Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-23893 05. august 2008, Narva
Kohtuasi
A.V hagi D.T vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja: A.V (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: D.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Galina Tšelnokova (Advokaadibüroo Galina Tšelnokova, aadress: Kiriku 13; 20308 NARVA; e-mail: [email protected], mob: 552 8442) Hagimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-07-23893
Edasikaebamise kord
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
A.V esitas 25.06.2007.a Viru Maakohtule hagi D.T vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt õppis hageja 29. juulil 2006.a juhtimist õppesõiduautol Opel Vectra (registreerimisnumber xxx xxx), koos MEWO Autokooli instruktoriga V.L-ga. Kell 22.40 Ak. Pavlovi tänava ja Tallinna mnt. ristmikul, Sillamäe linnas sõitis kõrvalteelt sõiduauto Opel Kadett registreerimisnumber xxx xxx, mida juhtis kostja ning põrkas kokku hageja poolt juhtiva sõidukiga. Kostja lahkus liiklusõnnetuse kohalt. Kokkupõrge tagajärjel kaotas hageja teadvuse ning ta toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse ja peale seda Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonda. 30. juulil 2006.a. oli tehti hagejale operatsioon /lisa 1,2/. Oli tuvastatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja koljuluu-ajutrauma, ja nimelt peaaju epiduraalse hematoomi, peaajupõrutuse, koljuluu murru ja meelekoha-lõualuu liigese artriidi. Hageja laubale jäi arm. Kahe kuu jooksul oli hageja töövõimetu. Ida Politseiprefektuuri 30.08.2006.a. otsusega väärteoasjas nr. 2330,06,007002 oli kostja tunnistatud süüdi Liikluseeskirjade rikkumises ja Liiklusseaduse § 74 32 lg l ja § 74 17 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 1043 teisele isikule /kannatanu/ õigusvastaselt kahju tekitanud isik /kahju tekitaja/ peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamisel süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tuvastatud on, et kostja D.T, rikkudes liikluseeeskirja tegutses õigusvastaselt ning ta tunnistati süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Ilmselge on ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud kahju kannatanu tervisele. Vastavalt EV Põhiseaduse § 25 igaühel on õigus ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 130 lg 2 isikule kehavigastuse tekitamise või 2(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 128 lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja tundis füüsilist valu ja kannatusi nii liiklusõnnetuse momendil, kui ka peale seda, siis kui teda toimetati haiglasse, tehti operatsioon, samuti aga ka peale operatsioonilisel perioodil. Peale haiglasse toimetamist toimus hagejal epileptiline hoog. Selleks, et eemaldada hematoom, tehti hagejale narkoosi all koljutrepanatsioon. Hageja tunneb siiamaani toimunust hingelist valu. Hageja välimus muutus halvemaks, kuna tema näole laubapiirkonnas jäi nähtav arm, mille eemaldamine on võimatu. Varem ei põdenud hageja sellist haigust, nagu epilepsia. Peale peaaju vigastust pandi hagejale järgmine diagnoos: erilised spetsiaalsed epileptilised sündroomid. Epileptiliste hoogude saabumise oht on reaalne kuni käesoleva ajani, näiteks siis, kui hageja tunneb väsimust, või tarvitab alkoholi. Psühholoogiliselt hageja muutus ärrituvaks, magab halvasti, pidevalt tunneb end väsinuna, kaotas endise huvi elu vastu. Hageja tunneb pidevalt rahutust viibides sõidukis. Alates 14 maist 2007.a. viibib hageja ravil Ahtme haiglas diagnoosiga orgaaniline isiksus (isiksuse häire). Oluliselt halvenes hageja elukvaliteet. Lähtudes ülaltoodust palub hageja välja mõista D.T-lt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 100 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus hüvitama hagejale järkjärguliselt mõistliku summa 20 000 krooni. Liiklusõnnetuse tulemusel on tekitatud tervisekahju nii hagejale kui ka mulle endale. Avarii tulemusel ja saadud traumast tekkis mul südames kasvaja. 