2-08-2476/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-2476 dokumentidega on õigus kohtule esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Harju Maakohtule kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Menetluse käik Hageja poolt 24.01.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 101 605.65 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 64 031.26 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 892.15 krooni, viivis 13 275.99 krooni, leppetrahv 12 806.25 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 25.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27.28 % tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 22.28 % viivist tagastamata intressi summalt aastas. Hagimaterjalid ja määrus toimetati kohtutäituri kaudu 03.07.2008.a. edasiandmiseks kätte kostja elukaaslasele xxx Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega dokumendi saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega on kohus kostjale määruse ja hagimaterjalid 03.07.2008.a. kätte toimetanud. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 22.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0502077/25st ja 13.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0502077/25st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutumise kohta. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

2-08-2476 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 27.28 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 64 031.26 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 10 892.15 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 13 275.99 krooni, leppetrahvi 12 806.25 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude 600 krooni osas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 24.01.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 25.01.2008. Hagi summas 101 605.65 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja ei esitanud taotlust menetluskulude summaliseks kindlaks määramiseks tagaseljaotsuses vastavalt TsMS § 1741 lg 3, mistõttu kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.