Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kostja tasub hagejale vähemalt 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus alates

juulikuust 2008. a kuni märtsikuuni 2009. a hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks.

kostja tasub hagejale hiljemalt 30.04.2009. a võla jäägi ühekordse maksena.

Kui kostja ei tasu p 1.4.1. ja 1.4.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kõigi tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt.

Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0747% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-49612

ASJAOLUD

28.11.2007. a esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu 26.04.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0601575/25st ja selle muutmiseks sõlmitud kokkuleppest tuleneva võla väljamõistmiseks. 24.07.2008. a esitas hageja kohtule poolte vahel 18.07.2008. a sõlmitud kompromisslepingu ja taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 26.11.2007. a tasunud Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072123 riigilõivu 5 750 krooni. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust ehk 2 875 krooni hagejale tagastamisele. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi vaidlustamise tähtaega, mistõttu kohtumääruse, millega kompromiss kinnitati ja menetlus lõpetati, lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 5 (viis) päeva määruse kättesaamisest arvates. TsMS § 174’1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna poolte vahel sõlmitud kompromiss hõlmab kostja poolt hagejale hüvitamisel kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse ning kohus ei pea vajalikuks määrata täiendavalt kindlaks menetluskulusid, mis jääksid vastavalt kompromissile kostja kanda, puudub käesolevas asjas täiendavalt kompromissi kinnitamisele vajadus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 1741 lg 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1 3 sätestatud korras.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.