AS SEB Eesti Ühispank hagi Jaan Tang ́i vastu 65 991, 03 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuli 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Eesti Ühispank apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Hageja AS SEB Eesti Ühispank (reg kood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Katrin Martinson Kostja Jaan Tang (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx) esindaja Aare Hõbe
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 28.juuli 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS SEB Eesti Ühispank esitas 20.06.2005 hagi Jaan Tang ́i vastu, paludes kostjalt välja mõista 65 991, 03 krooni. 24.03.2006 esitas hageja täiendavalt nõude 16 994, 33 krooni viivise saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja õiguseelneja AS Põhja-Eesti Pank ja kostja 24.10.1996 VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu nr PM-974 ja kostja sai enda valdusesse Visa Electron pangakaardi. Lepinguga kohustus kostja kaarti mitte üle andma teistele isikutele, hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi ning kaardi valduse kaotamisel koheselt informeerima sellest Inpass Eesti AS. Kaardi valduse kaotamisest teatamise juhul vabaneb kaardi valdaja vastutusest alates teatamisele järgneva päeva kella 12.00-st. Selle ajani vastutab kaarditehingute eest konto omanik.
2.Kostja arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx väljavõttelt nähtub, et kostja on 25.08.1997 ja 26.08.1997 sooritanud pangakaarti kasutades rea sularaha väljavõtu tehinguid. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus kostja konto omanikuna tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sh summad, mis selguvad kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kostja ei ole kaarditehingute eest pangale tasunud, mistõttu tema arvelduskonto saldo on negatiivne 65 991,03 krooni ulatuses. Lepingu p 9.1 kohaselt oli kostjal keelatud sooritada kaardiga tehinguid rohkem kui kontol olevate vahendite piires ja p 8.2 järgi kohustus kostja korvama pangale kõik kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Kostja ei ole tehinguid vaidlustanud ja sellega on ta need heaks kiitnud. Võlgnevus on olnud kostja arvelduskontol nähtav ja seega kostjale teada alates tehingute debiteerimisest (26.08.1997). Kaardi valduse kaotamisest kostja pangale ei teatanud ega taotlenud kaardi kasutamise blokeerimist. Et sularahaautomaadist sularaha väljavõtu tehinguid sai teostada vaid kaardi PIN-koodi teades ja PIN-koodi avaldamine kolmandatele isikutele on keelatud, eeldab pank, et tehingud sooritas kostja. Kostja on andnud pangale telefonivestluses selgitusi, et pangakaart kadus ära, samuti, et kaart varastati, kuid politseile ja pangale ta sellest ei teatanud.
3.Hageja väitel tehti tehingud ajal, mil pangas mindi ühelt elektrooniliselt süsteemilt üle teisele. Erinevatest süsteemidest jõudis teave sularaha väljavõtmise kohta panka mõne päeva jooksul, mistõttu ei vähenenud tehingu tegemisega samaaegselt pangakontol vabade vahendite jääk. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta hageja poolt esile toodud tehinguid teinud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja teatas 1997.a suvel pangale telefoni teel pangakaardi kadumisest ja talle kinnitati, et tema konto suleti. Samal ajal kontrollis kostja ka kontoseisu ja konto oli sel hetkel praktiliselt tühi (võis olla ca 10 krooni). Kuna kontol rahalisi vahendeid ei olnud, ei pidanud ta vajalikuks hilisemalt konto jääki kontrollida. Kostja ei teadnud ega saanudki teada, et keegi kostjale tundmatu isik on kandnud tema arvele 66 000 krooni. Talle ei ole teada isik (R. Hiibus), kes on teinud tema kontole sissemakse. Ta ei ole oma kontolt võtnud välja ei sinna R. Hiibuse poolt sissemakstud ega ka seda summat ületatavat raha. Kostja ei tea, kes seda tegi. Oma pangakaarti ja PIN-koodi kostja kellelgi ei andnud.
