Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-5659
Kohtuasi
Funktouch OÜ hagi LVR Kapital OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Funktouch OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9792 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Funktouch OÜ (registrikood 12300813), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja (vastustaja) LVR Kapital OÜ (registrikood 12786980), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Funktouch OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 18. märtsi 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Funktouch OÜ kanda. LVR Kapital OÜ ei ole taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-5659 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Funktouch OÜ (hageja) esitas 16. aprillil 2020 Harju Maakohtule LVR Kapital OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 16 565 eurot 41 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja täpsustas oma nõuet 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendis ja 18. veebruaril 2021. a kohtuistungil, sh võttis hageja oma nõude osaliselt tagasi ning lõplikuks nõude suuruseks jäi 7491 eurot 20 senti.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. augustil 2019 üürilepingu, mille alusel andis kostja hageja kasutusse Tallinnas Läänemere tee 30 asuvad ruumid (kaubandus- ja laopind). Kostja tegi ruumides remondi, mille eest tasus hageja kostjale 873 eurot 52 senti. Hageja avas ruumides vesipiibupoe ning hoidis kaupa (peamiselt vesipiibusütt) laoruumides. 13., 14., 17. ja
27.oktoobril 2019 toimus ruumides veeuputus (põrand oli vett täis), mis oli tingitud suurest sademete hulgast neil päevadel – tugeva vihmasaju tõttu tõusis veetase keskmisest kõrgemale ning vesi sattus läbi hoone konstruktsioonide üüriobjektile. Ei ole välistatud, et vesi võis sattuda üüriobjektile ka sadeveekanalisatsiooni kaudu. Veeuputusega puutus kokku ka sama hoone teine üürnik. Hageja teavitas sellest iga kord kostjat, kostja aitas vett koristada ning lubas teha hoonele hüdroisolatsiooni ja hüvitada hagejale tekkinud kahju kindlustuse kaudu, kuid ei ole seda teinud. Veeuputuse tõttu oli ruumis kõrge pinna- ja õhuniiskus, mille tagajärjel märgusid nii hageja kaup kui ka riiulid. Kahjustatud kaup, mis tuli maha kanda, maksis 7732 eurot 99 senti (algses hagiavalduses 14 262 eurot 89 senti). Riiulite taastamine maksis 1428 eurot. Veeuputuste tõttu osutus mittevajalikuks ka ruumides 873 euro 52 sendi eest tehtud remont, sest hageja ütles üürilepingu üles.
1.2.Kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, sest üüritud ruumid olid puudustega (puudus hüdroisolatsioon). Kostja rikkus üürilepingu p 8.2.1, mille järgi kohustus üürileandja tagama hoone põhikonstruktsioonide korrasoleku, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg-t 1, mille järgi pidi kostja tagama üüritud ruumide nõuetekohase seisundi. Kui ruumid oleks olnud sobivas seisundis (ruumides oleks olnud hüdroisolatsioon), ei oleks veeuputust tekkinud ja hageja kaup ning riiulid ei oleks veekahjustusi saanud. Samuti ei oleks osutunud kasutuks ruumides tehtud remont. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esitanud osaliselt ebaõigeid väiteid. Pooled sõlmisid üürilepingu, kuid hageja on esitanud vale üürilepingu. Kostja ei teinud üüritud ruumides remonti. Kostja väljastas hagejale arve summaga 873 eurot 52 senti vannitoa seadmete ja valgustite eest. Hageja leidis ise töövõtjad ja korraldas remondi. Hageja teatas kostjale 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 üleujutusest, kuid 17. oktoobri 2019. a üleujutusest ei ole hageja kostjat teavitanud. Kolm korda oli vesi põrandal ning kostja andis hagejale seadmed ruumi kuivatamiseks. Pooled ei tuvastanud põhjust, miks sattus vesi põrandale. Hageja saatis
2-20-5659 kostjale 20. detsembril 2019 e-kirja, mille kohaselt oli väidetavalt kahjustatud esemete väärtus 7486 eurot 40 senti, mitte 16 565 eurot 41 senti.
2.2.Hageja ei ole tõendanud, et vesi sattus põrandale kostjast tulenevatel põhjustel. Kuigi pooled spekuleerisid pärast vee ruumidesse sattumist erinevate põhjuste, sh välistegurite üle, ei ole kostja kunagi omaks võtnud, et vesi sattus põrandale tema süül. Hageja esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et üleujutus tekkis hoone puudulike konstruktsioonide või kanalisatsiooni tõttu. Ei ole välistatud, et vesi sattus põrandale ruumide hooletu kasutamise tõttu.
