Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuli 2008, Narva, kell 16.30
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad
ja
Narva kohtumaja kantselei
2-06-2133 AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagi L. S., L. Ž., J.K.vastu 57807 krooni nõudes nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Julia Palumets Kostjad: L. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) L.Ž. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.juuli 2008
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: Julia Palumets Kostjad: L. Ž. ja J. K.
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlgid Resolutsioon
Tatjana Artemjeva Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi rahuldada täies ulatuses. Mõista L. S.., L. Ž., L.K. solidaarselt välja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt alusel 47582,30 (nelikümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti) krooni, millest: tagastamata krediidisumma 29180,28 krooni (kakskümmend üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend krooni ja kakskümmend kaheksa senti) sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3325,14 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend viis krooni ja neliteist senti) krooni viivis 2286,50 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus krooni ja viiskümmend senti) krooni leppetrahv 5836,06 (viis tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus krooni ja kuus senti) krooni võla sissenõudmisega seotud kulud 2000 (kaks tuhat)
krooni kahjuhüvitis 4954,32 (neli tuhat üheksasada viiskümmend neli krooni ja kolmkümmend kaks senti) krooni. Mõista L. S.lt alates 01.02.2006 kuni tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt järgi tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 26.83% tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt järgi tagastamata krediidisummalt aastas Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Mõista L.S., L. Ž., L. K. solidaarselt välja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt alusel 10224,70 (kümme tuhat kakssada kakskümmend neli krooni ja seitsekümmend senti) krooni, millest: tagastamata krediidisumma 6917,12 (kuus tuhat üheksasada seitseteist krooni ja kaksteist senti) krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress 764,52 (seitsesada kuuskümmend neli krooni ja viiskümmend kaks senti) krooni viivis 659,62 (kuussada viiskümmend üheksa krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni leppetrahv 1383,42 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm krooni ja nelikümmend kaks senti) krooni võla sissenõudmisega seotud kulud 500 (viissada) krooni. Mõista L. S. alates 01.02.2006 kuni tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt järgi tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27.19% tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt järgi tagastamata krediidisummalt aastas Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 01.02.2006. a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Balti Investeeringute Grupi Pank AS mõista kostjatelt L. S., L. Ž. ja J. K. tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt alusel solidaarselt välja 47582,30 krooni, millest 29 180,28 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 3325,14 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2286,50 krooni viivis, 5836,06 krooni leppetrahv, 2000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 4954,32 krooni kahjuhüvitis, mõista kostjalt L. S. välja TsMS § 367 alusel alates 01.02.2006 kuni tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt järgi tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 26,83% tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt järgi tagastamata krediidisummalt aastas, mõista kostjatelt L. S., L. Ž. ja J. K.välja tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt alusel solidaarselt välja 10 224.70 kr, millest 6917.12 kr on tagastamata krediidisumma, 764.52 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 659.62 kr viivis, 1383.42 kr leppetrahv ning 500 kr võla sissenõudmisega
seotud kulud ning mõista kostjalt L. S.välja TsMS § 367 alusel alates 01.02.2006 kuni tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt järgi tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27.19% tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt järgi tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja L. S. 25.05.2004. a tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt (edaspidi krediidileping), millega hageja andis kostjale krediiti summas 20 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 kr. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 28,88% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 17807,21 krooni. Krediidi kulukuse määraks kujunes vastavalt 59% aasta kohta ja krediidi brutosummaks 38007,21 krooni. Krediidilepingu põhitingimuste alusel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.0 (edaspidi üldtingimused). Hageja sõlmis 25.05,2004 J. K. ja 27.05.2004 L. Ž. käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidi lepingust nr 04174/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks 57 807 kr ning käenduse tähtajaks 01.07.2009. Hageja ja kostja L.S. sõlmisid 02.12.2004 tarbijakrediidi lepingu nr 0400712/45kt (edaspidi leping II). Lepingu II põhitingimuste kohaselt andis hageja kostja .S. 10 000 kr krediiti, millest peeti hageja poolt lepingu II põhitingimuste alusel kinni lepingu II sõlmimise tasu 200 kr. Lepingu II järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27.19% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu II perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 4304.79 kr. Krediidi brutosummaks kujunes 14 504.79 kr ning krediidi kulukuse määraks 64.47% aasta kohta. Lepingu II põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule II Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.1 (edaspidi üldtingimused II). Kuna käenduslepingute p 1 kohaselt vastutavad käendajad ka lepingust II tulenevate põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmise eest, teavitas hageja 07.12.2004 kirjalike teadetega käendajaid asjaolust, et põhivõlgnik sõlmis hagejaga lepingu II ning sai selle alusel enda käsutusse krediidisumma 10 000 kr. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja L. S 12.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe p-s 1.2 kinnitas põhivõlgnik, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on tal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 25 972.74 kr, sh tagastamata krediidisumma 16 453.56 kr, tasumata intress 9518.63 kr ja viivis 0.55 kr. Kokkuleppe p 2.1 alusel annulleeriti kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud intress summas 9518.63 kr. Kokkuleppe p 2.2 alusel suurendati kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud krediidi summat 15 000.55 kr võrra (täiendav krediidisumma) ning pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 31454.11 kr. Täiendav krediidisumma üleandmine toimus vastavalt kokkuleppe p-s 2.3 sätestatule. Kokkuleppe p 2.4 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 12.05.2005 loeti uueks intressimääraks 26.83% kokkuleppe punktis 2.2 nimetatud krediidisummast ühe aasta kohta. Seega kohustus põhivõlgnik kokkuleppe p 2.5 ja 2.6 alusel tasuma hagejale vastavalt kokkuleppe lisas sätestatud maksegraafikule 49 233.26 kr, millest 31 454.11 kr moodustas tagastamata krediidisumma ning 17 779.15 kr intress. Kokkuleppe p 2.8 alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4 (edaspidi üldtingimused). Kokkuleppe sõlmimisest informeeris hageja käendajaid 19.05.2005 käendajatele saadetud kirjalike teadetega.
Kuna kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 25.07.2005.a, 29.08.2005 ja 21.09.2005 meeldetuletuskirja võla sissenõudmiseks. Kostjad meeldetuletuskirjale lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 26.09.2005. a saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatuse, milles hageja andis krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava 2-nädalase tähtaja. Seejuures teavitas hageja kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ning andis võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad võlga ei tasunud ja 25.10.2005. a avaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjatelt koheselt 40421,44 krooni tasumist, millest 29180,28 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3325,14 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5836,06 krooni leppetrahv, 79,96 krooni viivis ja 2000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Arvestades, et kostjad jätsid alates 2005. a augustikuust täielikult tasumata kõik lepingu II järgi võlgnetavad maksed, oli hageja 26.08.2005 ning 13.09.2005 sunnitud saatma kostjatele kirjalike meeldetuletusi lepingust II tuleneva võla sissenõudmiseks. Kostjad ei ole hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Hageja saatis 19.09.2005 kostjatele lepingu II ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust II tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu II ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemishoiatustele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud, ütles hageja 12.10.2005 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega (koopia lisatud) lepingu II üles. Lepingu II ülesütlemisest teavitas hageja käendajatele 12.10.2005 saadetud nõudekirjadega (koopiad lisatud). Lepingu II ülesütlemisavalduses ning käendajatele saadetud nõudekirjades nõudis hageja kostjatelt 11 111.39 kr tasumist, millest 6917.12 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 764.52 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1383.42 kr leppetrahv, 46.33 kr viivis ja 2000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ja lepingu II ülesütlemist on kostjad tasunud hagejale üksnes 1500 kr, mis arvestati lepingust II tulenevate võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Kuna pärast lepingu ja lepingu II ülesütlemist pole kostjad hagejale kõiki võlgnetavaid summasid tasunud, siis on hageja TsMS § 79 lg 1 ja § 97 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tagastamata krediidisumma katteks tasunud, siis on põhivõlgniku poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 29 180.28 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu II ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset tagastamata krediidisumma katteks tasunud, siis on põhivõlgniku poolt lepingu II järgi tagastamata krediidisummaks 6917.12 kr, mis tuleb üldtingimuste II p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe p 2.4 alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26.83% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset lepingust tuleneva võlgnevuse katteks tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1,§ 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1,2
alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 3325.14 kr. Lepingu II alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 21.19% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu II ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset lepingu II järgi sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks tasunud, tuleb üldtingimuste II p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu II ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 764.52 kr. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste ja üldtingimuste II p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Kuni 31.12.2005 kehtinud VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestas, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Seega oli kuni 31.12.2005 lepingujärgselt viivise määraks 33.83% (26.83% + 7%) võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 25.10.2005 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 79.96 kr. Kuna hageja andis põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajatele saadetud nõudekirjades 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade kostjateni jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 05.11.2005. Hageja lepingust tulenev viivisenõue on perioodil 05.11.2005-31.12.2005 suurenenud 1541.61 kr (29 180.28 kr* 33.83% * 57 päeva / 365 päevaga) võrra. Alates 01.01.2006 kehtiv VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu järgselt viivise määraks 26.83% võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostjad ei ole tagastamata krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja lepingust tulenev viivisenõue perioodil 01.01.2006-31.01.2006 suurenenud 664.93 kr (29 180.28 kr * 26.83% * 31 päeva / 365 päevaga) võrra. Kuni 31.12.2005 kehtinud VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestas, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7%» aastas. Seega oli kuni 31.12.2005 lepingu 11 järgselt viivise määraks 34.19%» (27.19%) + 7%) võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu II ülesütlemisel 12.10.2005 oli lepingu II alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 46.33 kr. Kuna hageja andis põhivõlgnikule saadetud lepingu II ülesütlemisavalduses ning käendajatele saadetud nõudekirjades 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade kostjateni jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 23.10.2005. Hageja lepingust II tulenev viivisenõue on perioodil 23.10.2005-31.12.2005 suurenenud 453.55 kr (6917.12 kr * 34.19% * 70 päeva / 365 päevaga) võrra. Alates 01.01.2006 kehtiv VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu II järgselt viivise määraks 27.19% võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostjad ei ole lepingust II tuleneva tagastamata krediidisumma katteks mitte ühtegi makset
tasunud, on hageja lepingust II tulenev viivisenõue perioodil 01.01.2006-31.01.2006 suurenenud 159.74 kr (6917.12 kr * 27.19% * 31 päeva / 365 päevaga) võrra. Seega 31.01.2006 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis 2286.50 kr (79.96 kr + 1541.61 kr + 664.93 kr). Samuti tuleb 31.01.2006 seisuga üldtingimuste II p-de 6.1, 6.2, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu II alusel sissenõutavaks muutunud viivis 659.62 kr (46.33 kr + 453.55 kr + 159.74 kr). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivisele põhivõlgnikult alates 01.02.2006 kuni lepingust tuleneva tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 26.83% lepingu järgi tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks lepingu II alusel sissenõutavaks muutunud viivisele põhivõlgnikult alates 01.02.2006 kuni lepingust II tuleneva tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27.19% lepingu II järgi tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste ja üldtingimuste II p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5836.06 kr (29 180.28 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3, 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti tuleb üldtingimuste II p-de 6.3, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust II alusel tulenev leppetrahv summas 1383.42 kr (6917.12 kr * 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele lepingu alusel saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste p 5.3 ja 9.4 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (koopia lisatud). Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 2000 kr kostjatele 25.07.2005, 29.08.2005 ning 21.09.2005 saadetud lepingust tuleneva võla sissenõudmiskirjade, 26.09.2005 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuste ning 25.10.2005 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.4 ja 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p I, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt 2000 kr välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjatele lepingu II alusel saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste p 5.3 ja 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (koopia lisatud). Kostjad on jätnud lepingu II alusel hagejale tasumata kokku 500 kr kostjatele 26.08.2005 ning 13.09.2005 saadetud lepingust II tuleneva võla sissenõudmiskirjade, 19.09.2005 saadetud lepingu II ülesütlemishoiatuste ning 12.10.2005 saadetud lepingu II ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt 500 kr välja mõista. Kokkuleppe p 2.4 alusel on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 26.83% krediidisummast aastas ehk kogu krediidi summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 17 779.15 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud Õigustatud saama, kui ei oleks esinenud
kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjate poolset kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata kostjate poolt kokkuleppe täitmise raames tasutud intress 2573.53 kr, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3325.14 kr ning lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud leppetrahv 5836.06 kr. Seega on hagejal üldtingimuste p 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100 § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1,§ 128 lg 1,2 ja 4, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel õigus nõuda kostjatelt solidaarselt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 6044.42 kr (17 779.15 kr - 2573.53 kr - 3325.14 kr - 5836.06 kr) väljamõistmist, kuid käesolevaga teeb hageja seda üksnes osaliselt, s.o summas 4954.32 kr. Seega tuleb eeltoodud õiguslikel põhjendustel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 4954.32 kr. Lepingust ja lepingust II tulenevate nõuete tagamiseks on hageja 25.05.2004 sõlminud J. K. ja 27.05.2004 L.Ž. käenduslepingud. Käendajad ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingute punktides 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendajate vastutus on lepingu ja lepingu II osas käenduslepingute alusel piiratud 57 807 krooniga. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu ja lepingu II alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb TsMS § 165 lg 3 alusel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastus 31.01.2006.a esitasid L. Ž. ja J.K. kohtule vastuse hagiavaldusele. Oma vastuses L.Ž. ja J. K. hagi ei tunnistanud. Hageja ja L.S. sõlmisid 25.05.2004.a tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt. hageja sõlmis 25.05.2004.a kostja J. K. ja 27.05.2004.a kostja L. Ž. käenduslepingud. Hagiga kostjad nõus ei ole, kuna tarbijakrediidileping oli sõlmitud L.S. ning käesoleva nõue on suunatud L. S.. Kostjad on seisukohal, et L. S. on kohustatud tasuma hagejale nõude kogu ulatuses, aga mitte solidaarselt kostjatega. L. Ž. ja J. K. paluvad kohut jätta kohtukulud L. S. kanda. Kostja L.S.ei esitanud kohtule vastust hagiavaldusele. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja peab kostjate L. Ž.ja J. K. vastust hagile täielikult põhjendamatuks alljärgnevatel põhjendustel: Kostjad L. . ja J. Ke. leiavad vastuses hagile, et kogu nõue ning menetluskulud tuleb välja mõista üksnes põhivõlgnik L. S., mitte aga kostjatelt solidaarselt. Hageja kostjate L. Ž.ja J. K. seisukohtadega ei nõustu ning jääb hagis väljendatud seisukoha juurde, et kogu võlgnevus ning menetluskulud tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 alusel tekib solidaarkohustus muu hulgas seaduses sätestatud juhul. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendajad võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna kostjate L. Ž. ja J. Ke. sõlmitud käenduslepingutes ei ole sätestatud, et käendajad vastutavad üksnes siis, kui hageja ei saa põhivõlgniku suhtes oma nõudeid rahuldada,
siis vastutavad kõik kostjad VÕS § 145 lg 1 alusel hageja ja põhivõlgnik L. S. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 04174/45kt ning tarbijakrediidilepingust nr 0400712/45kt tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hagis toodud võlgnevus ning menetluskulud tuleb samuti jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtuistung 14.07.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostjad L. Ž. ja J. K. ei tunnistanud kohtuistungil haginõudeid. L.S.ei ilmunud 14.07.2008 kohtuistungile. 11.07.2008.a esitas L.S. avalduse selle kohta, et ta ei saa ilmuda 14.07.2008.a toimuvale kohtuistungile tervislikel põhjustel ning et ta võtab hagi õigeks. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, uurinud ja hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kostja L. S.võttis hagi õigeks, esitades 11.07.2008.a kohtule avalduse, millega ta teatas kohtule, et ta võtab hagi õigeks ning ta on nõus maksma oma võlgnevus ära. Kostjad L.Ž. ja J. K. ei tunnistanud haginõudeid. VÕS § 142 lg 1 kohaselt võtab käendaja käenduslepinguga kohustuse põhivõlgniku eest vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Viimati nimetatust tulenevalt on käendajate vastuväited hagile põhjendamatu ja käendajad vastutavad põhivõlgnikuga solidaarselt. Sellises vastutuses leppisid kostjad L. Ž. ja J.K. hagejaga kokku käenduslepingule alla kirjutades. Kostjad L. Ž.ja J. K.on kohustatud hageja ees täitma käenduslepinguga võetud kohustusi. Kostjad ei ole vaidlustanud krediidi saamist 25.05.2004.a ja 02.12.2004.a sõlmitud krediidilepingute alusel, samuti ei ole kostjad vaidlustanud krediidilepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmata jätmist. Seega olid krediidilepingu ülesütlemiseks hageja poolt üldtingimuste punktist 5.1.1 ning VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad eeldused täidetud. Hageja on teinud 12.10.2005. a kostjale ka vastavasisulise tahteavalduse, mille kättesaamist kostjad ei ole vaidlustanud. Seega tuleb lugeda krediidileping hageja poolt ennetähtaegselt üles öelduks. Vastavalt VÕS §-s 402 sisalduvale tarbijakrediidilepingu mõistele on see krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes VÕS § 399 lg-st 1 võib laenuandja laenulepingu erakorralise ülesütlemise puhul nõuda laenu kohest tagastamist. Saadud krediidisumma tagastamise kohustus krediidilepingu ülesütlemisel tuleneb käesoleval juhul ka lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Seega kuulub hageja nõue tagastamata krediidisumma 36097,40 krooni lepingu ja lepingu II alusel väljamõistmiseks rahuldamisele. Hagi kuulub rahuldamisele ka krediidilepingute ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 3325,14 krooni ja 764,52 krooni väljamõistmiseks. VÕS § 397 lg-st 1
