Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk
Tsiviilasi
A-KT hagi EV vastu võlgnevuse 17 999.00 väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: A-KT(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: EV (isikukood: XXX elukoht: XXX) esindajad
Jätta A-KT hagi EV vastu võlgnevuse 17 999.00 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata.
Resolutsioon
Edasikaebamise tähtaeg
kord
Menetluskulude jaotus
ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluse kulud kannab hageja Asko-Kalev Tarkpea.
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus ja koht Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2001.a sõiduauto XXX, reg nr XXX, ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja müüd nimetatud sõiduki kostjale ja kostja kohustus tasuma hagejale 14 000.00 krooni järgmiselt: 20.02.2001.s 4000.00 krooni, 20.03.2001.a 5000.00 krooni, 20.04.2001.a 5000.00 krooni. Kostja tasus hagejale 5000.00 krooni, ülejäänud ostusumma, s.o 9000.00 krooni on hagejal siiani kostjale tasumata. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et osamaksete tasumisega hilinemisel on viivitusintressi suuruseks 1% päevas antud kuu osamaksu eest. Hageja kinnitab, et sõiduki müügileping sõlmiti just poolte vahel mitte hageja ja kolmanda isiku vahel. Hageja on seisukohal, et asjaolu, miks antud hetkel on kostja sõiduki valduse üle andnud kolmandale isikule ja saanud selle eest tasu, ei anna kostjale alust jätta poolte vahel sõlmitud leping täitmata.
Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 9000.00 krooni ja viivis summas 8999.00 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja menetluskulud: tasutud riigilõiv. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt puudub kostjal võlg hageja ees, kuna tema ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud (eel)leping on tühine, kuna sõidukit ei saanud võõrandada lihtkirjaliku lepingu alusel. Samuti palub kostja kohaldada aegumist TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 16.01.2001.a sõiduauto XXX, reg nr XXX, ostu-müügilepingu. Pooled vaidlevad selles, kas kostjal on võlgnevus hageja ees ning selles, kas nõue on aegunud või mitte. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Sama sätte 4 lõike kohaselt on selleks kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Nõue on esitatud tasumata arvete eest kevadel 2001.a. Avaldus on esitatud 30.07.2007.a. Kohus asub seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks tulnuks hagejal tõendada kostja kohustuse rikkumise tahtlikkust. Hageja seda teinud ei ole. Tuginedes eelnenule ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-tele 1 ja 2 asub kohus seisukohale, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kannab hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.