02.oktoobril 2007 a tehti mulle tartu kliinikus südameoperatsioon. Olen terviseseisundi põhjal arvel kardioloogi juures ja kaotasin töövõime 80% ulatuses. Tulemusel elasin hagejaga võrdsel määral üle füüsilise, vaimse valuja kannatused. Elan sügavalt juhtunut üle kuni käesoleva ajani, olen kaotanud vaimse tasakaalu ja huvi elu vastu. Enne LÕ oli mu töö seotud raske füüsilise tööga. Käesoleval ajal olen töö kaotanud ja elan ainult pensionist, mille suurus on 1531 krooni kuus. Olen äärmiselt raskes materiaalses olukorras. Käesoleval ajal olen arvel tööhõiveametis tööotsijana. Kuid terviseseisundi tõttu mulle tööd leida ei suudeta. Mul ei ole mingit omandit. Hageja sai kindlustusfirmast hüvitise seoses ravi ja töövõime kaotusega. Nüüd mõistetakse minult need summad välja sundkorras. Olen sunnitud korterit üürima ülalnimetatud aadressil. Kogu pension kulub eluruumi rentimiseks ja kommunaalteenuste eest tasumiseks. Kuna raha ei jätku, siis aitavad mind materiaalselt ema ja vanaema. Ma ei ole nõus hageja väidetega selles osas, et ma lahkusin peale LÕ sündmuskohalt, kuna ma kutsusin välja kiirabi ja näitasin meditsiinitöötajatele kannatanu asukoha. Ise ma hagejale abi ei osutanud, kuna tema kõrval oli instruktor ja ma olin saadud raske trauma tõttu soki seisundis. Ei vaidle vastu hageja soovile arutada asja kohtuistungil. Juhindudes TsMS §394, palun rahuldada haginõuded hageja kasuks 20 000 krooni ulatuses. Menetluskulud jagada hagejaga pooleks.
Hageja saab aru, et kostja on raskes materiaalses olukorras, aga kõik negatiivsed tulemused tingis kostjapoolne käitumine. Ta ei mõelnud selle peale, et pärast operatsiooni olin kaks kuud üldse ilma rahata. Eesti Haigekassa kandis mulle raha pärast haiguslehe lõppemist ja kindlustusfirma kandis mulle hüvitise veel hiljem. Kostja väidab, et ta tasub iga kuu korteri üürimistasud, aga siis korteri omanik peab deklareerima need tulud ja maksma tulumaksud. Kui korteri omanik seda ei tee, siis fakti, et kostja üürib korterit, ei saa pidada tegelikuks. Kostja väidab, et ta ka sai tervisekahjustust liiklusõnnetuse eest. Haigusloo väljavõttest ma ei leidnud tema haiguse põhjust. Ma konsulteerisin kardioloogidega ja sain vastuse, et sellel haigusel on mitu tekkimise põhjust. On olemas tõenäosus, et liiklusõnnetus põhjustas südame müksoomi, aga see väide on tõestamata. Kostja kaotas töövõime 80 % ulatuses, aga see töövõime kaotus on mitte tähtajatu, sest arstliku ekspertiisi otsuses nr. 381964 on märgitud korduvekspertiisi tähtaeg, 3(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
kus tema töövõime võib paraneda. Kostja on liiklusõnnetuses süüdi ja miks mul peab olema temast kahju, sest ta kandis mulle suure moraalse ja füüsilise kahju. Miks kostja arvab, et 20000.- krooni eest ta saab mulle hüvitada moraalset kahju? Ma hindan oma mittevaralise kahju suuruses 100 000 krooni. See ei ole suur summa võrreldes sellega mida ma elasin üle liiklusõnnetuse tõttu. Kui D.T ei soovi mulle maksta mittevaralise kahju hüvitist summas 100 000 krooni, siis ma soovin asja arutamist kohtuistungil. Juhindudes TsMS § 396 palun rahuldada esitatud hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
08.07.2008.a kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde ja palus välja mõista kostjalt 100 000 krooni mittevaralise kahju hüvitist. Hageja seletas, et 29. juunil 2006 tegi õhtust õppesõitu Narva-Tallinn teel koos instruktoriga V.L-ga autokoolist „MEWO“. Sõites Ak. Pavlovi tn ja Tallinna mnt ristmikul Sillamäel sõitis õppeautole otsa teine auto, mille juht oli D.T. Ta ei andnud õppeautole teed, kuigi seda nõuab liikluseeskiri, kuna õppeauto oli peateel. Hageja ei mäleta avarii momenti. Hageja tuli teadvusele pärast seda, kui tuli kiirabiauto ja politsei. Hageja tuli teadvusele tugevast peavalust. Kiirabi töötajad viisid hagejat autosse ja