Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-33057
Otsuse tegemise aeg ja 07. augustil 2008.a, Jõhvis kell 16.00 koht Kohus
Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuasi
U. K. ja A. T. hagi M. P. vastu mittevaralise kahju nõudes
Viimase kohtuistungi 16. juulil 2008 kell 11.00, kinnisel kohtuistungil toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
U. K. (IK xxx)
Hageja:
A. T. (IK xxx)
Hagejate esindaja:
M. T.(volikirja alusel)
Kostja:
M. P. (IK xxx)
Jätta U. K. ja A. T. hagi M. P. vastu mittevaralise kahju nõudes rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagejad U. K. ja A. T. esitasid 07. novembril 2006 Viru Maakohtusse hagi kostja M.P. vastu au ja hea nime kaitseks (tl 4-5). Hagiavalduse kohaselt toimus 25. oktoobril 2006 xxx7a lastevanemate koosolek (tl 7), millest võtsid peale kostja osa veel 12 lapsevanemat ja 7 õpetajat. Koosoleku eesmärk oli klassijuhataja poolt tundides toimuva üksikute õpilaste distsiplineerimatuse arutelu ja sobiva koostöövormi leidmine lastevanemate ja õpetajate vahel. Koosolekul lapsevanem M. P., selle asemel, et koostööd arendada, hoopiski takistas lapsevanematel leida ühist keelt lahenduse leidmisel, vaid tõstatas hoopis küsimuse eelmisel kooliaastal lõpetamata 1(9)
probleemile, süüdistades inimeseõpetuse õpetajat U. K. sobimatu märkuse kirjutamise ees E-kooli. Kostja lubas endale solvata ka kunstiõpetajat A. T., nimetades teda komsomolitöötajaks. Kostja lubas endale vulgaarselt käitumist ja valimatut sõnadevalangut õpetajate aadressil. Hagejad leiavad, et kostja käitumise eesmärk oli näidata neid halbade ja sobimatutena koolis töötama. Kostja ütlused oli hagejate arvates tahtlikud, et kujundada arvamus hagejatest kui iseloomu omaduste poolest õpetaja ametikohale sobimatutest isikutest. Hagejad leiad, et koosolekul kostja poolt öeldu on mittetõene ja nende hea nime ja au teotav. Hagejad paluvad kohustada kostjat ümber lükkama nende aadressil esitatud valeandmeid ning kohtu äranägemisel mõista välja moraalne kahju (tl 5). Kohus võttis 08. novembril 2006 hagiavalduse menetlusse (tl 8). II Kostja vastus Kostja oma 27. novembris 2006 esitatud vastuses hagi ei tunnista (tl 12-14). Kostja vastuse kohaselt on hagi alusetu ja väljamõeldud. 2006 aastal pöördus kostja I. T. pole küsimusega kooli psühholoogi U. K. hariduse kohta, millele keeldus T. vastamast. Mõned päevad hiljem kutsus koolipsühholoog enda kabinetti kostja poja ning ähvardas teda, mille kohta kostja esitas avaldusele politseile (tl 15 ja 17). 24.10.2006 kirjutas E-kooli lehele U. K. märkuse kostja tütre T. L. kohta, milles süüdistas teda vägivalla pooldamises (tl 16). 25. oktoobril 2006 toimus kostja tütre klassi vanemate koosolek kus kostja palus selgitada U. K. kostja tütre kohta e-kooli kirjutatud märkust. Arutluse käigus jõudsid lapsevanemad järeldusele, et osad õpetajad ei saa hakkama kasvatusküsimuste lahendamisega ning tekkis küsimus nende erialase pädevuse kohta. Kostja väidab, et U. K. solvas tema abikaasat nimetades teda harimatuks ning öeldes võtke oma lapsed ja minge siit koolist minema. A.T.karjus kostjale ja tema abikaasale, et viigu nad oma lapsed koolist minema ja mingu ise minema. Kostja palub jätta hagi rahuldamata kuna see on ebaselge ja põhjendamatu (tl 12-17). Kostja vastusele on lisatud M. P. 13.11.2006 avaldus politseile (tl 15); M. P. 30.10.2006 avaldus xxx direktorile (tl 16); M. P.18.10.2006 avaldus politseile (tl 17). III Hagejate seisukohad Hagejad väidavad, et kostja vastuses on vasturääkivused. Hagejad soovivad, et kohus hagi siiski läbi vaataks (tl 22, 23). IV Menetluse edasine käik M. P. esitas 15.12.2006 kohtule täiendavad tõendid: Haridus-ja teadusministeeriumi 07.12.2006 vastus M. P. (tl 25); 12.12.2006 teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (tl 26); Ida-Viru Maavalitsuse 30.11.2006 avalduse edastamine menetlemiseks xxx direktorile (tl 27); Ida-Viru Maavalitsuse vastuse U. K. kvalifikatsiooni kohta koos saatekirjaga (tl 28, 29). M. P. esitas 12.03.2007 kohtule täiendavaid tõendeid: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt riikliku järelvalve otsus (tl 39-44); Andmekaitse Inspektsiooni 01.02.2007 vaideotsus (tl 45-47); Riigiarhiivi teatis U.K. töötamise kohta EKP Kohtla-Järve rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna instruktorina (tl 48); selgitus, mis U. K. ja A. T. ei tunnista P. P. laste isaks (tl 49); 7a klassi lastevanemate protokoll (tl 50-52). 2(9)
VI Menetluse edasine käik
olnud siis see oli laimav ning tema laimamine avalikkuse ees jätkub(tl 113). Hagejad taotlesid tunnistajate M. K., M.P., M. L. ja P. S. tunnistajana ülekuulamist (tl 113-114).