2.3.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja suurust. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et nimetatud kaup asus üleujutuste ajal üüripinnal, sh ei ole osa arvetel märgitud kaupa vastu võetud ja osa oli ilmselt juba müüdud, sest omandati 2018. Fotode kohaselt oli vesi osaliselt põrandal ning kahjustada võis saada üksnes vahetult põrandal asunud kastides olnud, mitte kogu kaup. Hageja ei ole tõendanud, et kaup, mis ei olnud veega otseses kokkupuutes, muutus põrandal olnud vee tõttu kasutuskõlbmatuks (märgus). Hageja mahakantud kaup ei ole foto järgi kahjustatud. Kauba kahjustamist ei saa tõendada tundmatu isiku kirjalik kinnitus. Lisaks on kinnitus abstraktne.
2.4.Hageja oli kahju tekkimises ise süüdi, sest ladustas kaupa põrandal. Hoolsalt tegutsev isik oleks ladustanud kaupa riiulitel.
2.5.Üürilepingu p 11.1 järgi ei vastuta kostja hageja vara kahjustamise eest, v.a kui kostja rikkus tahtlikult kohustust, ning hageja pidi kauba kindlustama. Kuna hageja pidi kauba kindlustama, ei saanud kostja ette näha sellise kahju tekkimist. Menetluse käik
3.Maakohus selgitas 20. novembri 2020. a eelistungil hagejale nõude kvalifikatsiooni ja sellest tulenevalt asjaolude tõendamise koormust ning määras hagejale tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks kuni 18. detsembrini 2020 ning kostjale tähtaja vastamiseks ja vajadusel täiendavate tõendite esitamiseks kuni 15. jaanuarini 2020. Maakohus selgitas, et lahendab pärast seda taotlused.
4.Hageja esitas 18. detsembril 2020 menetlusdokumendi, milles taotles hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamist, samuti lisas hageja menetlusdokumendile kirjalikke tõendeid, sh Riigi Ilmateenistuse veebilehe väljavõtted sademete hulga kohta. Hageja märkis mh, et juhul, kui kostja endiselt ei nõustu, et veeuputused on talle omistatavad, soovib hageja esitada täiendavaid tõendeid, sh taotluse hoone ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks.
5.Kostja esitas 15. jaanuaril 2021 seisukoha hageja menetlusdokumendi kohta, kuid ei lisanud uusi tõendeid.
6.Hageja esitas 5. veebruaril 2021 menetlusdokumendi, milles palus määrata hoone ehitustehnilise ekspertiisi eesmärgiga selgitada välja hoone põhikonstruktsioonide seisukord ning kuulata tunnistajana üle Y, kes saab anda ütlusi selle kohta, kui palju vett oli põrandal ning milline kaup asus ruumides ja kas see sai kahjustada.
7.Harju Maakohus jättis 16. veebruari 2021. a määrusega hageja taotlused menetlemata, sest hageja esitas taotluse pärast kohtu määratud tähtaega ning taotluste menetlemine põhjustab asja lahendamise viibimist. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus hilinemiseks. Lisaks on taotlused ebamäärased.
2-20-5659
8.Hageja esitas 17. veebruaril 2021 maakohtu tegevuse kohta vastuväite. Maakohus arutas vastuväidet 18. veebruari 2021. a kohtuistungil ja jättis vastuväite rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 18. märtsi 2021. a otsusega hageja kahju hüvitamise nõude 6772 euro 69 sendi osas hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning 7491 euro 20 sendi osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1890 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras viivist.
9.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
pooled sõlmisid 5. augustil 2019 äriruumi üürilepingu, mille alusel andis kostja tähtajaliselt tasu eest hageja kasutusse Tallinnas Läänemere tee 30 asuvad ruumid; üürilepingu p 8.2.1 järgi kohustus üürileandja tagama mh hoone põhikonstruktsioonide korrasoleku; hageja avas ruumides vesipiibupoe, kus lisaks vesipiipudele oli võimalik osta ka lisavarustust (tubakat, sütt jms); 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 sattus vesi üüritud ruumide põrandale; 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 (maakohtu otsuses ekslikult ka 2020) sadas Tallinnas keskmiselt rohkem vihma, sh oli sademete summa 13. oktoobril 2019 13,7 mm hommikul ja 12,0 mm õhtul, 14. oktoobril 2019 vastavalt 4,6 ja 9,0 mm ning
27.oktoobril 2019 vastavalt 11,8 ja 22,4 mm ning 27. oktoobril 2019 oli sügise tugevaim torm; sütt tuleb ladustada kuivas jahedas kohas puidust kaubaaluste peal; hageja hoiustas osa kaupa põrandal.