panid pikali. Valu oli nii tugev, et silmad tuhmusid. Pärast istusid autosse veel kaks kannatanut teisest autost, nad olid purjus. Hagejat toodi traumapunkti, pea valutas. Medõde viis teda vannituppa, et hageja peseks oma käed. Hagejal juhtus 10-minutiline langetõvehoog. Kui ta tuli teadvusele, teda viidi tomograafiale, mis näitas hematoomi. Edasi hageja ei mäleta mitte midagi. Tuli teadvusele pärast operatsiooni haiglas Tartus aadressil Puusepa 8. Nägi ainult ühe silmaga, kuna teisel oli hematoom, hageja ei saanud silma avada. Keha vasak osa oli halvatud, arstid ei saanud isegi ütelda, kas hageja suudab liikuda. Hagejal oli kiilaspea. See oli kohutav. Hagejale tehti pealuu trepanatsioon. Avariis sai hageja peaaju hematoomi, peaaju põrutuse ja murru, oimulõualiigese artriidi. Haiglas oli hageja mitu nädalat, keha vasak osa hakkas tasakesi liikuma, avas paremat silma, kuid see oli verd täis, hakkas juba voodist tõusma. Pärast haiglat oli veel 2 kuud kodus. Haiglast välja minnes pani paruka pähe ja päikeseprillid ette. Alguses peale operatsiooni olid hagejal pidevad peavalud, oli depressioon, kuna ta ei saanud vaadata peeglisse ilma pisarateta. Tänapäevani hageja on neuroloogi kontrolli all. Pool aastat oli talle keelatud emotsionaalsed ja füüsilised koormused, samuti sport, arvuti ja alkohol. Praegu hagejal on keelatud rasked füüsilised koormused, on jäänud langetõvehoogude tõenäosus. Praegu väsimuse ja ilmamuutuse puhul hagejal valutab pea. Selle tõttu on hageja agressiivne, ärrituv ja magab halvasti. Psüühiliste hoogude tõttu pöördus hageja Ahtme kliinikusse, kus pandi diagnoos „isiksuse orgaanilised häired“. Enne avariid oli hageja rahulik ja tasakaalukas inimene. Hageja töötab pangas teeninduse alal, iga päev suhtleb inimestega ja kõik vaatavad tema haavajäljele, mida ei ole võimalik peita. See tekitab hagejale ebamugavusi ja selle tõttu ta tunneb end halvasti. Hageja nõustus kirurgiga plastilise kirurgia kliinikust, kus seletati, et arm ükskõik jääb, seda saab teha ainult kitsamaks. Selle armiga hagejal tuleb elada kogu elu. Hageja kardab juhtida autot, kardab, et teist korda ta sellist asja üle ei ela. Hageja ei tea, mis teda ootab ees. See trauma võib tekitada hagejale peaaju teisi haigusi. Summa, mida hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole suur, võrreldes selle valuga, mida ta kannatas ja kannatab praegu. Hageja palub samuti kohut võtta arvesse ka seda, et tulevikus ta tahab lapsi saada ja see trauma võib sellele halvasti mõjutada. Varem tegeles hageja spordiga: kergejõustikuga, fitnessiga jne. Kuid praegu ta ei saa spordiga tegeleda. Invaliidsust hagejal küll ei ole. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma hagejale 20 000 krooni. Kostja seletuste kohaselt kohe peale hagi esitamist kohtusse ta ei saanud raha välja maksta, kuna tal ei ole raha. Tal oli rakse materiaalne olukord ja see ei ole muutunud. Hagi tunnistab osaliselt, kuna tal on kergendavad asjaolud. Kostja ei sõitnud spetsiaalselt kostjale otsa. Remontis autot natuke enne avariid. Avariis sai kostja löögi rinda. Kostjal on invaliidsus seoses avariiga. Kostja elab praegu pensionist 1531 krooni ja teda aitab vanaema. Kostja on nõus maksma 20 000 krooni, kuid ositi. Enne kostja töötas mööblitegijana. Avalduses oli kirjas, et kostja lahkus avarii so. 4(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