kohaselt, et mäleta ta, et T. oli läinud P. juurde ja karjunud ta peale ning ei mäleta, et oleks P. abikaasale öelnud harimatu. Tunnistaja ütluste kohaselt takistas P. koosoleku läbiviimist (tl 163-164). Tunnistaja P. S. ütluste kohaselt oli koosolekul pinev õhkkond ja solvamine. Lapsevanemad P. ütlesid midagi, mis solvas U. K.. Tunnistaja ütluste kohaselt hilines ta koosolekule ja viis U. K. koju peale koosolekut. Mida täpselt keegi ütles tunnistaja ei mäleta(tl 164-165). Tunnistaja P. S. ütluste kohaselt läks koosolek isiklikuks. P.ütles K. midagi isiklikku, kas komsomolitöötaja või kommunist, tunnistaja täpselt ei mäletanud. Tunnistaja ei mäletanud, et T. oleks läinud P. juurde ja karjunud ega seda, et K. oleks neid rünnanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõnavahetus vastastikune (tl 165,166). Tunnistaja Ü. L. ütluste kohaselt oli koosolekul suur sõnasõda. Vastastiku rünnati kõrgendatud toonil, kuid põhjusi tunnistaja ei mäletanud. Koosolek lõppes sellega, et lapsevanemad hakkasid klassist lahkuma. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud P.ainuke, kes sõna võttis. Tunnistaja ütluste kohaselt tema ei mäleta, et oleks kasutatud selliseid väljendeid nagu seltsimees või komsomolitöötaja (tl 166). VII Hagiavalduse täpsustus
kuna solvamine oli lastevanemate koosolekul (tl 195). Hagejate esindaja taotles hagejate vande all ülekuulamist (tl 195). Kohus rahuldas taotluse. Hagejate esindaja jäi varasema taotluse juurde kuulata üle tunnistajana P. (tl 201). Hageja U. K. selgitas vande all kohtuistungil, et sõna muutub solvavaks olenevalt kuidas seda kasutatakse. M. P. tuli koosolekule ning alustas tema laimamist. Alguse sai see märkuse, et laps suhtub soosivalt vägivalda. Kostja käis koolis ja kirjutas vahetpidamata avaldusi. Hageja kaotas töö ning lapsed tunnevad temast puudust. Kostja kasutas väljendit „ kas endine komsomolitöötaja on pädev lapsi õpetama.“ Hageja tundis end väga halvasti, sest tema kui õpetaja pädevus pandi küsimärgi alla ja kostja käitumine oli bravuurne, nii tema kui tema abikaasa. Hageja pöördus psühholoogi poole, sest ta tundis ennast väga halvasti. Hageja on praegu lasteaia juhataja, kuid sooviks töötada siiski psühholoogia õpetajana. Hageja seletuse kohaselt on ta pädev psühholoogina töötama. Hageja seletuse kohaselt kasutas kostja A. T. suhtes väljendit „mida sina komsomoli sekretär veel seal mulised“ või midagi sarnast (tl 197). Hageja A. T. selgitas vande all kohtuistungil, et koosolek oli kokkukutsutud, et saavutada laste käitumises distsipliini. Koosoleku algus kaldus kohe teemast kõrvale. Kostja esitas küsimusi, et K. on teda solvanud ja tahtis seda koosolekul lahata. Kui tekis küsimus lapsevanema ja õpilase vastutusest, siis kostja ütles, et tema vastutab lapse eest ainult kodus. Hageja seletuse kohaselt ei olnud ta sellega nõus ning ütles, et lapsevanem vastutab lapse eest ka koolis kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ütles sellepeale, et „sina komsomoli töötaja ole üldse vait.