9.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingut, mistõttu ei ole alust hagi VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus VÕS §-s 276 ja üürilepingu p-s 8.2.1 sätestatud kohustusi. Üürilepingu esemeks oleval asjal peavad olema kokkulepitud omadused, samuti omandused, mis tagavad selle, et asi oleks lepingujärgse eesmärgi päraselt kasutatav. Üleantav asi peab olema VÕS § 77 lg 1 järgi keskmise kvaliteediga. Kui lepingus ei ole asja seisundit täpsemalt kirjeldatud, tuleb lähtuda asja kasutusotstarbest üldiselt ning lepingurikkumisega on tegemist üksnes juhul, kui puudus ei võimalda asja kasutada. Kui puudus tekib kasutamise ajal, sõltub õiguslik olukord sellest, kas puuduse eest vastutab üürnik või mitte. Kui üürnik ei vastuta, võib ta nõuda, et üürileandja viiks asja lepingujärgset kasutamist võimaldavasse seisundisse sõltumata sellest, kas puuduse tekkimise eest vastutab üürileandja või kolmas isik. Hageja ei ole tõendanud, et üürilepingu esemel ei olnud kokkulepitud omadusi või et see ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid puuduliku hüdroisolatsiooni kohta. Hageja ei ole tõendanud, kas ja milliseid konkreetseid kohustusi on kostja rikkunud. Hageja on küll tõendanud, et 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 oli vesi üüripinna põrandale sattunud ning et neil päevadel sadas keskmisest rohkem vihma, kuid keskmisest suurem sademete hulk ei tõenda, et vesi sattus üüripinnale just ilmaolude tõttu. Ka juhul, kui vesi oleks sattunud põrandale ilmaolude tõttu, ei ole hageja tõendanud, mil moel rikkus kostja VÕS § 276 lg-s 1 ja lepingu p-s 8.2.1 sisalduvaid kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et vesi sattus põrandale kostjast tuleneval põhjusel. Hagiavalduse järgi ei ole selge vee põrandale sattumise põhjus ning
2-20-5659 hageja oletab, et see sattus sinna välitingimuste tõttu. Kostja ei saa vastutada vee põrandale valgumisega tekitatud kahju eest, kui vee põrandale sattumine ei ole talle omistatav.
9.3.Ka juhul, kui kostja oleks oma kohustusi mingil moel rikkunud, ei ole hageja ise teinud piisavalt, et kahju ära hoida. Hageja esitatud fotod ei tõenda kahjustatud kauba olemasolu ega ulatust, kuid need kinnitavad, et hageja hoidis kaupa põrandal ega täitnud ise söe hoiustamise nõudeid, kuna sütt tuli hoida jahedas ja kuivas kohas puitalustel. Hageja fotod ei kinnita, et üüripinnal olnud riiul sai kahjustusi just tulenevalt veeuputusest. Foto üüripinna seinast ei tõenda üüritud ruumi niiskusastet, selle kestust ega tagajärgi kaubale. End asjatundjaks nimetanud isiku arvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli asjatundjaga. Kui hageja oleks hoiustanud kaupa nõuetekohaselt, ei oleks süsi kahjustada saanud.
9.4.Kuigi üürilepingu p 11.1 kohaselt ei vastuta üürileandja üürniku vara kahjustamise eest, v.a kui see tekkis üürileandja poolt tema kohustuste tahtliku rikkumise tagajärjel, ning üürnikul peab olema täielik kindlustuskaitse ruumide ja neis oleva vara suhtes, ei välista see üürileandja vastutust, sest on VÕS § 106 lg 2 alusel tühine.
9.5.Kuna kostja ei ole üürilepingut rikkunud ja hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist, ei hinda kohus rikutud kauba tõttu tekkinud kahju suurust. Remondi tegemise ega selle kulude kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Üksnes arve esitamine materjalide eest ei tõenda kulude suurust ja põhjendatust.
9.6.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetlususkulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1575 eurot (lisandub käibemaks). Lepinguline esindaja tegi toiminguid 11,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades, et kostjat esindas vandeadvokaat, on tunnitasu põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
10.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus jättis põhjendusteta tähelepanuta hageja kirjavahetuse kostja esindajaga, millest tuleneb, et kostja ei heitnud hagejale ette, et veeuputus tekkis hageja tegevuse tõttu, ning kostja väljendas valmisolekut veeuputuse tagajärgede kõrvaldamiseks ning pöördus kindlustusandja poole. Maakohus jättis põhjendusteta tähelepanuta hageja kirjavahetuse pesumaja omanikuga, kes puutus samuti kokku samas hoones veeuputusega.