5.Kostjale ei olnud teada häired pangaseadmete töös. Talle ei ole teada, kes raha välja võttis, kuid on tõenäoline, et seda võis teha mõni pangaseadmete olukorda teadev ja tundev isik.
6.Hageja on oma väidete kinnituseks esitanud ainsa tõendina iseenese poolt väljastatud pangakonto väljavõtte, millel ei ole tõendamisväärtust. Tõend ei kajasta pangaga tehinguid teinud isikuid; hagejal on õigus ja võimalus väljatrükki igal ajal muuta. Hageja on hagiga seotud asjaolusid kajastavad tõendid hävitanud. Hageja ei pidanud vaatamata väidetavale nõudele vajalikuks tõendeid säilitada.
7.Pangasüsteemis esinenud puudused ja sellega kaasnenud tagajärjed on hageja enese süü, mida tuleb asjaolude hindamisel arvesse võtta.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et 24.10.1996 lepingu sõlmimisest tekkis poolte vahel lepingul põhinev kohustis (võlasuhe). Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt vastavalt seadusele, lepingule või tavaliselt esitatavatele nõuetele, arvestades seejuures teineteise huve ning osutades vastastikku kõikvõimalikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. TsK § 222 järgi on kohustist mittekohaselt täitnud võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kreeditori kahjuna mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju hüvitamise nõuetes lasub hagejal kohustus tõendada kahju olemasolu ning asjaolu, et kostja pani toime teo(d), mis on hagejal tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Hageja väitel seisneb kahju rahas, mis on kostja konto kaudu pangast välja võetud suuremas ulatuses, kui kontol raha oli. Hageja on kahju suuruseks nimetanud 65 991,03 krooni, mis on esitatud pangakonto väljavõtte järgi kostja konto negatiivseks jäägiks. Kohus leidis, et pangakonto väljavõtte usaldusväärsus ainsa hageja nõuet kinnitava tõendina ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Nimetatud dokument on allkirjata; sellel olev templijäljend ei seo kedagi dokumendi õigsuse eest vastutavana; dokumendi õigsus on kinnitamata. Õige ei ole hageja väide, et pangakontol tehtud tehinguid saabki tõendada üksnes ja ainult hageja poolt esitatud väljavõttega. Kostja on menetluse kestel korduvalt esitanud taotlusi väidetavate tehingute kinnitamiseks tõendite esitamiseks. Hageja ei pidanud vaatamata kostja poolt tõendi tõendamisväärtuse kahtluse alla seadmisele vajalikuks esitada konto väljavõtet abistavaid (sissemakse korraldust, väljamaksete salvestisi jmt) või tõendamisväärtust lisavaid tõendeid.
10.Kostja väide, et ta teatas kaardi kadumisest pangale, on kooskõlas hageja väidetega hagiavalduses. Kostja selgitas, et teatas kaardi kadumisest 1997.a suvel, mäletamata täpselt pangale teate edastamise aega. Kostjal puudub võimalus tõendada, millal täpselt ta pangale vastava teate tegi, kuna hageja ei salvestanud panga infotelefonide kõnesid. Kostja on esile toonud, et tema pangakonto jääk oli kaardi kadumise ajal nullilähedane, mistõttu ei tundnud ta edasiselt konto väljavõtete vastu huvi. Hageja ei ole esitanud tõendeid (nt väljavõtet vaidlusalustele toimingutele eelnenud ajast), mis kostja väidet kummutaks.
11.Kostja väitel ta pangakontole 25.08.1997 raha sisse ei maksnud. Hageja ei ole kostja sellekohast väidet kahtluse alla seadnud. Kostja väide on kooskõlas hageja esitatud konto väljavõttega, milles sisaldub 25.08.1997 kirjend „raha arvele maks R.Hiibus 66 000.00 krooni“. Kostja väitel ei ole talle kontole raha maksnud isik teada. Kostja on menetluses nõudnud hagejalt tõendeid, mis võimaldaks tuvastada tema kontole sissemakse teinud isiku ning mis kajastaks sularaha automaatidest raha väljavõtmist. Hageja kostja nõutud tõendeid ei esitanud. Kostjal puudub võimalus oma väidete tõendamiseks, kuivõrd need on (olid) üksnes hageja valduses.
