Tsiviilasi nr. 2-05-3376/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 28. juuli 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank hagi J T’i vastu kahju hüvitamiseks 65 991.03 krooni väljamõistmises ja viivitusintresside nõudes hageja AS SEB Eesti Ühispank, reg. xxx, asub xxx, menetluses osales volitatud esindaja, K Martinson kostja J T, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales koos volitatud esindaja, A Hõbe’ga. asjaolud Pooled sõlmisid 24.oktoobril 1996 Vis Electron pangakaardi lepingu XXX. Kostja pangakonto xxxxxxxxxxxxxx jääk oli 31.juuli 1997 seisuga 8.97 krooni. 25.augustil 1997 on R.H maksnud kontole 66 000 krooni. Ajavahemikus 25.augustist 1997 kuni 26.augustini 1997 on kontolt välja võetud 132 000 krooni. Konto jääk 31.augusti 1997 seisuga on negatiivne summas 65 991.03. Hageja ja OÜ Deebet Konsultatsioonid sõlmisid 15.detsembril 1999 nõude loovutamise lepingu. Nõue loovutati tähtaegselt. Hageja 31.oktoobri 2003 kirjaga on teatatud nõude omandajale loovutuse tähtaja lõppemisest ning tehtud ettepanek nõuete tagastamiseks 17.detsembriks 2003. Hageja on 26.mail 2005 esitanud kostjale võla tasumise nõude, millele kostja ei reageerinud.
hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 20.juunil 2005 Harju Maakohtule hagi kostjalt kahju hüvitamiseks 65 991.03 krooni väljamõistmiseks. 24.märtsi 2006 avalduses täiendas hageja nõuet viivitusintresside nõudega summas 16 994.33 krooni. Hageja väidab, et kostja on 25. ja 26.augustil 1997 sooritanud pangakaarti kasutades mitu sularaha väljavõtu tehingut. Kostja ületas tehingutega kontol olnud raha jääki ning võttis pangakaardi abil sularahaautomaadist sularaha välja hageja arvel. Kostja pangakonto saldo on negatiivne 65 991.03 krooni ulatuses. Automaadist sularaha väljavõtu tehinguid saab sooritada üksnes kaardi PIN-koodi abil. Hageja väidab, et tehingud tehti ajal, mil pangas mindi ühelt elektrooniliselt süsteemilt üle teisele. Erinevatest süsteemidest jõudis teave sularaha väljavõtmise kohta panka mõne päeva jooksul, mistõttu ei vähenenud tehingu tegemisega samaaegselt pangakontol vabade vahendite jääk. Hageja väidab, et lepingu kohaselt vastutab kostja kahju eest, mis on tekkinud tema valdusse antud kaardi kasutamisest. Kostja ei ole kaardi kadumisest pale teatanud ega ole ka nõudnud konto blokeerimist. Pangakaardi kaotamisel vabaneb konto omanik lepingust tulenevast vastutusest alates kaardi kaotsiminekust teatamisele järgneva päeva kella 12.00-st. Kostja ei ole kaardi väidetavast kaotsiminekust teatanud ka politseile. Hageja väidab, et kostjal oli õigus arvelduskontol kajastunud tehinguid vaidlustada kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kontol kajastumise ajast. Kostja on tehingute mittevaidlustamisega need heaks kiitnud. Hageja väidab, et kostja lõpetas pangas arveldamise pärast võlgnevuse tekkimist. kostja seisukoht ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ei ole hageja esile toodud tehinguid teinud. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt sularahatehingute tegemist. Kostja väidab, et teatas 1997 aasta suvel kaardi kadumisest pale; pangast saadud vastuse kohaselt tema konto suleti. Temale teadaolevalt ei olnud kontol rahalisi vahendeid ning ta ei pidanud vajalikuks hilisemalt konto jääki kontrollida. Talle ei ole teada isik (R.H ), kes on teinud tema kontole sissemakse, milliseks kostjal puudusid rahalised vahendid. Raha tema kontole kandmisest ei olnud kostja teadlik. Ta ei ole oma kontolt võtnud välja ei sinna R.H ’e poolt sissemakstud ega ka seda summat ületatavat raha. Kostja väidab ka, et talle ei olnud teada häired pangaseadmete töös. Talle ei ole teada, kes tema kaudu raha välja võttis, kuid on tõenäoline, et seda võis teha mõni