Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-16335
Tsiviilasi
Aktsiaselts xxx väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaseltsxxx (registrikood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja: Helena Purga (Lindorff Eesti aktsiaselts, asukoht: Rävala pst 5, Tallinn); kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht teadmata);
Asja läbivaatamise aeg
28. juuli 2008, kirjalik menetlus
hagi
xxx
vastu
võlgnevuse
Edasikaebamise kord
2-07-16335 Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva jooksul selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Asjaolud Pooled on 11.08.1198 ja 10.08.1998 sõlminud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus teleteenuse kasutamise eest tasuma vastavalt kehtivale aktsiaseltsxxxhinnakirjale. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3 142.96 krooni, sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 14 398.47 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 3 141.96 krooni. Põhjusel, et Rahvastikuregistri andmed kostja elukoha kohta on puudulikud ning hagejal ei õnnestunud kostja elukohta kindlaks teha, toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava menetlusdokumendi väljavõte avaldati 15.05.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 30 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 11.08.1198 ja 10.08.1998 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust.
2-07-16335 TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlg on 14 398.47 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ja pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat on hageja vähendanud viivisevõlga ning palub kostjalt välja mõista viivist põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 3 141.96 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustas kokku 6 284.92 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 3 142.96 krooni ning viivis 3 141.96 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.