Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-32368
Tsiviilasi
NM(lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli UrgeManitski) hagi AD ja AP(lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares) VOÜosa üleandmise kohustamiseks ja osaühingu osa mitteomandamise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja NM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli UrgeManitski Kostja AD(sünd. XXX) Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares
esindajad
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
02.11.2006 esitas NM Harju Maakohtule hagi AD ja AP VOÜ osa üleandmise kohustamiseks ja osaühingu osa mitteomandamise tuvastamiseks. 11.01.2008 määrusega kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 07221000060 menetluse lõppemiseni. 02.06.2008 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Hageja palub menetluse tsiviilasjas lõpetada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 27.06.2008 esitas APseisukoha menetluse lõpetamise taotlusele. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus, kuid soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, põhjusel, et hagiavalduse rahuldamine oli juba selle esitamisel perspektiivitu. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. APon taotlenud hagi tagamise tühistamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb tühistada, kuivõrd hagist loobumise tõttu on hagi tagamise alus ära langenud. Harju Maakohtu 27.11.2006 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas APOÜ M (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 20 000 krooni võõrandada ja pantida, tuleb tühistada. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole sel põhjusel hagist loobunud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt põhjendamatu ja ebaõiglane. Hageja esitatud hagi oli suunatud sellele, et kohus tuvastaks, et osa müügitehingut ei toimunud ning kohustaks kostjat osa üle andma hagejale. Seega sisuliselt oli tegemist müügitehingu tühisuse tuvastamise nõudega. Hagi kohaselt oli hagejal põhjendatud kahtlus, et müügitehing on kostjal sõlmitud iseendaga, kuid nimetatud asjaolu oli tuvastamata. Kuivõrd kostja võttis menetluse kestel omaks, et sõlmis osa müügitehingu iseendaga, ei olnud asja edasisel menetlusel enam tehingu tühisuse tõttu põhjust ning hageja loobus hagist. Kohus peab vajalikuks märkida, et selle asjaolu omaksvõtt toimus menetluse kestel, üle aasta möödudes asja menetlusse võtmisest. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane ja põhjendamatu ning kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Juhindudes TsMS § 8 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.