12.Hageja väited tehingute tegemise kohta nimelt kostja poolt või kostja pangakaarti ja PIN koodi kasutades on tõendamata. Hageja on esile toonud, et pangakonto jääki ületavaid summasid oli võimalik sularahaautomaadist välja võtta erinevate
elektrooniliste süsteemide samaaegse toimimise perioodil. Süsteemis esinenud häired olid pangale teada. Puudub alus väita, et kostja oli sellest häirest teadlik. Hagejal lasus lepingu p.6.3 järgi sularahaoperatsioonide õigsuse ja vigade likvideerimise kohustus.
13.Hageja möönis kohtus, et tavalise tähelepanelikkuse juures ei olnud võimalik määrata, millises süsteemis töötava sularahaautomaadiga oli tegemist. Hageja ei ole esitanud kohtule, mis kinnitaks elektroonilises süsteemis või süsteemides esinenud rikete ulatust ja iseloomu. Välistatud ei ole võimalus, et kostja pangakaarti on kuritegelikult kasutatud andmete kopeerimise või muul viisil. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja kontolt ei olnud võimalik sularaha välja võtta, teadmata kostjale eraldatud PIN-koodi. Hageja elektrooniliste süsteemide kasutamisega (asendamisega/ühitamisega) kaasnevate tehnoloogiliste võimaluste ulatus ja iseloom ei ole TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntud, tõendamisele mittekuuluv asjaolu. Hageja kahju on väidetavalt tekkinud just süsteemi häirete tõttu. Seega pidanuks hageja kummutama kostja tõstatatud kahtlused kolmandate isikute poolt konto kasutamise võimalikkusest. Hagi põhinebki elektroonilises süsteemis esinenud tõrgetest tekkinud võimaluse kasutamise asjaolul.
14.Kohus arvestas tõendamiskoormuse jagamisel muu hulgas hea usu põhimõtet, mille järgi ei tohi pool rikkuda lepingust või selle rikkumisest tulenevate asjaolude tuvastamisele kaasaaitamise kohustust. Hageja kinnitas, et ta ei pidanud vaatamata kostja vastu suunatud rahuldamata nõudele ja vaidlusalustele asjaoludele vajalikuks tehinguid ja neid teinud isikuid kajastavaid tõendeid säilitada. Sellega on hageja piiranud kostja võimalusi oma väidete tõendamisel. Hageja kinnitas, et ta ei pidanud vajalikuks hoida sularahaautomaatide tehingute salvestisi rohkem kui 30 päeva ning infotelefonikõnesid ei salvestatud. Hageja väitel oli kostjal lepingu kohaselt õigus vaidlustada tehinguid ühe kuu jooksul. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja on tehingute õigsuse vaidlustamise õiguse tulenevalt lepingu p-st 5.3 minetanud. Osundatud hageja tüüptingimuse järgi on arve omanikul õigus avaldada pangale protesti kaardiga sooritatud tehingute arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni 1 kalendrikuu jooksul alates operatsiooni arvestamisest kontolt. Sellest tingimusest ei saa teha järeldust, et kostjal puudub õigus kohtumenetluses osundada tema konto kaudu tehtud tehingute kajastamise ebaõigsusele või temal nendega seotuse puudumisele.
15.Vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 5 lg 2 järgi on tarbijalepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust või sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, kehtetu. Tarbijalepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks. TKS § 8 lg 1 p 1 järgi on tarbija seadusega kaitstud õiguste ahistamine keelatud. Hageja tüüptingimus (p 5.3) ahistab tarbija õigusi võrrelduna teenuse osutaja õigustega. Määrates tüüptingimusega tarbijale tehingu vaidlustamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja, ei ole teenuse osutajale nõuete esitamise tähtaega määratud. Hageja on nõude esitanud lähtudes üldistest nõuete esitamise tähtajast.