“ Hageja ei ole komsomolitöötaja kunagi olnud ja see solvas teda. Hageja ei solvanud kostjat. Kostja kasutades sõna „lammas“ teadis väga hästi, et see tähendab, hagejat ja see oli mõnitamine ja hageja tundis ennast väga halvasti ja oli šokis sellisest tümitamisest ning elas seda väga hulk aega üle. Hagejal tekkis bronhiaalastma, see polnud küll solvumisest põhjustatud, kuid solvumisest haigus süvenes. Paranemine võttis terve suve. Hageja selgitas, et kolleegidega puutub peale koosolekut vähe kokku, istub rohkem oma kabinetis. Õpilaste suhtumine on tema suhtes muutunud negatiivseks. Midagi hullu, mis oleks taunitav lapsevanemate suhtes pole, kuid A. ja P. suhtes on tunda negatiivset suhtumist. Hageja selgitas, et K. kohta öeldi koosolekul mitu korda, „et kas komsomoli sekretär on pädev õpetajana töötama.“ Hageja rääkis väljendist „lammas“ , kuna küsiti solvava väljendi kohta (tl 199-200). Kostja jäi taotluse juurde kuulata tunnistajana üle õpetajad K. T., J. K., I. H., K. M. ja M.S. (tl 201). XI Menetluse edasine käik Tunnistaja M. P. oma 11.02.2008 kohtule esitatud avalduses teatas, et ei saa 05. märtsil 2008 tunnistajana kohtuistungile ilmuda, kuna viibib mandilõikusel Tartus sel päeval (tl 215). Tunnistaja I.H. oma 26.02.2008 esitatud avalduses teatab, et ei saa seoses töökohustuste täitmisega ilmuda tunnistaja kohtuistungile 05. märtsil 2008 (tl 216). XII Kohtuistung 05. märtsil 2008 kell 10.00 Hageja kohtuistungil leidis, et vaidlus on mitte faktiväidete üle, vaid väärtushinnangute üle (tl 221). Hagejad jäid taotluse juurde kuulata tunnistajana üle M.P. (tl 224). Kostja pidas vajalikuks tunnistaja I. H. ülekuulamist. Kompromissist saab rääkida peale tunnistaja ülekuulamist. Kostja selgitas, et sõna „lammas“ kasutamine ei ole tõendatud 6(9)
muuga kui poole vande all antud ütlusega. Kostja leidis, et tõese faktiväite esitamine koosolekul ei saa olla inimesele solvav (tl 221-222, 224). Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt hagejad on kolleegid. Kostja on tema sugulase abikaasa, ise nendega läbi ei käi. Kostjaga suhtleme kui õpetaja ja lapsevanem ja suhted on positiivsed. Koosolek oli ebameeldiv. Lapsevanemad P. P. ja M. P. otsisid õpetajates vigu, teised lapsevanemad tahtsid leida lahendust probleemidele. Ebameeldivaks tegigi koosoleku see, et õpetajates otsiti vigu ja ei tahetudki probleemile lahendust leida. Mõlema hageja kohta öeldi solvavaid väljendeid, kuid mida tunnistaja ei mäletanud (tl 222). Tunnistaja M. S.ütluste kohaselt detaile ta koosolekust ei mäleta, kuna lahkus enne koosoleku lõppu, kuid üldjoontes teab, mis seal toimus. Seda, et koosoleku lõpp läks inetuks kuulsin järgmisel päeval. Seda kas personaalset solvamist toimus koosoleku ajal tunnistaja ei tea, kuna ei jätnud neid lauseid meelde kuna need teda ei puudutanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli P. sõjakas hoiak õpetajate suhtes, et neile koht kätte näidata (tl 222-223). Tunnistaja K. M. ütluste kohaselt kostja ja tema abikaasa hilinesid koosolekule. Tulles ütlesid, et nad tulid kodust ära, kuna neil on vägivaldne tütar ja nende tulek oli väga bravuurse käitumisega. Tunnistaja üldist sõnavahetust ei kuulnud kuna vestles lapsevanemaga ukse taga. Repliike oli küll, kuid kelle vastu suunatud need olid, tunnistaja öelda ei osanud. Koosoleku teema ei olnud õpetajate käitumine, vaid laste käitumine tunnis. Kostja abikaasa segas pidevalt vahele. Seda, kas M. P. midagi ütles, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta protokolli lugenud, kuid ei mäleta, mis seal kirjas on. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta kostja lapse klassijuhataja ning on ka varem P. kohtunud ja läbisaamine on alati hea olnud (tl 223-224).