10.2.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, sest jättis asja õigeks lahendamiseks välja selgitamata tähtsad asjaolud. Maakohus määras 20. novembri 2020. a kohtuistungil hagejale tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks hiljemalt 18. detsembril 2020 ning kostjale vastamiseks ja vajadusel tõendite
2-20-5659 esitamiseks hiljemalt 15. jaanuaril 2021. Hageja väljendas 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendis selgelt soovi esitada täiendavaid seisukohti ning taotleda ekspertiisi tegemist ja täiendavate tõendite kogumist, kui kostja ei nõustu endiselt, et veeuputused on talle omistatavad. Hageja esitaski 5. veebruaril 2021 taotluse ekspertiisi määramiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks, kuid maakohus jättis need hilinenult esitamise tõttu rahuldamata. Hageja soovis kostja uusi väiteid (tõendid sademete kohta ja nende seostamine veeuputusega on meelevaldne, sest hoone konstruktsioon ei lase vett läbi; põrandal oli väike loik) ümber lükata. Maakohus jättis välja selgitamata poolte seisukohad olulistes küsimustes. Samuti jättis maakohus selgelt määramata, et tegemist oli lõpliku tähtajaga, ning andmata hagejale võimaluse esitada kostja esitatule oma seisukoht. Maakohus pidanuks määrama pooltele ühise tähtaja kõigi tõendite esitamiseks. Kohus peab andma pooltele võrdse võimaluse seisukohti esitada ning olema erapooletu. Vastustaja seisukoht
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
13.Esmalt märgib kolleegium, et maakohtule ei saa tõendite esitamise tähtaegade määramisel ega hageja tõendite kogumise taotluste menetlemata jätmisel ette heita menetlusõiguse normide olulist rikkumist, mis võiks kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui jättis 16. veebruari 2021. a määrusega hageja 5. veebruaril 2021 esitatud tõendite kogumise taotlused menetlemata, sest need olid esitatud hilinenult.
13.1.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalised peavad TsMS § 329 lg 1 esimese lause järgi esitama menetluses oma tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Selleks annab ka kohus TsMS § 237 lg 1 järgi menetlusosalistele eelmenetluses vajadusel tähtaja tõendite esitamiseks või nende kogumise taotlemiseks. Kui menetlustoiming jääb kohtu määratud tähtajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud taotlust või tõendit TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi menetleb kohus tähtaja möödumise järel esitatud taotlust või tõendit üksnes siis, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hilinenud avaldust menetledes rakendab kohus diskretsiooniõigust, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid piiratult (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 57).
13.2.Siinsel juhul tõi hageja hagiavalduses esile, et kostja ei taganud hoone konstruktsioonide korrasolekut ning üüritud ruumid olid puudustega (puudus hüdroisolatsioon), mistõttu valgus sadevesi üüritud ruumi põrandale ning kahjustas hageja kaupa ja riiuleid. Hageja ei välistanud ka vee ruumi sattumist sadeveekanalisatsiooni kaudu. Seega heitis hageja kostjale ette seda, et
2-20-5659 kostja andis tema kasutusse ruumid sellises hoones, millel ei olnud nõuetekohast hüdroisolatsiooni või mille sadeveekanalisatsioon ei vastanud nõuetele. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi hageja hagi esitades teadma, et tal tuleb oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ka tõendada, sest teda esindas kohtumenetluses õigusteadmistega kutseline lepinguline esindaja. See polnuks vajalik, kui kostja oleks need asjaolud kohtumenetluses TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud, kuid kostja vaidles hagivastuses neile selgelt vastu. Seega pidi hageja hiljemalt kostja vastuse järel mõistma, et need asjaolud tuleb tal kohtumenetluses tõendada. Lisaks selgitas maakohus 20. novembril 2020 asjas korraldatud eelistungil hagejale tema nõude kvalifikatsiooni ning hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormust. Mh selgitas maakohus, et hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud üüriobjekti korrashoiukohustust ja vastutab selle rikkumise eest, samuti kahju tekkimist. Seejuures jäi kostja esindaja ka eelistungil kindlaks, et ta ei oska öelda, mis põhjusel vesi ruumidesse sattus, ning kinnitas, et see ei ole tingitud hoone konstruktsioonidest. Mh märkis ka kostja esindaja, et hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eelistungi