16.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja poolt konto kirjete vaidlustamata jätmine on hinnatav tehingu heakskiiduna. TsÜS § 103 lg 1 järgi võis heakskiiduga jõustada volituseta esinduse kaudu tehtud tehinguid. Seega eeldab heakskiidu andmine tehingust teadasaamist, seda teinud isiku tuvastamist ning tehingu hindamise
võimalikkust. Heakskiit tehingule antakse vastava tahteavalduse tegemisega. Hageja ei ole vaidlusalustele tehingutele kostja heakskiitu taotlenud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja on hageja poolt esiletoodud tehingutele heakskiidu andmisena hinnatava tahteavalduse teinud. Lepingu p-s 5.3 ei sisaldu selget kokkulepet, mida saaks tarbija suhtes hinnata kokkuleppena vaikimisega heakskiidu andmise kohta. Tüüptingimustes sisalduvad ebaselged ja puudulikud tingimused tuleb tõlgendada tarbija kasuks.
17.Hinnates eeltoodut kogumis, leidis kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Hageja väited kostja poolt hagejale kahju põhjustavate toimingute tegemise kohta on paljasõnalised ega saa olla kostja suhtes vastutuse kohaldamise aluseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.AS SEB Eesti Ühispank palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja 82 985, 36 krooni, millest põhivõlg on 65 991, 03 krooni ning mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.
19.Apellant leiab, et kohus kajastas otsuses valesti hageja nõuet. Hageja ei ole esitanud nõuet kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole väitnud, et lepingu rikkumine kostja poolt on põhjustanud hagejale kahju. Samuti ei ole hageja väitnud, et kostja on omandanud hageja vara. Hageja esitas nõude pooltevahelisest lepingust tuleneva kostja kohustuse täitmisele sundimiseks. Kohus on omistanud hagejale ebaõiged väited ja saanud valesti aru hageja nõudest ning lähtunud asja lahendamisel valest alusest. Lepingulisest suhtest tuleneva kohustise puhul on poolte tõendamiskoormus erinev, võrreldes kahju hüvitamise nõudega. Lepingust tuleneva kohustise täitmise nõude puhul kuulub tõendamisele lepingulise suhte olemasolu ja lepingu rikkumine ühe lepingu poole poolt. Kostja süü tõendamine ei ole lepingujärgse suhte puhul hageja tõendamiskoormuseks.
20.Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga kostja pangakonto väljavõttele. Dokumendi õigsust kinnitab asjaolu, et hageja kui finantsasutus on dokumendi kohtule esitanud. Dokument on kinnitatud hageja krediidijärelevalve osakonna templiga, kes vastutab dokumendi õigsuse eest. Hageja volitatud esindaja on kinnitanud konto väljavõtte õigsust. Seadus ei nõua dokumentaalse tõendi erilist kinnitamist. TsMS § 277 kohaselt võib kohus jätta dokumendi otsuse tegemisel arvestamata, kui menetlusosaline on põhistanud dokumendi võltsituse. Kostja ei ole seda teinud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostja konto väljavõtte tõendamisväärtus piisav ega ka seda, kas see oleks olnud piisav, kui oleks lisaks templile allkirjastatud hageja töötaja poolt ning kuidas oleks allkirjastamine mõjutanud väljavõtte sisu.
21.Maakohus lähtus asja lahendamisel valedest faktilistest asjaoludest, mistõttu on kohtu järeldused ja lahend ebaõiged. Õige ei ole kohtu väide, et konto liikumist on võimalik põhistada ka muude tõenditega kui konto väljavõte. Kohus ei selgitanud, kuidas vähendab täiendavate tõendite mitteesitamine konto väljavõtte arvestatavust tõendina. Kohus ei selgitanud, miks tuleb jätta tähelepanuta fakt, et raha väljavõtt automaadist eeldab personaalse, vaid kostjale teada oleva PIN-koodi kasutamist.
