Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-32331 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispangas) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

Menetluse käik 31.08.2007.a esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 2 410.01 krooni ja viivise 2 409.01 krooni ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 21.05.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostjale on hagi avalikult 20.06.2008.a kättetoimetatud, kuid kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 07.05.2005.a sõlmitud liitumislepingust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Lindorff Eesti AS tasus 07.08.2007.a ja 10.08.2007.a arvelduskontolt nr 17000030487 Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „xxx“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 500 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Hageja on esitanud hagi põhivõlgnevuse 2 410.01 krooni ja viivise 2 409.01 krooni väljamõistmise nõudes. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Seega põhivõlgnevuselt 2 410.01 krooni tuli riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv, s.o 250 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Lindorff Eesti AS arvelduskontole nr 17000030487 Nordea Pangas.

2-07-32331 TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.