt kohustub käsunduslepingu puhul üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 628 lg 3 peab käsundiandja käsundisaaja vabastama tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest. Vastavalt Eurocari autorendi üldtingimuste p 3 tuli sõiduki rentimisel tasuda sissemaks summas, mis võrdub rendi eeldatava kogumaksumusega. Pooled ei vaidle, et kostja on sissemaksu teinud. Üldtingimuste sama punkti teise lause kohaselt tuleb ülejäänud osa tasust

maksta sõiduki tagastamisel. Üldtingimuste p 1 kohaselt on rentnik kohustatud tasuma kütuse ja tankimiskulu, kui ta ei tagasta sõidukit täis kütusepaagiga. Kostja kinnitas, et oli teadlik oma kohustusest tasuda kütuse ja tankimiskulu, kuid kahtles, kas puuduva kütuse eest nõustav tasu on õige. Hageja poolt esitatud Europcar Autovermietung GmBH arvetelt nähtub, et 20.-23.04.2005.a kasutamise eest on arvestatud kütusekulu 77.61 EUR (+käibemaks), s.o 1410.73 krooni (t lk 6), 23.-25.05.2005.a kütusekulu 87.56 EUR (+käibemaks), s.o 1591.60 krooni (t lk 9), 01.-02.06.2005.a kütuse kulu 76.97 EUR (+käibemaks), s.o 1399.10 krooni (t lk 12), 09.-11.06.2005.a kütusekulu 76 EUR (+käibemaks), s.o 1381.47 krooni (t lk 15), 22.-25.06.2005.a kütusekulu 62.65 EUR (+käibemaks), s.o 1138.80 krooni (t lk 18) ja 06.-07.07.2005.a kütusekulu 73.63 EUR (+käibemaks), s.o 1338.39 krooni (t lk 21). Kostja esitatud arvetele vastuväiteid ei esitanud. Lisaks nähtub reserveeringu kinnitustelt (t lk 4, 16), arvetelt (t lk 6 ja 18) ja autode tagastamisaktidest (t lk 27-34), et kahel korral ei ole kostja tagastanud sõidukeid õigeaegselt. Kuna kostja oli ette tasunud vaid teatud arvu päevade eest, tuli lisapäevade eest tasuda juurdemaks 1598.50 krooni. Kostjal oli kohustus tasuda käsundisaajale-hagejale- tema poolt seoses käsundiga kantud lisakulud, milleks käesoleval juhul olid sõiduki rendiga kaasnenud lisakulutused, mille eest kostja ei olnud ettemaksu teinud. Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 76 ja 628 lg 3 on kostjal kohustus hagejale nimetatud kulud hüvitada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise tasumisega viivitamise eest- sissenõutavaks muutunud viivise summas 9095.45 krooni ja viivise 0,5% põhinõudelt päevas alates 19.03.2008.a kuni nõude kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjale esitatud lisakulude arvel (t lk 22) on märgitud, et tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,5% päevas. Perioodil 03.06.2006-18.03.2008.a on viivise suuruseks kujunenud 29 742.12 krooni (s.o hagiavalduse esitamise ajaks sisenõutav viivis), kuid hageja palus välja mõista viivise summas9095.45 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks on põhejnatud, sest kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,5% põhivõlast ka alates 19.03.2008.a. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostja kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse

asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.