AS H(registrikood XXX, asukoht: XXX) hagi OÜ U(registrikood XXX, asukoht: XXX) ja MK (isikukood XXX elukoht XXX) vastu solidaarselt 28 520.31 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista OÜ U ja MK ́lt välja solidaarselt aktsiaseltsi Hkasuks võlgnevus kokku 28 520.31 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada kakskümmend krooni 31 senti) krooni, millest põhivõlgnevuseks on 27 075.67 krooni, intressivõlgnevuseks 1394.64 krooni ja hageja kuludeks 50.00 krooni.
3.Mõista OÜ U ja MK ́lt välja solidaarselt aktsiaseltsi H kasuks viivisvõlgnevus alates 05.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni suuruses 0,25% iga põhinõude täitmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.
4.MK vastutab võlgnetava summa tasumise eest 35 033.04 krooni ulatas.
Hageja menetluskulud jäävad solidaarselt OÜ U ja MK kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS B (edaspidi müüja) ja OÜ U(edaspidi kostja 1) 28.12.2005 Ego järelmaksu müügilepingu nr 276/80604 (t lk 6), mille kohaselt müüja müüs kostjale 1 kaupa summas 69 200.00 krooni, intressimääraga 16% aastas. Kostja 1 kohustus tagastama kauba brutosummas 77 143.04 krooni perioodil 15.01.2006 kuni 15.12.2008 igakuiselt summas 973.14
krooni AS-i H(edaspidi hageja) kontole (t lk 8). Kostja 1 on lisaks esimesele osamaksele suuruses 41 520.00 krooni ja lepingutasule 590.00 krooni tasunud hagejale 14.02.2006 973.40 krooni (t lk 11). 28.12.2005 sõlmisid hageja ja MK (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr 276/80604 (t lk 9), mille kohaselt kostja 2 võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 müügilepingust nr 275/80604 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise summas 35 033.03 krooni. Kostja 1 ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud ning 10.01.2007 seisuga moodustab kostja 1 võlgnevus hageja ees kokku 28 520.31 krooni. Lepingu p 7 kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodu alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 28 520.31 krooni (sellest 27 075.67 krooni põhivõlgnevus, 1394.64 krooni intressivõlgnevus, 50.00 krooni leppetrahv) ning viivised alates 05.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. II Kostja 1 seisukoht Kostja 1 hagi ei tunnista. Kostja 1 juhatuse liige on seisukohal, et ta ei ole kunagi olnud tegelikkuses kostja 1 juhatuse liige ega omanik. Ka ei ole ta teinud ühtegi tehingut kostja 1 nimel. Kostja 1 juhatuse liige on seisukohal, et ilmselt on tegemist olukorraga, kus kodanik nimega R võttis temalt mingisugusele avaldusele allkirja ning on seda kasutanud kostja 1 nimel tehingute tegemiseks. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 1 on nõus kirjaliku menetlusega. III Kostja 2 seisukoht Kostja 2 hagi ei tunnista, kuivõrd firma müümisel notari juures võttis kõik oma nimele MR, kelle valduses on ka järelemaksuga omandatud kontoritehnika. MR oli kokkulepe, et tema maksab järelmaksu lõpuni ja hoiab arvuteid oma kasutuses. Kostja 2 tasus kontoritehnika esimese sissemakse ca 40 000.00 krooni. Eeltoodu alusel on kostja 2 seisukohal, et võlgnevuse ja kohtukulud peab tasuma MR, kuivõrd ta ei täitnud kostja 2 ja tema vahelist kokkulepet ning kogu kontoritehnika on MR valduses. Kostja 2 on nõus kirjaliku menetlusega. IV Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning menetlusosaliste seisukohtadega ning analüüsinud poolte esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
1.Hageja ja kostja I vaheline vaidlus tuleb lahendada Ego järelmaksu müügilepingu nr 276/80604 27.12.2005, selle osadeks (p 10) olnud üldtingimuste (ÜT, t lk 7) ja maksegraafiku (t lk 8) ning võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. Müügilepingus osales hageja faktoorina ja kostja 1 ostjana.
2.Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise asjaolude ja lepingu objektiks olnud asjade valduse ning kasutuse saamise üle kostja 1 (tema tolleaegse juhatuse liikme) poolt. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja 1 (ostja) nimel lepingu sõlminud isiku HP ́u näol oli tegemist äriühingu tolleaegse juhatuse liikmega (t lk 54-56). Kostja 2 (käendaja) kirjaliku seisukoha kohaselt jäid ostetud asjad MR kätte. Äriregistri väljatrükist nähtub, et ka nimetatud isik oli lepingu sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 1 esindab ja juhib juhatus osaühingut.
3.Müügilepingu p-s 4 leppisid pooled kokku ostetud asjade eest tasumise tingimused --- kauba maksumuse, lepingutasu suuruse, intressimäära suuruse, maksete tasumise tähtpäevad, esimese osamakse suuruse ja viimase makse tähtpäeva. Puudub vaidlus, et lepingu osana oli allkirjastatud maksegraafik. Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kokkulepitud maksegraafiku järgselt tasuti kostja 1 poolt vaid üks makse --- 14.02.2006 973.40 krooni ega tõendanud täiendavate rahasummade tasumist vaidlusaluse müügilepingu alusel. Seega on õige hageja väide, et kostja 1 on jätnud täitmata müügilepingu ühe põhitingimustest --- tasuda saadud kauba eest. Tulenevalt VÕS § 208 lg-st 1 kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale muuhulgas olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
4.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral üheks võimalikuks õiguskaitsevahendiks võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud asjas ongi võlausaldajana hageja esitanud nõude kostja 1 kui võlgniku vastu täita ostuhinna tasumise kohustus. Lepingu p-s 4 ja maksegraafikus kokkulepituga, samuti hageja teatisega 10.01.2007, on tõendatud tasumata maksete suurus. Kostjad hageja aritmeetilisele arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostja 1 vastu tasumata graafikujärgsete maksete (koos intressiga) osas.