pangaseadmete olukorda teadev ja tundev isik. Oma pangakaardi PIN-koodi ei ole ta kellelegi teatanud. Kostja väidab, et hageja on oma väidete kinnituseks esitanud ainsa tõendina iseenese poolt väljastatud pangakonto väljavõtte, millel ei ole tõendamisväärtust. Tõend ei kajasta panga tehinguid teinud isikuid; hagejal on õigus ja võimalus väljatrükki igal ajal muuta. Hageja on hagiga seotud asjaolusid kajastavad tõendid hävitanud. Hageja ei pidanud vaatamata väidetavale nõudele vajalikuks tõendeid säilitada. Kostja väidab ka, et pangasüsteemis esinenud puudused ja sellega kaasnenud tagajärjed on hageja enese süü, mida tuleb asjaolude hindamisel arvesse võtta. kohtu seisukoht
Pooltel on vaidlus 1997 aastal tehtud õigusliku iseloomuga toimingute ja asjaolude üle. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RS) § 2 ja 11 järgi kohaldatakse asjaolule, toimingule, mis on tekkinud või tehtud või võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Puudub vaidlus selles, et 24.oktoobri 1996 lepingu (tl. 11) sõlmimisest tekkis poolte vahel lepingul põhinev kohustis (võlasuhe). Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt vastavalt seadusele, lepingule või tavaliselt esitatavatele nõuetele arvestades seejuures teineteise huve ning osutades vastastikku kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. Hageja väidab, et kostja on kohustist rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Kohustise rikkumisest tekkinud vastutuse alused sisalduvad TsK 19.-ndas peatükis. TsK § 222 järgi on kohustist mittekohaselt täitnud võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kreeditori kahjuna mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks sud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Hageja väidab, et kostja on omandanud hageja vara, s.o. võtnud sularahaautomaadist oma pangakonto kaudu raha välja hageja arvel. Hageja on nõude rajanud asjaolule, et kostja pangakaarti kasutades on võetud sularahaautomaatidest välja rohkem raha kui kostja kontol oli. Kostja ei võta kohustuse rikkumist omaks; väidab, et ei ole hageja poolt esile toodud tehinguid ja toiminguid teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama põhimõte sisaldus hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 91 lg. 1. Kahju hüvitamise nõuetes lasub hagejal kohustus tõendada kahju olemasolu ning asjaolu, et kostja pani toime teo(d), mis on hagejal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Hageja väidab, et kahju seisneb rahas, mis on kostja konto kaudu pangast välja võetud suuremas ulatuses, kui kontol raha oli. Hageja on kahju suurusena nimetanud 65 991.03 krooni, mis on esitatud pangakonto väljavõtte järgi kostja konto negatiivseks jäägiks. Hageja väidab, et kostja on rikkunud lepingut (p. 9.1); kostja on kohustunud mitte sooritama kaardiga tehinguid rohkem kui kontol olevate vahendite piires. Hageja on kahju olemasolu ja kostja tegude tõendamiseks esitanud ainsa tõendina pangakonto elektroonilise väljavõtte (tl. 12-15), mille tõendamisväärtuse on kostja seadnud kahtluse alla. Kohus nõustub kostjaga selles, et esitatud pangakonto väljavõtte usaldusväärsus ainsa hageja nõuet kinnitava tõendina, ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Hageja esitatud dokument on allkirjata; sellel olev templijäljend ei seo kedagi dokumendi õigsuse eest vastutavana; dokumendi õigsus on kinnitamata. Õige ei ole hageja väide selles, et pangakontol tehtud tehinguid saabki tõendada üksnes ja ainult hageja poolt esitatud väljavõttega. Kostja on
