Tsiviilasi nr 2-07-31684
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. august 2008. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-31684
Tsiviilasi
V P hagi D A vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V P (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja A Blintsova ja D Kimmo (Defendo Maritime Consulting ); Kostja D A (isikukood xxx xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
võib
esitada
tagaseljaotsuse
peale
kaja
päeva
jooksul
tagaseljaotsuse
Tsiviilasi nr 2-07-31684 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus.
29.08.2007 esitas V P hagi D A vastu kahju hüvitamiseks. 29.04.2007 kella 7 paiku hommikul sõitis raskes alkoholijoobes kostja sõiduautoga XXX otsa hageja koerale. Hagejal endal õnnestus auto eest kõrvale põigata. Sündmuskohale kutsutud politseipatrull koostas protokolli nr 2302.07.0.0040084 ja asja menetleb Põhja Politseiprefektuur. Hageja koer sai raskeid vigastusi ja vajas viivitamatut meditsiinilist abi. Koerale tehti mitu operatsiooni, mille järel jätkus tema ravi kodus. Koera ravimiseks kulus 10 810 krooni, millise summa hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista moraalse kahju hüvituse summas 2 000 krooni, kuna hagejale tekitati tervislik kahju ja hagejale tekitas hingepiina asjaolu, et teda alandasid tema lapselastega samavanused isikud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka juristi kulud summas 7 080 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 500 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on isiklikult allkirja vastu dokumendid 01.07.2008 kätte toimetatud. Kostja vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 12 810 krooni vastavalt võlaõigusseaduse § 1056 lg 1, § 1043, § 1045 lg-d 5, 7, 8, § 128 lg 5 ja § 101 lg 1 p 3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Sama seaduse paragrahv 175 lg-te 1 ja 3 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kooskõlas kehtestatud piirmääradega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 12 810 krooni mitte 21 390 krooni, kuna määrates tsiviilasja hinda ei arvestata menetluskulusid vastavalt TsMS § 122 lg-le 4. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade järgi on kuni 15 000 kroonise tsiviilasja maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 1 leiab kohus, et menetluskulude kostja kanda jätmine on õigustatud. Kuna hageja poolt tehtud ja kostjalt välja mõista palutavad juristi kulud on 7 080 krooni, siis vastavalt TsMS § 175 lg-tele 1 ja 3 ning nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele, loeb kohus hageja poolt sellises ulatuses kantud menetluskulud mittevajalikeks ja põhjendamatuteks ning esitatud summa ei ole proportsioonis võrreldes tsiviilasja hinnaga.
Tsiviilasi nr 2-07-31684 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja poolt menetluskuluna kantud õigusabikuludena on õigustatud kostjalt välja mõista 5 000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Antud juhul on hageja hagilt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 12 810 krooni, millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 1 000 krooni, tasutud lõiv summas 1 500 krooni. Seega on riigilõivu tasutud enam ning hagejale tuleb tagastada enam tasutud riigilõiv summas 500 krooni. Riigilõivu tagastamine tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.