sündmuskohast, mis aga ei ole tõsi. Kostja küsis instruktorilt kas on vaja kiirabi või mitte. Kostja oli šokis. Peale avarii ei saanud hingata. Edasi kostja mäletab kõike halvasti. Kostja oli kaine. Kostja autos olid sõbrad, kes olid alkoholijoobes. Kostja ise alkoholi peaaegu ei tarvita. Sõbrad joovad mõnikord kostja autos. Kostja tunnistab, et ei andnud teed teisele autole. Kostja ei näinud hageja autot. On olemas selline efekt, mis ei luba näha teist autot mis liigub paremalt poolt. Kostja kiirus oli umbes 40-45 km/h. Kostja nägi, et vasakult poolelt liigub auto, kuid see oli kaugel, umbes 200 meetrit, kuid paremalt poolt ta autot ei näinud ja mõtles, et saab liikuda. Kostja helistas politseisse kohe peale seda, kui enesetunne paranes. Pöördus traumatoloogia osakonda mitte kohe. Kostja esindaja arvab, et see mis juhtus on ebameeldiv. Hageja palub välja mõsta 100 000 krooni, seletades seda sellega, et tema ei saa spordiga tegeleda, ujuda, sünnitada lapsi. Ja temal on näha arm. Kuid selliseid arsti tõendeid tema ei esitanud. See arm, mis hagejal on, ei torka silma. Kostja esindaja palub samuti võtta arvesse seda, et kostja avarii juhtumil oli kaine. Ta tunnistas oma süüd, kuid ta kannatas ka ise tugevalt. Tal oli raske operatsioon südamele ja nüüd on tal 80% töövõimetus. Raha jätkub ainult selle jaoks, et maksta korteri eest. Hageja töötab heal töökohal. Kostja esindaja näeb, et avarii ei mõjunud eriti hageja olukorrale. Arvab, et summa 20 000 krooni on piisav selle jaoks, et rahuldada hagi. Kõik argumendid, mis hageja esitas, ei ole tõendatud. Sellepärast palutakse rahuldada hagi summas 20 000 krooni jagades maksed ühe aasta peale. Hageja ei nõustunud ettepanekuga saada 20000 krooni ja ositi ühe aasta jooksul.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 130 lg-st 2 isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
5(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
Ülalnimetatu sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastavalt VÕS §-le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas (punkt 1), kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja (punkt 2), kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel (punkt 3), kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel (punkt 4), kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust (punkt 4). Tulenevalt VÕS 53 peatüki teises jaos sätestatust on mootorsõiduki näol tegemist suurema ohu allikaga ning kooskõlas VÕS § 1056 lg- ga 1 vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles, et kostja D.T põhjustas A.V kehavigastused. Pooled ei vaidle, et 29.07.2006.a. kell 22.40 põhjustas kostja mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kannatanu – hageja A.V, kehavigastusi. Vaidlust ei ole ka selles, et D. T tegu oli õigusvastane, kuna juhtides oma sõiduautot, kostja ei täitnud liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid, mis seisnes selles, et juht ei andnud teed ristuval teel liikuvale sõidukile, juhtides mootorsõidukit sõitis kõrvalteelt peateele andmata teed juhile, kes liikus peateel. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli I.K 30.08.2006 otsusega väärteoasjas nr 233006007002 tuvastati, et oma tegudega D. T rikkus Liikluseeskirja § 226 p 1; § 5; § 159 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7432 lg 1 ja § 7417 lg 1 (tl 10). Seega on tõendatud ka, et D. T tegu on õigusvastane. Poolte vahel pole vaidlust kannatanule kehavigastuste tekkimise põhjuste ja liiklusõnnetuses osalenud suurema ohu allika valdaja D.T süü üle. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja tundis füüsilist valu ja kannatusi nii liiklusõnnetuse momendil, kui ka peale seda, siis kui teda toimetati haiglasse, tehti operatsioon, samuti aga ka pärastoperatsioonilisel perioodil. Peale haiglasse toimetamist toimus hagejal epileptiline hoog. Selleks, et eemaldada hematoom, tehti hagejale narkoosi all koljutrepanatsioon. Hageja tunneb siiamaani toimunust hingelist valu. Hageja välimus muutus halvemaks, kuna tema näole laubapiirkonnas jäi nähtav arm, mille eemaldamine on võimatu. Varem ei põdenud hageja sellist haigust, nagu epilepsia. Peale peaaju vigastust pandi hagejale järgmine diagnoos: erilised spetsiaalsed epileptilised sündroomid. Epileptiliste 6(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