lõpus määras maakohus hagejale tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks kuni 18. detsembrini 2020 ning kostjale tähtaja vastamiseks ning vajadusel täiendavate tõendite esitamiseks kuni 15. jaanuarini 2021 (vt eelistungi protokoll, tl 110 jj). Seega pidi hageja eelistungi järel mõistma, et tal tuleb tõendada kõik hagi alusena esitatud asjaolud, sh hoone väidetavad puudused ning üüritud pinnal asunud kauba kahjustumine, ning teha seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas 18. detsembril 2020 täiendavad selgitused ja kirjalikud tõendid, kuid ehitustehnilise ekspertiisi korraldamise ning tunnistaja ülekuulamise taotluse esitas ta alles
5.veebruaril 2021, s.o pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Olukorras, kus maakohus oli määranud hagejale tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks, kuid hageja esitas taotlused pärast selle tähtaja möödumist, ei olnud maakohtul kohustust neid taotlusi menetleda, sest see oleks selgelt põhjustanud kohtuasja lahendamise viibimist, millele juhtis tähelepanu ka kostja oma
9.veebruari 2021. a vastuses. Hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile, mil viisil on maakohus TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire ületanud, ning seda ei saa järeldada ka ülaltoodud asjaoludest. Olukorras, kus hageja pidi teadma, et ta peab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendama, kostja oli neile asjaoludele hagivastuses ja eelistungil vastu vaielnud ning maakohus oli hagejale tõendamiskoormist selgitanud ning määranud tõendite esitamiseks tähtaja, kuid hageja esitas ekspertiisi ja tunnistaja ülekuulamise taotluse tähtaja möödumise järel, oleks hageja taotluste menetlemine selgelt põhjustanud asja lahendamise viibimise ning maakohtul oli õigus jätta hageja taotlused TsMS § 331 lg 1 järgi menetlemata. Nimetatud asjaoludest ei tulene ka seda, et hagejal oli mõjuv põhjus hilinemiseks TsMS § 331 lg 1 tähenduses. Seega minetas hageja kohtu määratud tähtaja möödudes võimaluse esitada hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks uusi tõendeid, kuna ei teinud seda õigel ajal.
13.3.Asjaolu, et hageja märkis 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendis, et sõltuvalt kostja vastusest võib ta soovida esitada veel tõendeid, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kui hageja soovis esitada hagi aluseks olevate asjaolude kinnituseks tõendeid pärast maakohtu määratud tähtaega, oleks hageja pidanud taotlema tähtaja pikendamist, kuid seda ei ole hageja teinud. Ühtlasi ei saa asjaoludest järeldada ka seda, et pikendamiseks oleks olnud mõjuv põhjus TsMS § 64 lg 1 tähenduses.
13.4.Ka see, et maakohus määras esmalt hagejale tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning seejärel tähtaja kostjale vastamiseks ja vajadusel tõendite esitamiseks, kuid ei määranud hagejale täiendavat tähtaega kostja vastusele vastamiseks ega võimaldanud seejärel uusi tõendeid esitada, ei anna alust maakohtu otsust tühistada.
2-20-5659 Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja väitel pidanuks maakohus andma talle võimaluse esitada kostja 15. jaanuari 2021. a menetlusdokumendile vastuväiteid ja vajadusel ka tõendeid kostja uute väidete kummutamiseks, ei esitanud kostja selles menetlusdokumendis uusi väiteid ega lisanud sellele ka uusi tõendeid. Kostja oli kogu menetluse vältel väitnud, et hoone konstruktsioonides ei olnud puudusi, mis tinginuks veelekke, ning kinnitanud, et üüritud ruumide põrandal oli kolmel hagis nimetatud päeval vesi. See, et kostja taaskord ei võtnud omaks hoone puudusi ning pidas meelevaldseks sademete seostamist veelekkega, pidades põrandal olnud vee kogust minimaalseks, ei tähenda seda, et maakohus oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks või seisukoha esitamiseks.
13.5.Eelnevat arvestades ei saa maakohtule ette heita seda, et ta jättis menetlusõiguse normide vastu eksides asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata, kohtles pooli ebavõrdselt, oli erapoolik või ei andnud hagejale võimalust seisukohti ja tõendeid esitada. Maakohus juhtis menetlusõiguse normidest juhindudes kohaselt menetlust, määras pooltele tähtajad ning andis mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad ja tõendid. Jättes tähtaegselt tõendite kogumise taotlused esitamata, võttis hageja ise riski, et kohus ei pruugi tema hilinenult esitatud taotlusi menetleda.
