Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-6457 Hageja nõue ja põhjendused xxx AS esitas 27.02.2007 kohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 145 740.16 krooni väljamõistmiseks. 19.03.2007 esitas xxx AS nõude täpsustamise taotluse, mille kohaselt vähendas oma nõuet 65 794.96 krooni võrra ning palus xxx välja mõista võlgnevuse 79 945.20 krooni, millest tagastamata krediidisumma 40 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 977.95 krooni, viivis 4 067.25 krooni, leppetrahv 8 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 21 000 krooni. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 18.04.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601491/25st, millega hageja andis kostjale 40 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 25.03 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 100 772.91 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldati xxx i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjale 18.05.2006 ja 18.07.2006 tasulised meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud), millele kostja lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 25.08.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse (koopia lisatud), mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatusele hagejale kolme järjestikust osamakset ka hageja poolt täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 28.09.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 54 485.54 krooni tasumist, millest 40 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 5 977.95 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 000 krooni leppetrahv, 7.59 krooni viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Tagastamata krediidisumma on 40 000 krooni. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25.03% krediidisummast ühe aasta kohta. Üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 977.95 krooni. Lepingu ülesütlemisel 28.09.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 7.59 krooni. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel viivist, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, mis on 25.03%. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tagastanud, on hageja viivisenõue seisuga 19.02.2007.a 4 067.25 krooni. Leppetrahvi nõue tuleneb üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 ja VÕS 108 lg 1 ja § 158 lg 1. Leppetrahvi suuruseks on 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis on 8 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu 900 krooni, mis tuleneb üldtingimuste p 5.3, 9.3 ja VÕS § 108 lg 1. Hageja esitab leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 86 794.96 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Nõude täpsustuse taotluses hageja palub kostjalt kahjuhüvitis välja mõista osaliselt, summas 21 000 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ja § 128 lg-te 1, 2 ja 4. Seega hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 79 945.20 krooni, millest tagastamata krediidisumma 40 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 977.95 krooni, viivis 4 067.25 krooni, leppetrahv 8 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 21 000 krooni. Menetluse käik

2-07-6457 Harju Maakohtu 06.11.2007 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi osaliselt, jättes hagiavalduses esitatud 79 945.20 krooni nõudest rahuldamata 21 000 krooni kahjuhüvitise nõude osas. 20.12.2007 esitas xxx AS apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 06.11.2007 otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2008 määrusega tühistati Harju Maakohtu 06.11.2007 tagaseljaotsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kohus saatis kostjale 06.03.2008.a kirja, milles palus kostjal esitada hagi suhtes seisukoht. 04.06.2008 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikult ning andis pooltele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 20 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest. 04.06.2008 kirjaga kohus teavitas kostjat, et kohus on kõnesoleva määruse ja muud dokumendid hoiustanud maakohtu tsiviilkantseleis, kuna kostjale ei olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada. Määruses märgitud 20-ne päevane seisukohtade esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 16.06.2008. Kostja vastuväited Kostja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 18.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0601491/25st (t lk 7-8), millele kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S (t lk 9-11). Kostja sai hagejalt enda kasutusse krediidisumma 40 000 krooni intressimääraga 25.03 % aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja ütles lepingu pärast täiendava tähtaja määramist üles 28.09.2006 (tl 15-18). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu nõuab hageja kostjalt 79 945.20 krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 40 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 977.95 krooni, viivis 4 067.25 krooni, leppetrahv 8 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 21 000 krooni. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 5 977.95 krooni. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääraks 25.03 % krediidisummast ühe aasta kohta. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 977.95 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist perioodil 29.09.2006-23.02.2007 kokku 4 067.25 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu ülesütlemisel seisuga 28.09.2006 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 7.59 krooni, alates 29.09.2006 kuni 23.02.2007 on arvestatud viivist 4 059.66 krooni, seega kokku 4 067.25 krooni.

2-07-6457

Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 8 000 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 15-18). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 21 000 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kahju saamata jäänud intresside näol summas 21 000 krooni. Kohus rahuldab hagi ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 40 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 977.95 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 4 067.25 krooni, leppetrahv 8 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahjuhüvitis 21 000 krooni, kokku 79 945.20 krooni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets

2-07-6457 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.