Viru Maakohus Natalja Losevtsova 15. juuli 2008.a, Narva, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-08-5807 Osaühingu N. hagi L. A. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing N.(registrikood xxxxxxxx; asukoht xxx xx-x, xxx) Hageja volitatud esindaja: Aleksei Galkin Kostja: L. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxx)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Resolutsioon
summas 19500 krooni, viivised summas 5005 krooni, võlanõudeõiguse loovutamise eest 750 krooni ning menetluskulu hageja kasuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldusest nähtub, hageja ja N.Ž. (võlausaldaja) vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping ehk käsundusleping võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 mõttes. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja, antud juhul osaühing N.) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, antud juhul N. Ž.) teenuseid kokkulepitud tasu eest. Käsunduslepingu järgi kohustub osaühing N. nõudma võlgnikult L. A. 19500 krooni N. Ž. poolt esitatud dokumentide alusel, N. Ž. kohustub omalt poolt tasuma osutatud teenuse eest vastavalt käsunduslepingu nr 31/12 punktis 3 sätestatud korrale. Tõlgendades osaühingu N. ja N.. vahel sõlmitud lepingut jõudis kohus järeldusele, et antud lepingu sõlmimisega ei toimunud nõude üleminekut VÕS § 164 lg 1 mõttes. Seega ei ole osaühing N. astunud võlausaldaja N. Ž.asemele ega saa osaleda hagejana kohtumenetluses. Võlausaldajal tahte puudumist nõude loovutamiseks tõendab ka lepingu punkt 1.3, mis piirab osaühingu N. õiguse võlausaldaja nõusolekuta võlgnevuse sissenõudmiseks kohtukorras. Samuti lepingu punkt 1.4 viitab sellele, et osaühing NOVAPLUSS peab sissenõutud võlgnevuse N. Ž. üle andma. Ülalnimetatud tingimustel sõlmitud lepingu raames nõude loovutamine on välistatud. Ülaltoodust lähtudes puudub osaühingul N.õigus esitada hagi L.A. vastu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et ülalpool nimetatud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise selliseks takistuseks, mida pole võimalik täiendavat tähtaega andes kõrvaldada, seega keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmast ilma tähtaja määramata puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 372 lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 hagejal on õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Taotluses tuleb kindlasti määrata millisele arvelduskontole peab kohus riigilõivu tagastama.
2(2)
Natalja Losevtsova Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.