14.Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et siinsel juhul oli maakohtul alust jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostja rikkumist. Selles osas muudab ja täiendab kolleegium kohtuotsuse põhjendusi.
14.1.Kolleegium selgitab, et VÕS § 276 lg 1 järgi on üürileandja kohustatud andma asja üürnikule üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kuna pooled sõlmisid äriruumi üürilepingu, mille p 3.2 järgi kohustus hageja kasutama ruume kaubandus- ja laopinnana, kuid ei täpsustanud ruumide seisundit ega omadusi, pidid ruumid olema kaubandus- ja laopinnana kasutatavad ning vastama VÕS § 77 lg 1 järgi keskmisele kvaliteedile, nagu leidis õigesti ka maakohus. Arvestades seda, et maakohus tuvastas, et 13.,
14.ja 27. oktoobril 2019 sadas Tallinnas keskmiselt rohkem vihma ning vesi sattus üüritud ruumide põrandale, ei olnud vähemalt neil päevadel ruumid keskmise kvaliteediga kaubandusja laopinnana kasutatavad, st üüritud ruumidel ilmnes nende kasutamise ajal puudus. Iga keskmise kvaliteediga siseruumides paikneva kaubandus- ja laoruumi põrand peab ilmastikutingimustest sõltumata püsima kuiv. Seega rikkus kostja üürileandjana kohustust anda hagejale üürilepingu alusel üle ruumid, milles on ka tugeva vihmasaju korral võimalik pidada kauplust ning ladustada kaupa, ilma et vesi oleks põrandal (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-06, p 9). Kuigi kostja väitel ei ole rikkumine talle omistatav, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral, v.a kui rikkumine on VÕS § 103 lg 2 tähenduses vabandatav, st võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, seejuures eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Siinsel juhul eitab küll kostja oma vastutust, kuid ei ole toonud esile, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu asjaoludel. Kostja tugines küll sellele, et lepingu p 11.1 järgi ei vastuta ta tekkinud kahju eest, kuid maakohus asus põhjendatult seisukohale, et selline vastutuse piirang on tühine. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, võib üürnik VÕS § 278 p-de 1 ja 3 järgi nõuda üürileandjalt puuduse
2-20-5659 kõrvaldamist VÕS § 279 alusel, aga ka kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Üürnikul on õigus kasutada neid õiguskaitsevahendeid ka siis, kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud asjaolu tõttu, mis tekkis enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-06, p 12). Kuigi kostja väitis, et vesi võis sattuda põrandale ka hagejast tulenevalt, ei ole kostja oma väidet täpsustanud ega tõendanud. Seega pidi kostja veelekke oma kulul kõrvaldama ning hüvitama hagejale rikkumisega, s.o ebakvaliteetsete ruumide kasutusse andmisega põhjustatud kahju.
14.2.Seejuures ei ole vaidluse lahendamisel, sh kostja rikkumise tuvastamisel tähtsust hageja esitatud sõnumivahetusel kostja esindajaga ning samas hoones ruume üüriva pesumaja omanikuga. Hageja juhib küll õigesti tähelepanu sellele, et maakohus pidanuks võtma ka nende hageja esitatud tõendite kohta otsuses seisukoha, sh selgitama, miks ta ei arvesta neid vaidlust lahendades, kuid ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul alust jätta need tõendid TsMS § 238 lg 5 järgi arvestamata. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 230 lg 1 järgi pidi hageja tõendama kohtumenetluses üksnes neid asjaolusid, millele tuginesid tema nõuded, ning kohus pidi võtma vastu ja arvestama asja lahendades TsMS § 238 lg 1 järgi ainult neid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Hageja esitas koos hagiavaldusega sõnumivahetuse kostja esindaja C-ga (tl 29–36), millega hageja soovis tõendada, et ta edastas kostjale veelekke järel kõik fotod ning C palvel kahju kalkulatsiooni, mille C pidi edastama oma kindlustusandjale. Nimetatud asjaoludel ei ole aga hageja kahjunõude lahendamisel, sh kostja rikkumise tuvastamisel tähtsust, sest hageja ja kostja esindaja suhtlus pärast vee põrandale sattumist ei kinnita kostja rikkumist ega selle tõttu hagejal kahju tekkimist. Lisaks esitas hageja 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendi lisana venekeelse sõnumivahetuse (tl 125–125 pöördel), kuid ei ole lisanud selle tõlget. Menetlusdokumendis tõi hageja esile vestlusest järgmised laused: „Terekest! Vesi tõusis iga kord peale pikaajalisi vihmasid, 3–4 päeva. 4 korda. Hetkel käivad läbirääkimised“. Samuti kinnitas vestlus hageja hinnangul seda, et esimene veeuputus toimus pesumajas 2017. Hageja pole aga selgitanud, millist siinse vaidluse olulist asjaolu ta selle kirjavahetusega tõendada soovis. See, et veeleke oli hoone teistes ruumides ja seda ka juba 2017. aastal, ei puuduta hageja üüritud ruume ega hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Sellest tulenevalt ei ole ka neil asjaoludel vaidluse lahendamisel tähtsust. Lisaks ei ole hageja esitatud tõendist võimalik aru saada, kellega, millal ja milliste ruumide üle sõnumeid vahetati.