menetluse kestel korduvalt esitanud taotlusi väidetavate tehingute kinnitamiseks tõendite esitamiseks. Hageja ei pidanud vaatamata kostja poolt tõendi tõendamisväärtuse kahtluse alla seadmisele vajalikuks esitada konto väljavõtet abistavaid (sissemakse korraldust, väljamaksete salvestisi jmt.) või selle tõendamisväärtust lisavaid tõendeid. Kostja on esitanud väite, et ei ole oma pangakontot pärast pangakaardi kadumist kasutanud. Kostja väide selles, et ta teatas kaardi kadumisest pale, on kooskõlas hageja väidetega hagiavalduses. Kostja selgitas, et teatas kaardi kadumisest 1997 suvel mäletamata täpselt pale teate edastamise aega. Kostjal puudub võimalus tõendada, millal täpselt ta pale vastava teate tegi, kuna hageja ei salvestanud pa infotelefonide kõnesid (tl. 54). Kostja on esile toonud, et tema pangakonto jääk oli kaardi kadumise ajal nullilähedane, mistõttu ei tundnud ta edasiselt konto väljavõtete vastu huvi. Hageja ei ole esitanud tõendeid (nt. väljavõtet vaidlusalustele toimingutele eelnenud ajast), mis kostja väidet kummutaks. Kostja väidab, et ei ole pangakontole 25.augustil 1997 raha sisse maksnud. Hageja ei ole kostja sellekohast väidet kahtluse alla seadnud. Kostja väide on kooskõlas hageja esitatud konto väljavõttega, milles sisaldub 25.augusti 1997 kirjend „raha arvele maks R.H 66 000.00 krooni“. Kostja väidab, et temale ei ole kontole raha maksnud isik teada. Kostja on menetluses nõudnud hagejalt tõendeid, mis võimaldaks tuvastada tema kontole sissemakse teinud isiku ning tõendeid, mis kajastaks sularaha automaatidest raha väljavõtmist. Hageja kostja nõutud tõendeid ei esitanud. Kostjal puudub võimalus oma väidete tõendamiseks, kuivõrd need on (olid) üksnes hageja valduses. Kostja väidab, et hagejale võis kahju põhjustada hageja süsteemide eripära ning neis esinenud tõrkeid teadev ja tundev isik. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja väited tehingute tegemise kohta nimelt kostja poolt või kostja pangakaarti ja PIN koodi kasutades, on tõendamata. Hageja on esile toonud, et pangakonto jääki ületavaid summasid oli võimalik sularahaautomaadist välja võtta erinevate elektrooniliste süsteemide samaaegse toimimise perioodil. Süsteemis esinenud häired olid pale teada; puudub alus väita, et kostja oli sellest häirest teadlik. Hagejal lasus lepingu p. 6.3 järgi sularahaoperatsioonide õigsuse ja vigade likvideerimise kohustus. Hageja möönis kohtus, et tavalise tähelepanelikkuse juures ei olnud võimalik määrata, millises süsteemis töötava sularahaautomaadiga oli tegemist. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks elektroonilises süteemis või süsteemides esinenud rikete ulatust ja iseloomu; välistatud ei ole võimalus, et kostja pangakaarti on kuritegelikult kasutatud andmete kopeerimisel või muul viisil. Millegagi ei ole tõendatud hageja väide selles, et kostja kontolt ei olnud võimalik sularaha välja võtta teadmata kostjale eraldatud PIN koodi. Hageja elektrooniliste süsteemide kasutamisega (asendamisega/ühitamisega) kaasnevate tehnoloogiliste võimaluste ulatus ja iseloom ei ole TsMS § 231 lg. 1 tähenduses üldtuntud, tõendamisele mittekuuluv asjaolu (kehtinud TsMS § 94 lg. 1). Hageja kahju on väidetavalt tekkinud just süsteemi häirete tõttu; seega pidanuks hageja kummutama kostja tõstatatud kahtlused kolmandate isikute poolt konto kasutamise võimalikkusest. Kohus rõhutab seejuures, et hagi põhinebki elektroonilises süsteemis esinenud tõrgetest tekkinud võimaluse kasutamisel. Kohus arvestab käesoleva vaidluse lahendamisel tõendamiskoormuse jagamisel muu hulgas hea usu põhimõtet, mille järgi ei tohi pool rikkuda lepingust või selle rikkumisest tulenevate asjaolude tuvastamisele kaasaaitamise kohustust. Hageja kinnitas, et ei pidanud vaatamata kostja vastu suunatud rahuldamata nõudele ja vaidlusalustele asjaoludele vajalikuks tehinguid ja neid teinud isikuid kajastavaid tõendeid säilitada (tl. 54, 55). Sellega on hageja piiranud kostja võimalusi oma väidete tõendamisel.