22.Asjas kogutud tõenditega ei ole kooskõlas kohtu väide, et kostja lõpetas pangas arveldamise pärast pangakaardi kaotamisest teatamist hagejale. 03.08.2005 vastuses
hagile väidab kostja, et on mingil ajal kaardi kaotamisest teada andnud panga infotelefonidele ja talle teadaolevalt probleeme ei olnud. Sama vastuse teises punktis teatas kostja, et lõpetas pangas arveldamise peale probleemi tekkimist. Kuivõrd konto väljavõttest ja kostja vastusest nähtub, et kostja lõpetas arveldamise pärast seda, kui tema arvelduskonto saldo oli -65 991, 03 krooni, on selge, et probleemid tekkisid kostjal koheselt pärast lepingu rikkumist.
23.Õige ei ole kohtu väide, nagu oleks kostja väide kaardi kadumisest pangale teatamise kohta kooskõlas hageja väidetega hagiavalduses. Vastupidi, hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja ei ole kaardi valduse kaotamisest pangale teatanud. Telefonivestlused kostjaga, milles kostja väitis pangakaardi kaotamist või varastamist, on peetud hageja initsiatiivil võlgnevuse sissenõudmise raames. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja väidet, et kostja ei ole hagejale kaardi kadumisest teatanud. Hageja seda tõendada ei saa.
24.Õige ei ole kohtu väide, nagu oleks kostja esile toonud, et tema pangakonto jääk oli kaardi kadumise ajal nullilähedane, mistõttu ta ei tundnud edasiselt huvi konto väljavõtte vastu. Kostja on 03.08.2005 vastuses tunnistanud, et lõpetas arveldamise hageja juures probleemide tõttu. Loogiliselt ei ole põhjendatav, et pangakaardi võimalik kaotus või varastamine on seotud konto kasutamise vajadusega. Asjakohatu on kohtu väide, et hageja oleks pidanud kostja eelnimetatud väite kummutamiseks esitama kostja arvelduskonto väljavõtte tehingute tegemisele eelneva aja kohta. Samas on segadust tekitav, et kohus luges siin konto väljavõtte asjakohaseks ja ammendavaks dokumentaalseks tõendiks.
25.Kohus osundas otsuses, et kostja on nõudnud hagejalt tõendeid, mis võimaldaks tuvastada tema kontole sissemakse teinud isiku jne. Samas ei saa üks protsessiosaline teiselt nõuda mingite tõendite esitamist. Seda saab kohustada kohus. Kuivõrd kohus ei ole esitanud hagejale kohtumäärusega nõuet maksekorralduse ja videosalvestuste esitamiseks, ei saa kohus rajada oma otsust sellele, et hageja ei ole nõutud tõendeid esitanud. Hagejal ei ole kohustust säilitada dokumente kauem, kui seadusejärgne dokumentide säilitamise aeg ega videosalvestada pangatoiminguid. Muude tõendusmaterjalide (nt videolindid) mittesäilitamine oli tingitud kostja poolt lepingus toodud tähtaja jooksul protesti mitteesitamiseks. Seega oli hagejal õigus eeldada, et kostja kiitis tehingud heaks. Kui kostja oleks viivitamatult hoiatanud panka kaardi vargusest või kadumisest ja/või pöördunud politseisse tema valdusest välja läinud pangakaardiga toimunu tuvastamiseks, oleks vastavad tõendid säilitatud. Samas ei vabastaks ka kaardi kolmanda isiku poolt kasutamise tõendamine kostjat lepingujärgsest vastutusest, kui kostja sellest hagejat lepingule vastavalt ei teavita.