14.3.Ülaltoodut arvestades jättis maakohus põhjendatult arvestamata hageja tõendina esitatud sõnumivahetused, sest need ei kinnitanud asjas tähtsaid asjaolusid, kuid asus ekslikult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus üürilepingut.
15.Hoolimata sellest, et kostja rikkus üürilepingut ja vastutas eelduslikult selle eest, jättis maakohus hagi lõppjäreldusena siiski õigesti rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et talle tekkis 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 põrandale sattunud vee tõttu väidetud kahju.
15.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on menetluse vältel pidevalt muutnud oma seisukohta kahjustatud kaupa puudutava kahjuhüvitise nõude ja selle suuruse osas, kuid
18.veebruari 2021. a kohtuistungi protokolli ja hageja 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendi kohaselt saab hageja lõplikuks nõudeks pidada kahjuhüvitist 7491 eurot
2-20-5659 20 senti, sh kahjustatud kauba väärtus 5189 eurot 68 senti, riiulite remondikulu 1428 eurot ning üüritud ruumide remondikulu 873 eurot 52 senti.
15.2.Edasi juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus on 20. novembri 2020. a eelistungil selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist, kuid sellest hoolimata ei ole hageja esitanud kohtule selliseid tõendid, mille alusel saaks kohus tuvastada, kas üldse ja millises ulatuses kahjustas neil kuupäevadel põrandale sattunud vesi hageja kaupa ja inventari ning millised olid hageja remondikulud.
15.2.1.Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et tema kaup sai veelekke tõttu kahjustada. Hageja esitas 18. detsembri 2020. a menetlusdokumendi lisana fotod väidetavalt kahjustatud kaubast (tl 126–127) ja kauba mahakandmise akti (tl 128). Maakohus asus nende fotode alusel põhjendatult seisukohale, et neilt ei nähtu, et fotodel olev kaup oleks saanud põrandale sattunud vee tõttu veekahjustusi. Ka ringkonnakohtu hinnangul näivad fotodel olevad pakitud kaubad kahjustusteta. Kuigi hagile lisatud fotodelt (tl 10, 11, 13, 16, 17, 19, 25 ja 37) nähtub, et osad põrandal paiknenud kastid võisid olla kokkupuutes veega, ei ole hageja tõendanud, kas ja millises ulatuses neis kastides olnud kaup veega kokku puutus ja seetõttu riknes. Seejuures ei ole võimalik ka fotosid kõrvutades järeldada, et väidetavalt kahjustatud kaup oli see, mis paiknes põrandal. Ka juhul, kui hageja oleks tõendanud, et põrandal olnud kaup sai veekahjustusi, arvestas maakohus õigesti mh asjaolu, et hageja ladustas ise kaupa valesti, sest pidanuks niiskustundlikku kaupa ladustama alustel, mitte vahetult põrandal, mis annab alust arvestada kahju tekkimisel hageja osa ning kohaldada VÕS § 139 ning ei ole välistatud, et kaup sai kahjustada hagejast tulenevatel asjaoludel. Kuigi hageja väitel sai kaup ka niiskes ruumis viibimise tõttu niiskuskahjustusi, ei ole hageja ka seda väidet täpsustanud, sh välja toonud, milline konkreetne kaup sai niiskes ruumis viibimise tõttu kahjustada, ega millegagi tõendanud vastava niiskuskahjustuse tekkimist, sh kui kaua oli vesi põrandal ning kas ja millise suurenenud õhuniiskuse põhjustas põrandale sattunud vesi. Ainuüksi asjaolust, et kaupa tuli hoida jahedas kuivas ruumis ning süsi niiskub, kui see jätta mõneks päevaks niiskesse ruumi, ei saa järeldada, kas üldse ja milline osa hageja kaubast tegelikult niiskus ja muutus kasutuskõlbmatuks. Seda, kas ja milline kaup sai vee põrandale sattumise tõttu kahjustada, ei tõenda ka hageja juhatuse liikme ja raamatupidaja allkirjastatud kauba mahakandmise akt ega kohtule tundmatu isiku kirjalik selgitus söe võimaliku niiskumise kohta. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja kahjunõude 5189 euro 68 sendi ulatuses, sest hageja ei tõendanud, et sellise väärtusega kaup sai üüritud ruumide põrandale 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 sattunud vee tõttu vee- või niiskuskahjustusi, mistõttu ei olnud seda enam võimalik müüa.