Hageja on kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks hoida sularahaautomaatide tehingute salvestisi rohkem kui 30 päeva; infotelefonikõnesid ei salvestatud. Hageja väidab, et kostjal oli õigus vaidlustada tehinguid lepingu kohaselt üks kuu. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja on tehingute õigsuse vaidlustamise õiguse minetanud tulenevalt lepingu p.-st 5.3. Osundatud hageja tüüptingimuse järgi on arve omanikul õigus avaldada pale protesti kaardiga sooritatud tehingute arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni 1 kalendrikuu jooksul alates operatsiooni arvestamisest kontolt. Sellest tingimusest ei saa teha järeldust, et kostjal puudub õigus kohtumenetluses osundada tema konto kaudu tehtud tehingute kajastamise ebaõigsusele või temal nendega seotuse puudumisele. Vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 5 lg. 2 järgi on tarbijalepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piiru tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, kehtetu. Tarbijalepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks. TKS § 8 lg. 1 p. 1 järgi on tarbija seadusega kaitstud õiguste ahistamine keelatud. Hageja tüüptingimus (p. 5.3) ahistab tarbija õigusi võrrelduna teenuse osutaja õigustega. Määrates tüüptingimusega tarbijale tehingu vaidlustamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja, ei ole teenuse osutajale nõuete esitamise tähtaega määratud. Hageja on nõude esitanud lähtudes üldistest nõuete esitamise tähtajast. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja poolt konto kirjete vaidlustamata jätmine on hinnatav tehingu heakskiiduna. TsÜS I § 103 lg. 1 järgi võis heakskiiduga jõustada volituseta esinduse kaudu tehtud tehinguid. Seega eeldab heakskiidu andmine tehingust teada saamist, seda teinud isiku tuvastamist ning tehingu hindamise võimalikkust. Heakskiit tehingule antakse vastava tahteavalduse tegemisega. Hageja ei ole vaidlusalustele tehingutele kostja heakskiitu taotlenud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja on hageja esile toodud tehingutele heakskiidu andmisena hinnatava tahteavalduse teinud. Poolte lepingu p.-s 5.3 ei sisaldu selget kokkulepet, mida saaks tarbija suhtes hinnata kokkuleppena vaikimisega heakskiidu andmise kohta. Tüüptingimustest sisalduvad ebaselged ja puudulikud tingimused tuleb tõlgendada tarbija kasuks. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Hageja väited kostja poolt hagejale kahju põhjustavate toimingute tegemise kohta on paljasõnalised ega saa olla kostja suhtes vastutuse kohaldamise aluseks. Kohus jätab tähelepanuta elektroonilisel andmekandjal kohtule esitatud Visa International 1997 aastal kehtinud redaktsiooni (tl. 153). Dokument on esitatud inglise keelsena; menetlusökonoomika seisukohalt lähtuvalt loobusid pooled dokumendi tervikteksti tõlkimise taotlusest. menetluskulud Hageja on 14.juuni 2005 maksekorraldusega nr. 679 tasunud riigilõivu 4 500 krooni, mis tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 231 lg. 1; 436, 438, 439, 441442; RS §-st 2 ja 11; TsÜS I §-st 58; 63; 103 lg. 1; TsK §-st 173; 222 ja TKS §-st 5
lg. 2; 8 lg. 1 p.1 kohus o t s u s t a s: jätta aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank hagi J Ti’lt 65 991.03 krooni väljamõistmises ja viivitusintresside nõudes ning kohtukulude hüvitamises rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.