hoogude saabumise oht on reaalne kuni käesoleva ajani, näiteks siis, kui hageja tunneb väsimust, või tarvitab alkoholi. Psühholoogiliselt hageja muutus ärrituvaks, magab halvasti, pidevalt tunneb end väsinuna, kaotas endise huvi elu vastu. Hageja tunneb pidevalt rahutust viibides sõidukis. Alates 14 maist 2007.a. viibis hageja ravil Ahtme haiglas diagnoosiga orgaaniline isiksus (isiksuse häire). Oluliselt halvenes hageja elukvaliteet. Hageja soovib saada lapse, kuid see võib olla raskendatud. Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. /Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-101/. Kohtule esitatud meditsiinilistest dokumentidest tl. 7-9, 12-13, 79 hageja tervisliku olukorra kohta nähtub hageja tervislik seisund 2006 aastal ja peale selle. Vastavalt väljavõttele A. V haigusloost nr 06-09028 (tl 7-8) 29.07.06 kell 22.43 sattus ta autoavariisse, istudes õppeauto roolis koos instruktoriga (turvavöö oli kinnitatud). Põrkas teise autoga kokku. Oli teadvuse kaotus. Patsient oli toodud traumapunkti kiirabiga kell 23.43 rahuldavas seisundis. 30.07.06 kell 00.30 oli vannitoas generaliseeritud epihoog 10-minutilise stuuporiga. Temal oli kliiniline diagnoos: epidulaarne hemmoraagia (verevalum), koljuvõlvimurd, erilised ehk spetsiaalsed epileptilised sündroomid. Vastavalt Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõttele haigusloost nr 16518-R2401-06 (epikriis) – tl 9, patsient (A. V) on 29.07.06 õppesõitu tehes läbi teinud liiklusavarii. Õppesõiduautole sõitnud otsa purjus juhiga auto. Esinenud laupkokkupõrge. Patsient kaotas teadvuse, parema silma ümber tekkis prillhematoom. On hospitaliseeritud Ida-Viru Keskhaiglasse, kus tekkinud patsiendil generaliseeritud krambihoog. Teostatud CT uuring peast, kus visualiseerub paremal frontaalsel epidulaarne hematoom. Esteetilise kirurgia erakliinik „CLINICA“ teatisest tulenevalt (tl 12) A. V viibis konsultatsioonil Esteetilise Kirurgia Erakliinikus 20.02.2007.a 2006.a juulis toimunud autoavarii tagajärjel jäänud otsmiku piirkonna armi korrigeerimise osas. Tegemist on eluks ajaks jääva lõike – põrutusarmiga, mille eemaldamine/likvideerimine pole võimalik. Armi kosmeetiline korrigeerimine mõeldav 2-3 etapilise plastika-operatsiooniga (ühe operatsiooni maksumus orienteeruvalt 10000 krooni), ajaliselt mitte enne 2007.a lõppu. Vastavalt psühhiaater Evi-Marie Nurk 29.05.2007 tõendile (tl 13) A.V on ravil SA Ahtme Haiglas ambulatoorses osakonnas alates 14.05.2007 kuni praeguseni diagnoosiga orgaaniline isiksushäire. Nähtuvalt teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 79) A.V oli toimetatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia- ja Intensiivravi Kliiniku Neuroanestesioloogia osakonda peale 29.07.2006 kell 22.43 toimunud liiklusõnnetuse. Kannatanul (hagejal A. V-l) oli üliraske vigastus: ajupõrutus. Epidulaarne (kõvakelme-pealne) hematoom, otsmikuluu murd. Kohus leiab, et esitatud tõenditest on võimalik üheselt järeldada, et hagejal tekkinud kehavigastused on põhjustatud temaga 2006.a toimunud liiklusõnnetuse tõttu ja esitatud tõenditega on tõendatud põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja hageja haigestumise vahel. Lähtudes kohtupraktikast (RKTKo 3-2-1-48-06, 3-2-1-19-08, 3-2-1-54-07) iga kehavigastus on isiku kehaline või vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega võivad kaasneda muutused tema elu kvaliteedis, väljendudes nii materiaalse ja sotsiaalse kui ka psüühilise heaolu languses. Kehavigastus võib aga kaasa tuua teisi isikule kahjulikke tagajärgi, mis ei ole temale korvatavad 7(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