15.2.2.Maakohus järeldas õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud remondi tegemist ja selle kulu ega ka seda, et tema riiulid said just 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 üüritud ruumide põrandale sattunud vee tõttu kahjustusi. Remondikulude kohta esitas hageja üksnes arve, millest nähtub, et kostja esitas selle materjalide eest (tl 8). Kuna kostja ei võtnud omaks, et ta tegi hagejale üürile antud ruumides remonti ja esitas selle eest nimetatud arve, ei kinnita see arve remondikulude suurust ega ka remondi tegemist üldse. Muid tõendeid ei ole hageja remondi tegemise ega selle kulude suuruse kohta esitanud.
2-20-5659 Riiulite kahjustumise kohta esitas hageja küll fotod riiulitest (129–133), millest nähtub, et niiskustundlikust materjalist riiulite nurgad on pundunud, kuid nende alusel ei ole võimalik järeldada, mitu riiulit sai kahjustada ning et need said kahjustada just 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 üüritud ruumide põrandale sattunud vee tõttu. Hagiavaldusele lisatud fotode (tl 14, 38, 40, 41) kohaselt võisid küll osad niiskustundlikust materjalist riiulid veega kokku puutuda, kuid ka nende alusel ei saa järeldada, mitu riiulit võis saada veekahjustusi. Lisaks esitas hageja riiulite remondiarve (tl 56), mille kohaselt on renoveeritud 14 riiulit ja iga riiuli remondihind on 85 eurot, kuid hageja fotodelt ei nähtu, et kahjustatud oleks saanud sedavõrd suur hulk riiuleid, ega seda, et tegemist oli 14 samasuguse riiuliga, millel olid täpselt samasugused kahjustused, mille kõrvaldamine võiks maksta sama palju. Seega ka juhul, kui hageja oleks toonud selgelt esile ja tõendanud, et 13., 14. ja 27. oktoobril 2019 sai üüritud ruumide põrandale sattunud vee tõttu 14 riiulit kahjustusi, ei ole hageja tõendanud, kas ja kuidas need riiulid korda tehti ning milline oli iga riiuli remondikulu, arvestades riiuli suurust ja kahjustuse ulatust. Ainuüksi remondiarve seda siinsel juhul ei tõenda, sest see ei ole kooskõlas fotodelt nähtuvate kahjustustega.
16.Ülaltoodud kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
17.Ringkonnakohus märgib, et hoolimata kostja lepingulise esindaja 14. detsembri 2022. a avaldusest ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et kostja lepingulise esindaja volitused on kostja seadusliku esindaja surma tõttu lõppenud. Seetõttu käsitab ringkonnakohus kostja lepingulist esindajat jätkuvalt kostja esindajana kohtumenetluses. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluses ei lõppe lepingulise esindaja volitus TsMS § 225 lg 3 järgi seadusliku esindaja muutumisega, sh surmaga. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja esindusõigust kohtus ei muuda asjaolu, et kostja seaduslik esindaja suri (vt Riigikohtu
13.oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-08, p 8). Samuti ei ole alust lugeda kostja lepingulise esindaja volitused lõppenuks esindaja loobumise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lg 2 p-de 6 ja 8 järgi koosmõjus TsMS § 217 lg-ga 4 võib lepingulise esindaja volitus lõppeda küll juhul, kui esindaja loobub volitusest või lõppeb volituse andmise aluseks olev õigussuhe. Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtule teada, et esindaja oleks teinud kostjale ühepoolse volitusest loobumise avalduse ja see oleks jõudnud kostjani, samuti ei ole teada, et esindusõiguse aluseks olev õigussuhe oleks surma tõttu lõppenud. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta TsMS § 225 lg 2 järgi esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil, et oleks ka pärast lepingu lõpetamist tagatud menetlusosalise huvide kaitse kohtumenetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuigi kostjat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja, ei ole kostja taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist ega esitanud ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse kulude nimekirja. Seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.