Tsiviilasi nr 2-07-21899
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. august 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-21899
Tsiviilasi
AS XX hagi A.J.’i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja AS XX (registrikood xxx, xxx); Hegeja esindaja Lindorff Eesti AS (Rävala pst 5, 10143 Tallinn); Kostja A.J. (isikukood xxx, viibimiskoht xxx).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
1 (3)
Tsiviilasi nr 2-07-21899 kostja vastu ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 3 264,20 krooni ning esitada menetluskulude jaotus. Hagiavalduses teatas hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja vastus hagile Kostja oma 14.12.2007 vastuses kohtule kinnitab, et sõlmis liitumislepingu 25.05.1998, kuid reaalselt lepinguga saadud numbrit ei kasutanud. 1998. aasta suvel avastas kostja, et tema lepinguga saadud SIM-kaart on kadunud. Kostja avaldab, et on süüdi selles, et ei teatanud SIMkaardi kadumisest ning tulenevalt sellest nõustus tasuma hagejale võlgnevuse summas 3 732,80 krooni vastavalt esitatud arvetele. 26.11.2007 esitas kostja avalduse oma viibimiskoha Murru Vangla raamatupidamisele, et nimetatud summa tema arvelt hagejale üle kantaks. Menetluse käik 06.06.2007 esitas AS XX Pärnu Maakohtule hagi A.J.’i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 23.08.2007 Pärnu Maakohtu määrusega anti käesolev hagi kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule, kuna kostja viibimiskoht on Murru Vangla, mis asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas. 19.11.2007 menetlusse võtmise määrusega kohustas Harju Maakohus pooli teatama 20 päeva jooksul määruse kätte saamisest, kui nad soovivad, et kohus neid ära kuulaks ning hoiatas, et vastava taotluse esitamata jätmisel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Pooled kohtule taotluseid enda ära kuulamiseks ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle. 25.05.1998 on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust, mille kohta AS XX on esitanud A.J.’ile: - 31.05.1998 arve nr 9805898948 summas 294,25 krooni tasumise tähtajaga 20.06.1998; - 30.06.1998 arve nr 9806974259 summas 3 264,75 krooni tasumise tähtajaga 20.07.1998; - 31.07.1998 arve nr 9807064120 summas 173,80 krooni tasumise tähtajaga 20.08.1998. A.J. on AS-ile XX tasunud peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse põhiosa 3 499 krooni ja viivistest 233,80 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-07-21899 täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendab hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o. 3 498 kroonini. Arvestades asjaolu, et kostja on osa viivistest hagejale tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 3 264,20 krooni. Poolte vahel on sõlmitud 25.05.1998 liitumisleping, mille lahutamatuks lisaks on NMT 450 ja GSM kasutamise eeskiri. Nimetatud kasutamise eeskirja p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja abonendina tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved osutatud teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale ning p 7.7 kohaselt on AS-il XX õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Kohus on tuvastanud, et hageja esitas kostjale arveid, kuid kostja ei tasunud neid kokkulepitud tähtajaks, mistõttu sattus ta rahalise kohustuse täitmisega viivitusse. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid viiviste arvestuse osas. Peale hagi esitamist täitis kostja osaliselt kohustuse hageja ees, tasudes hagejale võlgnevuse põhiosa 3 499 krooni ning viiviseid 233,80 krooni. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõude tasumata viiviste osas summas 3 264,20 krooni rahuldamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.