tuleb väljaspool majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Kokkuleppe p 2.4 alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 26.83% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset lepingust tuleneva võlgnevuse katteks tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1,§ 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1,2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 3325.14 kr. Lepingu II alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 21.19% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu II ülesütlemist hagejale mitte ühtegi makset lepingu II järgi sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks tasunud, tuleb üldtingimuste II p-de 2.1, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et nad olid viivituses krediidisumma tasumisel, kuid ei põhjendanud selle viivituse tekkimise asjaolud. Kohus on nõus hageja seisukohaga, mille kohaselt VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud viiviste arvestus on põhjendatud ja viivise suurus ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Seega tuleb mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks viivis summas 2286,50 krooni ja 659,62 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste ja üldtingimuste II p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5836.06 kr (29 180.28 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3, 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti tuleb üldtingimuste II p-de 6.3, 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust II alusel tulenev leppetrahv summas 1383.42 kr (6917.12 kr * 20%). Lisaks esitas hageja kostjate vastu võla sissenõudmisega seotud kulude nõude. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele lepingu alusel saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning üldtingimuste p 5.3 ja 9.4 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (koopia lisatud). Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 2000 kr kostjatele 25.07.2005, 29.08.2005 ning 21.09.2005 saadetud lepingust tuleneva võla sissenõudmiskirjade, 26.09.2005 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuste ning 25.10.2005 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.4 ja 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p I, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt 2000 kr välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjatele lepingu II alusel saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning
üldtingimuste p 5.3 ja 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (koopia lisatud). Kostjad on jätnud lepingu II alusel hagejale tasumata kokku 500 kr kostjatele 26.08.2005 ning 13.09.2005 saadetud lepingust II tuleneva võla sissenõudmiskirjade, 19.09.2005 saadetud lepingu II ülesütlemishoiatuste ning 12.10.2005 saadetud lepingu II ülesütlemisavalduse ja nõudekirjade eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3, käenduslepingute p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt 500 kr välja mõista. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitas hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 6044,42 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et hageja peamiseks majandustegevuseks on laenude väljaandmine. Väljastatud laenudelt makstavaid intresse kasutab hageja omakorda uute laenude väljastamisel. Hageja põhjendab kahju tekkimise ja selle suuruse asjaoluga, et kokkuleppe p 2.4 alusel on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 26.83% krediidisummast aastas ehk kogu krediidi summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 17 779.15 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud Õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjate poolset kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata kostjate poolt kokkuleppe täitmise raames tasutud intress 2573.53 kr, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3325.14 kr ning lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud leppetrahv 5836.06 kr. Seega on hagejal üldtingimuste p 5.3, käenduslepingute p-de 1,2 ning VÕS § 100 § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1,§ 128 lg 1,2 ja 4, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel õigus nõuda kostjatelt solidaarselt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 6044.42 kr (17 779.15 kr - 2573.53 kr - 3325.14 kr - 5836.06 kr) väljamõistmist, kuid käesolevaga teeb hageja seda üksnes osaliselt, s.o summas 4954.32 kr.
Kohus nõustub hageja poolt esitatud kahju tekkimise asjaoludega, nende põhjendustega ja suurusega. Seega kostjatelt tuleb mõista hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingu nr 04174/45kt ja tarbijakrediidilepingu nr 0400712/45kt alusel solidaarselt kahju hüvitamiseks tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, leppetrahv ning võla sissenõudmisega seotud kulud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostja menetluskulude eest samuti solidaarselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad kostjad solidaarselt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-442, 452453, 630 ja 632.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.