26.Kohus pani hagejale ebamõistlikult ja haginõudest mittelähtuvalt suure tõendamiskoormuse. Hagejal puudub kohustus tõendada kohustist rikkunud poole süüd. Kontoomanik kohustus tasuma lepingu järgselt vaidlustamata tehingute eest. Seega muutub asjakohatuks kostja osaluse uurimine sissenõutavas tehingus, sest see ei vabastaks kostjat lepingu täitmisest ehk haginõude tasumise kohustusest lepingu teisele poolele. Hageja on nõudnud kostja lepingu täitmisele sundimist ja seetõttu pole kostja isikliku süü tuvastamine oluline. Kostja võttis endale lepinguga kohustuse vastutada kaardi ja PIN-koodi kasutamise ja lepingule vastava kasutamise eest (lepingu p-d 7.1, 7.2, 7.3, 7,4 jne). Kostjaga sõlmitud leping ja tehingute teostamise ajal kehtinud õigusaktid ei keelanud pangakaardiga kostjale tehingute teostamiseks
krediiti andmast. Et kaardi kasutamise lepingus on sätestatud konto omaniku kohustus tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, on kostja poolt kasutatud raha hagejale tagastamata jätmine pooltevahelise lepingu rikkumine kostja poolt. Samuti on lepingu rikkumisena käsitletav pangakaardi valduse ja PIN-koodi üleminek kolmandatele isikutele ning juhtunust panga mitteteavitamine. Kostja tunnistab, et ta kaotas kaardi või see varastati. PIN-koodi kostja valdusest väljamineku osas kostja selgitusi andnud ei ole. Kostja pole ka tõendanud, et tal oli muul põhjusel võimatu vaidlusaluseid tehinguid teha.
27.Võlgnevuse tekkimine oleks olnud võimatu, kui kostja oleks täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust hoida kaarti hoolikalt, mitte anda seda kolmandate isikute käsutusse, hoida saladuses vaid kostjale teadaolevat PIN-koodi ning eelnimetatud asjaolude toimumisest teatada sellest viivitamatult pangale, et kaardi edasist kasutamist takistada. Võlg ei tekkinud mitte võimaluse tõttu saada rohkem raha, kui kontol oli, vaid kostja poolt lepingutingimuste mittetäitmise tõttu. Selles ei saa süüdistada hagejat.
28.Kohus ei ole andnud hinnangut kostja lepingust tulenevatele kohustustele ja nende rikkumisele kostja poolt. Kohus ei ole selgitanud, millistel õiguslikel kaalutlustel ta ei lähtunud asja lahendamisel haginõudest. Kohus muutis omaalgatuslikult hageja nõuet ja jättis haginõude lahendamata.
Vastus apellatsioonkaebusele
29.Jaan Tang vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
31.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) pooled sõlmisid 24.10.1996 VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastati kostjale pangakaart; 2) enne 25.08.1997 oli kostja arvelduskontol 8, 97 krooni, viimane tehing oli tehtud 20.06.1997; 3) 25.08.1997 laekus kostja kontole sularaha sissemaksena R. Hiibuse nimega isikult 66 000 krooni; 4) 26.08.1997 ja 27.08.1997 võeti kostja kontolt sularahaautomaatidest 29 tehinguga välja 132 000 krooni (hagiavalduses on ekslikult märgitud kuupäevad 25.08.1997 ja 26.08.1997); 5) raha väljavõtmist pangakontoris suuremas ulatus kui oli kontol raha võimaldas tehniline asjaolu, et raha väljavõtmine ei kajastunud reaalajas hageja infosüsteemis.
32.Vaidluse all on asjaolu, kas kostja võttis 26.08.1997 ja 27.08.1997 arvelduskontolt välja raha, mida kostja kontol tegelikult ei olnud ja peab selle hagejale tagasi maksma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väited kostja poolt
hagejale kahju põhjustavate toimingute tegemise kohta on tõendamata ega saa olla kostja suhtes vastutuse kohaldamise aluseks.
33.Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus muutnud omaalgatuslikult hageja nõuet ja jätnud haginõude lahendamata. Hageja esitas nõude 65 991, 03 krooni saamiseks ja kohus on selle nõude ka lahendanud. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Pooled olid sõlminud lepingu ning kostjale lepingu alusel väljastatud kaardi vahendusel käsutati kostja kontot suuremas ulatuses, kui seal oli raha. Kuna leping sõlmiti ja kostja kontot käsutati enne 01.07.2002, tuli vaidlus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt lahendada varem kehtinud õiguse, st esmajoones kuni 30.06.2002 kehtinud TsK alusel.