XIII Kohtuistung 28. aprillil 2008 Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt oli 25.10.2007 kutsutud kokku lapsevanemate koosolek, et tegeleda 7a klassi õpilaste probleemidega, nende käitumisega, kuidas olukorda parandada. Tunnistaja ütluste kohaselt lahkus ta enne koosoleku lõppu, kuna probleemi polnud võimalik lahendada, sest kogu koosolek koosnes ühe lapsevanema probleemist tema lapsele märkuse kirjutamisega. See lapsevanem oli M. P.. Väljendit komsomolisekretär kasutas P. õpetaja T. suhtes. U. K. kohta öeldut tunnistaja ei mäletanud, kuid kaheldi tema sobivuses olla õpetaja (tl 234-235). Tunnistaja I. H. ütluste kohaselt, oli koosolek kokku kutsutud, kuna 7a klass on probleemne klass ja eesmärgiks oli arutada laste käitumist ja leida lahendusi. Niimoodi koosolek algaski, P. koos abikaasaga jäi koosolekul hiljaks ja siis töine meeleolu lõhuti ja emotsionaalsed pinged tõusid. Siis läks sõnasõjaks, mida keegi kellelegi ütles, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja arvates oli solvavaid väljendeid, kuid konkreetselt ta ei mäleta (tl 235-236). Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt oli see koosolek nagu tavaline koosolek. Eesmärk oli õpilaste probleemide lahendamine, et nad suudaksin tunnis käituda. Perekond P. hilines koosolekul ning siis tõusetus probleem nende tütrele e-kooli pandud märkuse kohta. Väljendit kommunist kasutati P. poolt, kuid kuidas see konkreetselt välja öeldi, tunnistaja ei osanud öelda. Tunnistaja leidis, et öeldu oli solvav, solvav on juba see, et õpetajale öeldakse, et nad ei suuda seda, teist või kolmandat. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta 7(9)
protokolliga tuttav. Solvavateks väljenditeks võisid olla kommunist või komsomoli töötaja võis olla ka lammas. Vahet pole, kes sõna lammas kasutas P., M. P. on ka kooli foorumis kirjutanud sõna lammas õpetaja kohta, millest on tekkinud õpetajale hüüdnimi. Proua P. kasutas sõna koosolekul mingis kontekstis, kuid konkreetselt millises, tunnistaja ei mäletanud (tl 236-237). Hageja leidis, et on võimalik lõpetada asja arutamine ning palus otsuse tegemisel arvestada kõiki tõendeid (tl 237). Kostja oli nõus asja arutamise lõpetamisega (tl 238) ning ei olnud nõus sõlmima kompromissi hagejate poolt pakutavatel tingimustel (tl 238). Kohus kuulutas välja vaheaja kuni 16. juulini 2008 kell 11.00-ni ning andis pooltele kuni 30.05.2008 võimaluse kompromissi sõlmimiseks. XIV Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, täpsustatud hagiavalduse, kostja vastused, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja hagejate esindaja seletused ning uurinud tsiviiltoimiku kirjalikke materjale, leiab, et hagi on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hagejad nõuavad hagiavalduse täpsustuses (tl 172-176) välja mõista kostjalt mõistlik hüvitus tekitatud mittevaralise kahju katteks, kuna kostja nimetas hageja U. K. 25.10.2006 toimunud 7 klassi lapsevanemate koosolekul „endiseks kommunistiks“ kasutades väljendit „kas endine kommunist tohib üldse lapse õpetada“ (tl 173) ja kasutas hageja A. T. suhtes kahte solvavat väljendit „sina komsomolitöötaja, ole vait“ ja väljendit „lammas“(tl 173). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. „Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Au ja hea nime kriminaal- ehk karistusõiguslik kaitse Eestis puudub. Tsiviilõiguslik kaitse on ette nähtud võlaõigusseadusega. Riigikohus on au ja hea nime sisutanud nähtusena, mis väljendub ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest.“ Milline au ja hea nime riive on teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus ning seda tuleb alati vaadelda üksikjuhtumite kaupa. (Truuväli, E-J jt Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, Juura Õigusteabe AS Tallinn 2002, lk 147). Hagiavaldusest, hagiavalduse täpsustusest nähtub, et 25. oktoobril 2006 toimus xxx 7a klassi lapsevanemate koosolek (tl 4, 172). Toimiku lk 55-58 on 25.10.2006 7 a klassi lastevanemate koosoleku protokoll, kus seisab: „ kokkulepete sõlmimisel tekkis sõnavahetus lapsevanem M.P. ja kooli psühholoog U.K. vahel. Lapsevanem kasutas õpetajate suhtes ka solvavaid väljendeid“(tl 57). Riigikohus oma 31.05.2006 otsuses nr 32-1-161-05 märgib: isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine.“ 8(9)
Kohus leiab, et 25.10.2006 7a klassi lapsevanemate protokollis ei ole kajastatud solvavad väljendid, mis hagejad on nimetanud nende au ja head nime teotavateks. TsMS § 229 lg 2 tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus kuulas üle tunnistajad P. P. (tl 160-161), M. K. (tl 161-162), M. L. (tl 162-163), A. E. (tl 163-164), P. S. (tl 164-165), P. S. (tl 165-166), Ü. L. (tl 166-167), K. T. (tl 236-237), J. K.(tl 222), I. H. (tl 235-236), K. M. (tl 223-224), M. S. (tl 222-223) ja M. P. (tl 234235). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud hagejate poolt nimetatud väljendite kasutamine. Hageja U. K. vande all antud seletuse kohaselt (tl 197) kasutas kostja tema suhtes solvavat väljendit „kas endine komsomolitöötaja on pädev lapsi õpetama“. Seda väljendit kuulsid kõik ja see oli vihaga öeldud. Hageja selgitas, et ta tundis ennast peale seda väga halvasti, kuna tema õpetaja pädevus pandi küsimärgi alla. Kohtule esitatud õiendis riikliku järelevalve läbiviimise kohta xxx (tl 41-44) on märgitud (tl 42), et K. U. töötab alates 27.02.2006 koolipsühholoogi, psühholoogia õpetajana, omades E.V. nim Tallinna Pedagoogilise Instituudi koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja, koolieelse pedagoogika metoodiku kvalifikatsiooni. Lähtuvalt haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 33 on täitmata koolipsühholoogina töötamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Riigiarhiivi teatisega (tl 48) on tõendatud, et U. K. kinnitati EKP Kohtla-Järve Rajoonikomitee propaganda-agitatsiooniosakonna instruktoriks. Riigikohtu 10.10.2007 otsuse nr 3-2-1-53-07 eriarvamuse kohaselt „oluline on fakti suhe tegelikkusega“. Kohus leiab, et kostja on kohtule dokumentaalselt tõendanud, et U. K. puudus vastav kvalifikatsioon ning et ta oli kommunistliku partei liige, seega ei saa olla kostja poolt esitatud õigete faktiväidete esitamine olla isikule solvav ja mittevaralist kahju tekitav väärtushinnang. Hageja A. T. vande all antud seletuses (tl 199-200) kasutas kostja tema suhtes väljendit lammas kui niisugune. Kostja väitis, et tema ei tea, kes see lammas on ning hageja ütles talle, et kooli kodulehekülg on olemas, et seal on õpetajate pildid olemas, et võiks tutvuda, kes on lapse õpetajad. Hageja seletuse kohaselt kasutades sõna lammas mõtles kostja teda ning see solvas teda, kuna peab selles koolis edasi töötama. Kohus nõustub antud juhul kostja M. P. seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kohtule, et väljendit lammas oleks kasutatud hageja A. T. kohta. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja ei ole kohtule tõendanud nimetatud solvavate väljendite kasutamist sellises kontekstis ning esitanud muid ebaõigeid faktiväiteid millest võiks hagejatele tekkida kahju tekitav väärtushinnang, mille ees nõuda kostjalt mittevaralist kahju ning kohus jätab hagi rahuldamata. XV Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hagejate kanda. Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.