5.Hageja nõue leppetrahvi osas on põhjendatud ÜT p-ga 8.2, milles pooled leppisid kokku, et kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab faktoor ostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on faktooril õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50.00 krooni. Kirjaliku teatega 24.04.2006 nr 200.103-030 (t lk 10) on tõendatud, et hageja saatis kostjale 1 ÜT p-s 8.2 viidatud teate. Seega on põhjendatud ka nõue 50.00 krooni saamiseks.
6.Müügilepingu p-s 7 olid pooled leppinud kokku makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks 0,25% päevas. Eelpool leidis tõendamist graafikujärgsete maksete mittetähtaegne tasumine kostja 1 poolt. Seega on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on üheks võlausaldaja võimalikuks õiguskaitsevahendiks võlgniku suhtes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi (viivist). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita muuhulgas vastavalt lepingule. Puudub vaidlus asjaolu üle, et kostjad ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ega ole tasunud tähtaegselt maksegraafikus kokkulepitud osamakseid. Seega on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud. Hageja on esitanud viivisenõude lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 367, mille kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Kohus ei nõustu kostja 1 juhatuse liikme seisukohaga nagu ei saaks tema olla kostja 1 seadusjärgseks esindajaks antud asjas ja seda põhjusel, et ta kirjutas aastal 2005 oma allkirja sellesse äriühingusse tööle asumise avaldusele kellegi R nõudmisel, kuid tegelikkuses ta seal ei töötanudki, kuna talle öeldi, et firmat ei saadudki luua. Tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 1 loetakse juriidilise isiku juhatus (see on juhatuse liikmed) suhetes teiste isikutega juriidilise isiku esindaja(te)ks. Äriregistri kande kohaselt on kostja 1 juhatuse liikmeks alates 31.05.2006 KS. Kohtule ei ole esitatud tõendeid KS ́i juhatuse liikmest tagasiastumise või tema ümbervalimise kohta. Seega tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 34 lg-st 2 kehtib tema juhatuse liikmeks oleku kanne kohtu jaoks õigena. Tähtsust ei oma, et väidetavalt ei ole kostja 1 juhatuse liikmel mingit
vara ega elukohta ning et ta viibib vangistuses. Hagi ei ole esitatud juhatuse liikme kui füüsilise isiku vastu, vaid kostja 1 kui juriidilise isiku vastu. Seega toimub ka kohtuotsuse täitmine juriidilise isiku, mitte tema juhatuse liikme, vara arvelt.
8.Hageja ja kostja 2 vaheline vaidlus tuleb lahendada käenduslepingu nr 276/80604 KÄ 28.12.2005 (t lk 9) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud muuhulgas rahasummaga. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes siis, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
9.Puudub vaidlus käenduslepingu sõlmimise asjaolude üle. Lepingu p 1 kohaselt kohustus käendaja tagama solidaarselt ostjaga sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate ostja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Samas lepingupunktis oli kokku lepitud käendatavaks summaks (käendaja suurimaks võimalikuks vastutuseks) 35 033.04 krooni. Kostja 2 ei esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Seega on hageja nõue kostja 2 kui käendaja vastu põhjendatud ja tõendatud, kuid ei saa ületada 35 033.04 krooni.
10.Kohus ei nõustu kostja 2 vastuväitega nagu ei peaks tema vastutama käenduslepingu alusel, kuna talle teadaolevalt on ostetud asjad kostja 1 tolleaegse juhatuse liikme valduses ning viimane peaks ise nende eest tasuma. Vastavalt äriregistri kannetele olid seisuga 28.12.2005, see oli nõuete aluseks olevate lepingute sõlmimise ajahetkel, kostja 1 juhatuse liikmeteks ja ka osanikeks teiste hulgas nii käendaja kui tema poolt viidatud MR. Seega pidi olema tegemist juhatuse liikmete ja osanike omavaheliste kokkulepetega nii asjade ostmise, nende eest tasumise kui valduse suhtes. Millised need kokkulepped olid ja kas mõni isikutest ei täitnud omapoolseid lubadusi, ei oma tähtsust antud asja lahendamisel. Hagejal faktoorina on õigus oma raha kätte saada nii järelmaksuga ostu-müügilepingu kui käenduslepingu alusel. Kas käendajal on õigus kellegi tolleaegse juhatuse liikme ja/või osaniku vastu käesoleva kohtuotsuse täitmise järgselt mingeid nõudeid esitada, ei ole käesolevat asja lahendava kohtu pädevuses otsustada. Vastavalt TsÜS-i §-le 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtete ja arvestama üksteise õigustatud huve.
11.TsMS § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarkostjad ka menetluskulude eest solidaarselt. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele kostjate suhtes solidaarselt, selliselt, et ka hageja menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE:
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.