34.Maakohus leidis õigesti, et lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja TsK §-st 222 tulenevalt tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja võib TsK § 227 järgi vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Rasket hooletust (ettevaatamatust) ega tahtlust siiski ei eeldata, so seda peab tõendama hageja. Sellist seisukohta on avaldanud ka Riigikohus analoogilises asjas 30.11.2006 tehtud kohtuotsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-125-06 - AS SEB Eesti Ühispank hagi Merle Pälli vastu).
35.Maakohus tuvastas, et hageja kahju on hagiavalduses nõutud 65 991, 03 krooni, s.o konto negatiivne jääk seisuga 31.08.1997. Seega on selles summas tuvastatud hageja vara vähenemine ja hagejal kahju olemasolu. Samas ei tuvastanud kohus kostjapoolset lepingu rikkumist, so et kostja oleks seotud enda pangakontolt vaidlusaluste summade väljavõtmisega ja hagejale kahju tekkimisega. Seda, et nimelt kostja oli see isik, kes võttis kontolt 26.08.1997 ja 27.08.1997 raha välja, ei järeldu ühestki asjas esitatud tõendist. Selle asjaolu tõendamise kohustus oli hagejal.
36.Maakohus ei jätnud pangakonto väljavõtet tõendina arvestamata, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab. Selle tõendi alusel tuvastas maakohus hagejal kahju tekkimise aja ja kahju suuruse. Samas leidis maakohus põhjendatult, et üksnes hageja esitatud pangakonto väljavõttest hagi rahuldamiseks ei piisa. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.
37.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata hageja väitele, et PIN-koodi teadmata ei ole võimalik raha automaadist välja võtta. Maakohus on sellele väitele hinnangu andnud.
38.Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et ta lõpetas arveldamise pärast seda, kui tema arvelduskonto saldo oli -65 991, 03 krooni, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Hageja tõlgendab apellatsioonkaebuses kostja 03.08.2005 vastuses märgitut ebaõigesti. Kostja on kogu asja menetluse kestel tuginenud asjaolule, et ta teavitas 1997.a suvel hagejat pangakaardi kadumisest ning talle vastati, et konto suleti. Õige on maakohtu seisukoht, et kostjal puudub võimalus tõendada teavitamise täpset aega. Ka hageja on hagiavalduses möönnud, et kostja teatas pangakaardi kadumisest, kuid teavitamise aega ei ole ta esimese astme kohtu menetluse ajal täpsustanud ega ka tõendanud, et see toimus pärast hagejale kahju tekkimist, nagu ta apellatsioonkaebuses
väidab. Pealegi ei saaks kaardi kaotsiminekust teatamata jätmist iseenesest lugeda tavapärase hoolsuse järgimata jätmiseks. Kostja teavitamise kohustuse rikkumist saaks süüliseks lugeda vaid siis, kui kostja oleks pidanud ette nägema, et kaardi kaotsimineku tagajärjeks võib olla selle kasutamine selliselt, et sellega tekib hagejale kahju, s.t kui ta pidi ette nägema võimalust, et kaardi vahendusel on võimalik võtta kontolt välja rohkem raha, kui seal tegelikult on, s.o krediidina. Kui tegemist on deebetkaardiga, mida saab kasutada üksnes kontol oleva raha ulatuses, võib tavaline inimene kaardi kaotuse tagajärjena ette näha üksnes seda, et kaarti kasutades võib ta ilma jääda kontol olevast rahast. Kostja on 05.04.2006 vastuses esile toonud asjaolu, et tema pangakonto jääk oli kaardi kadumise ajal nullilähedane, mistõttu ta ei tundnud edasiselt huvi konto väljavõtte jälgimise vastu (t lk 69). Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja sellist seisukohta avaldanud, ei ole õige. Pangakonto väljavõtte järgi oli kostja kontol kuni 25.09.1997, mil kontole kanti kellegi R. Hiibuse poolt 66 000 krooni, 8, 97 krooni. Kostja ei pidanud nägema ette, et kaardi kaotamise tõttu võib ta kaotada rohkem kui 8,97 krooni. Hagejale 65 991, 03 krooni suuruse kahju tekkimine ei saanud olla kostjale ettenähtav. Seega puuduks isegi juhul, kui kostja oleks antud juhul rikkunud kaardi kadumisest teavitamise kohustust, lugeda kostjat vastutavaks hagejale tekkinud kahju eest. Pangakaardi kaotamine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks andnud pangakaardi koos PIN-koodiga üle kolmandale isikule ning et raha oleks pangaautomaatidest välja võetud PIN-koode kasutades.