varalise kahju täieliku hüvitamisega. Sellisteks kahjulikeks tagajärgedeks, mis kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele põhiseaduse § 25 alusel on kolleegiumi arvates püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kohus peab siiski iga juhtumi korral eraldi tuvastama, kas kehavigastusega kaasnes ka moraalne kahju ning ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses. Kehavigastusest tuleneva mittevaralise kahjuna tuleb hinnata selle kahjulikke tagajärgi, mis on olulised ega ole hüvitatavad varalise kahjuna. Mittevaralise kahjuna õiguslikus tähenduses ei ole arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Tervise kahjustamisega kaasnev mittevaraline kahju võib seisneda kahjustatud isiku sisseharjunud elurütmi sunnitud muutustes – näiteks pikaajaline eemalolek harjumuspärasest keskkonnast, vajadus kõrvalise abi järele, teadmatus oma tervise paranemise võimalikkusest, sunnitud loobumine oma harrastustest ja harjumustest, piirangud isiku tegevuses ja elukorralduses, füüsiline ja hingeline valu, püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine, oluline psüühika ja närvitegevuse häire, heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole mittevaraline kahju eelkirjeldatud tähenduses. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-11-04). Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendatud, et temaga toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel ta oli sunnitud muutma oma elukorraldust, loobuda oma harrastustest, ei saa tegeleda spordiga, lapse saamine on raskendatud. Sellised hageja väited jäid paljasõnalisteks, kuna kehtiva TsMS järgi poole seletus ei ole tõend, teisi tõendeid hageja ei esitanud. Hageja töötab AS-s SEB Pank teenindab kliente. Kohtule esitatud meditsiinilistest dokumentidest (tl-d 7-8, 9, 79) võib kohus järeldada, et hagejale tekitati üliraske kehavigastus, mille ravi käigus tehti operatsiooni peaajus, mille tagajärg on ettearvamatu, kuna eemaldati hematoomi, seega pidi hageja taluma füüsilisi kannatusi, millele lisandus igapäevaste toimingute tegemisel ebamugavus, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja heaolu on langenud. Esteetilise kirurgia erakliiniku „Clinika“ 20.02.2007 teatisega (tl 12), mis kohus loeb dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 sätestatud mõttes, loeb kohus tõendatuks, et kehavigastusest (arm) tuleneb püsiv kehalise terviklikkuse kaotus ning väljanägemise muutus, kuna kehaline defekt on väljapoole nähtav. See omab tähtsust hageja jaoks, kuna ta on noor naine ja töötab suure hulga inimestega. Kohus loeb tõendamatuks, et hagejal kehavigastuste tõttu tekkinud oluline psüühika- ja närvitegevuse häire. Psühhiaater Evi-Marie Nurk 29.05.2007 tõendist (tl 13) tuleneb, et A. V oli ravil SA Ahtme Haiglas ambulatoorses osakonnas alates 14.05.2007 diagnoosiga orgaaniline isiksushäire, kuid sellest tõendist ei järeldu, et isiksuse häire oli seotud toimunud liiklusõnnetusest, seega ei ole tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja psüühika- ja närvitegevuse häire vahel. Kohus leiab, et hageja heaolu langemine seoses liiklusõnnetuse käigus saadud kehavigastuste raviga ja hageja väljanägemise muutumine seoses armiga näol on sellisteks asjaoludeks, et eeldada hagejal mittevaralise kahju olemasolu. Kohus on veendunud, et see tekitas hagejale kahtlemata mittevaralist kahju. 8(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
Moraalse (mittevaralise) kahju suuruse kindlaksmääramisel objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Mitmetes lahendites Riigikohtu tsiviilkolleegium (RKTKo 3-2-1-105-01, 3-2-1-1-01, 3-2-1-3903, 3-2-1-152-03, 3-2-1-34-05, 3-2-1-51-05) märkis, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt ning kõiki asjaolusid arvestades ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest (VÕS-e § 127 lg 6, TsMS-e § 233 lg 1). Kohus hindab mittevaralise kahju tekkimist kõigi esitatud asjaolude alusel ka ilma, et hageja rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ise kahju aluseks olevate asjaoludena nimetab. Hüvitise suuruse otsustamisel ei tohi kohus ületada nõude piire ning peab arvestama kõiki rikkumisega seonduvaid asjaolusid, rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse, rikkumise laadi ja raskust, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimisel ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võib kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Olenemata kostja taotlusest hüvitise vähendamiseks, peab kohus õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks. Mittevaralise kahju tõendatuks lugemisel peab olema kindlaks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. VÕS § 130 lõige 2 kohustab kahjustatud isikule maksma mittevaralise kahju hüvitusena mõistlikku rahasummat. Riigikohus peab hüvitise suuruse määramisel oluliseks tekitatud mittevaralise kahju ulatust, iseloomu ja olulisust, kahju tekitamise asjaolusid, rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust teistes samasugustes kohtuasjades. Arvesse tuleks võtta ka kahju tekitanu varalist olukorda. Kohus hindab kahju tekitamise asjaolusid (suurema ohu allika valdaja vastutus), kahju ulatust iseloomu (ülirasked kehavigastused) ja kostja suhtumist kannatanusse (ei ole tundnud huvi A. V seisundi ja paranemise ja kahju kohtuvälise hüvitamise vastu) ning ka seda, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse (inimese tervis) ja milline võib olla ajavahemik, mille vältel isikul esineb väljanägemise muutus (kogu elu). Arstliku ekspertiisi 13.11.2007 otsusega nr 381964 on tuvastatud kostja D. T töövõime kaotuse protsent 80 % (tl 42). Arstliku ekspertiisi otsuse nr 381964 sisulisest põhjendusest (tl 43) tuleneb, et D.T on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Kostja ei esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Tema sõnade järgi omab ta sõiduautot, elab koos vanaemaga, kostja sõnade järgi on ta võimeline tasuma mittevaralise kahju hüvitamiseks 20000 krooni. Kohus leiab, et D.T varalist olukorda arvestades (kostjal on vara, mida on võimalik võõrandada) on võimalik A.V hagi D.T vastu mittevaralise kahju nõudes rahuldada summas 20000 krooni. Kohus leiab, et hageja heaolu langemine seoses liiklusõnnetuse käigus saadud kehavigastuste raviga ja hageja väljanägemise muutmine seoses armiga näol on mõistlikuks kahjuks mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ja põhjendatud summa on 20000 krooni. Kohtu arvates on 20000 krooni väljamõistmine võrreldav ühiskonna heaolu tasemega käesoleval ajal ja sellise summa väljamõistmisega ei ole rikutud ka õiguse üldpõhimõtteid ning see ei ole hageja rikastumise allikaks. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõudega. TsMS 468 lg 3 kohaselt kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Arvestades, et hagejale tuleb teha armi kosmeetiline korrigeerimine mõeldav 2-3 etapilise plastikaoperatsiooniga (ühe operatsiooni maksumus orienteeruvalt 10000 krooni, leiab kohus, et otsus 9(10)
Tsiviilasi nr 2-07-23893
kuulub viivitamatult täitmisele summas 10000 krooni. Tulenevalt TsMS § 467 lg 1 viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus leiab, et tuleb rahuldada osaliselt kostja taotlus mittevaralise kahjuna väljamõistetud summa maksmise ajatamiseks. Kohus loeb õigustatuks anda kostjale võimalus maksta ülejäänud 10000 krooni hagejale välja 2008.a lõpuni.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus loeb õiglaseks jätta antud asjas poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Viru Maakohtu 31.03.2008 määrusega rahuldati D. T riigi õigusabi taotlus. D. T-le anti riigi õigusabi kohustusega nelja osamaksena hüvitada 20% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Galina Tšelnokova (Advokaadibüroo Galina Tšelnokova, aadress: Kiriku 13, 20308 Narva; e-mail: [email protected], mob: 5528442). Viru Maakohtu 31.07.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-23893 määrati advokaadi Galina Tšelnokova tasumääraks koos käibemaksuga 1982,40 krooni riigi arvel. Seega D. T-lt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 396,48 krooni riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks (1982,40 krooni * 0,20 (20%)). Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.