2-08-25837
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-25837
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi kaudu Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti hagi NK ́i vastu vägivallakuriteoga tekitatud kahju 3 ́100.- krooni hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet (asukoht XXX) Kostja – NK (isikukood XXX kannab vabaduslikku karistust )
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt tunnistati Harju Maakohtu 15.01.2007.a otsusega NK süüdi selles, et ta tulistas 11.02.2006 kella 21.30 ajal Harjumaal, XXX piirkonnas P-RR ́t pea parempoolsesse kukla piirkonda, mille tagajärjel P-RR suri sündmuskohal. Tallinna Pensioniameti otsusega on R N ́le hüvitatud ohvri matusega seotud kulutused summas 3 ́100.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista R.N ́le makstud hüvitis 3 ́100.- krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lõige 1, mille kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ülalpeetavatele, kusjuures sama seaduse § 8 lg 1 alusel mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. OAS § 31 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist vägivallakuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.