39.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei saa nõuda hagejalt tõendite esitamist. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §-s 91 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised, kusjuures kohus võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Sama põhimõte on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2. TsMS § 239 lg 1 kohast tõendite kogumist kohtumääruse alusel antud asjas ei toimunud. Seda ei olnud ka võimalik teha, sest hageja väitel puuduvad tal tõendid, mille alusel saaks tuvastada vaidlusaluseid tehinguid teinud isiku(d) ja muud asja lahendamiseks olulised asjaolud.
40.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et ta ei pidanud säilitama dokumente (raha sissemakse korraldus jm) seetõttu, et kostja ei olnud lepingu tingimustes ettenähtud aja jooksul konto väljavõttel kajastuvaid tehinguid vaidlustanud. See asjaolu ei vabasta hagejat nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Lepingu p-des 4.4. ja 5.3. sätestatud kostja õigust avaldada pangale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige kontojäägi taastamist kuni 1 kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest konto väljavõttel ei saa käsitleda kostja kohustusena ja selle mittetäitmist vastutuse alusena. Nimetatud õiguse kasutamata jätmist ei saa ka hinnata kui kostja tavapärase hoolsuse järgimata jätmist. Kostja ei pidanud ette nägema võimalust, et kellelgi on kontolt võimalik võtta rohkem raha, kui seal tegelikult on, kuna tegemist oli deebetkaardiga. Et kostja kontol tema enda teada raha ei olnud ja ta kontot ei kasutanud, ei pidanud ta jätkuvalt kontrollima kontol kajastuvaid võimalikke tehinguid.
41.Kuna vaidlusalused tehingud toimusid 1997.a augustis, 7-aastane dokumentide säilitamise tähtaeg lõppes seega 2004.a augustis, on ilmne, et hagejale pidi juba enne 2004.a augustikuud olema teada nii hagi esitamise kui oma nõude tõendamise vajadus. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja loovutas 15.12.1999 muu hulgas nõude kostja
vastu OÜ-le Deebet Konsultatsioonid, mille kohta on hageja esitanud nõuete loovutamise lepingu (t lk 30). Nõue tagastati hagejale 31.10.2003 kirja alusel (t lk 340). Seetõttu on mõistetamatu hageja seisukoht, et tal puudus põhjus säilitada nõuet tõendavaid algdokumente kauem kui 2004.a septembrini.
42.Lepingu p–d 7.9 ja 8.2 näevad ette kaardi valdaja ja omaniku kohustuse korvata pangale kõik kaardi valdaja kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud. Nõustuda ei saa aga hageja seisukohaga, nagu oleks pooled leppinud nimetatud punktides kokku selles, et konto omanik tasub alati ja igal juhul kaarditehingute eest. Hageja jätab tähelepanuta, et kahju hüvitamise kohustus oleks nii lepingu kui ka TsK § 222 lg 1 järgi kostjal üksnes siis, kui leiab tuvastamist kaardi valdaja poolne kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Antud asjas ei ole see tõendamist leidnud.
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist, s.o enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda. Kostja ei ole kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.