2-08-19584
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-19584
Tsiviilasi
xxx AS hagi xxx vastu tagastamata krediidisumma 76 763,88 krooni, intressi, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
-
hageja: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx 51006) hageja esindaja: Riina Rebane kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx 11712)
21. august 2008.a; kirjalik menetlus
kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 2750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.
16.05.2008.a esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu, milles palub kostjalt välja mõista 106599,74 krooni, millest 76 763,88 krooni on tagastamata krediidisumma, 9765,17 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 352,78 krooni leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni ning 3717,91 krooni viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 17.05.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,15% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.07.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0724336/96st (edaspidi leping), millega hageja andis kostjale 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,15% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx xxx üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kuna kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, ütles hageja 18.03.2008.a lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) tagastamata krediidisumma 76 763,88 krooni üldtingimuste p-d 2.1. ja 5.3.; 2) sissenõutavaks muutunud tasumata intress määras 29,15% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p-de 2.1. ja 5.3. alusel summas 9765,17 krooni; 3) leppetrahv summas 15 352,78 krooni vastavalt üldtingimuste p-dele 5.3. ja 6.3. Leppetrahvi suuruseks on 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; 4) võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 1000 krooni üldtingimuste p-de 5.3. ja 9.3. alusel 17.01.2008.a ja 12.02.2008.a saadetud võla sissenõudmiskirjade, 22.02.2008.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 18.03.2008.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest; 5) sissenõutavaks muutunud viivis 29,15% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1. ja 6.2. summas 3717,91 krooni ning lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 17.05.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,15% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Kopli 87a-32, Tallinn ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 17.06.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-08-19584 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.