OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi OÜ Alkamera vastu rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamiseks, 901 017,81 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Linna Joogid (pankrotis) apellatsioonkaebus ja OÜ Alkamera vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Linna Joogid (pankrotis; reg.kood 10709355), esindajad pankrotihaldur Kalev Mägi ja vandeadvokaat Aivar Raudsik Kostja OÜ Alkamera (reg.kood 10973086), esindaja advokaat Kristina Šuvalova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2007 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 901 017,81 krooni väljamõistmiseks ning kohtukulu väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus.
2.Tunnistada kehtetuks OÜ Linna Joogid (pankrotis) poolt rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Alkamera 901 017,81 krooni ulatuses ning mõista välja OÜ-lt Alkamera 901 017 (üheksasada üks tuhat seitseteist) krooni ja 81 senti OÜ Linna Joogid (pankrotis) kasuks.
5.OÜ Linna Joogid (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.OÜ Alkamera vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna Linnakohtu 21.10.2004 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ning 09.12.2004 otsusega tsiviilasjas 2/220-8478/04 kuulutati välja hageja pankrot.
2.Hageja kandis üle kostjale ajavahemikul 19.12.2003 - 29.07.2004 kokku 901 017,81 krooni. Hageja oli kostjale raha ülekandmise ajal maksejõuetu. Hageja eelistas raha ülekandmisel kostjale üht võlausaldaja teistele ning tasus raha oma lähikondsele. Kostja on hageja lähikondne. Hageja seaduslik esindaja oli raha ülekandmise ajal Sergei Melnik, kes oli samaaegselt kostja asutaja, ainuosanik ning juhataja. Hagejal oli kostjale tasumise hetkel suures mahus teisi tasumata võlgnevusi summas umbes 7 milj krooni. Kostjale on tasutud praktiliselt kõik kostja poolt esitatud arved, kuigi samal ajal oli hageja võlgu mitmetele teistele ettevõtetele. Hageja pankrotimenetluses kaitsti nõudeid kokku summas 16,3 miljonit krooni ning valdav osa nõuetest tekkis 2004. aastal või enne seda. Hageja palus tunnistada kehtetuks hageja poolt kostjale 901 017,81 krooni tasumise tehingud ning mõista kostjalt välja eeltoodud summa. Menetluse käigus täiendas hageja hagi ning esitas ka viivise nõude seaduses sätestatud suuruses. Hageja leiab, et kostja kohustus tagastada hagejale 901 017 krooni muutus sissenõutavaks alates 29.07.2004. Hageja nõue viivise osas moodustas ajavahemiku 29.07.2004 kuni 26.04.2007 eest kokku 241 086,22 krooni.
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. 21.10.2003 sõlmisid OÜ Alkamera ja Ukraina Tšernigovi õlletehas „Desna“ lepingu nr 920 õlle tarnimiseks. Kogu tarnitud õlu müüdi peale Eestisse saabumist ja vajalike maksude tasumist edasi OÜ-le Linna Joogid kogusummas 906 306,24 krooni. Koostatud tabelist ja OÜ Alkamera pangakonto väljatrükist nähtub, et kõik OÜ-lt Linna Joogid laekunud rahasummad on OÜ Alkamera kasutanud tehasele Desna kauba eest ettemaksuna tasumiseks, Maksu-ja Tolliametile alkoholiaktsiisi ja käibemaksu ettetasumiseks, transporditeenuse ja maakleriteenuse eest tasumiseks. OÜ Linna Joogid poolt müüdi Tšernigovi õlu edasi suurtele hulgifirmadele ja väiksematele klientidele. Seega ei saanud pooltevahelised tehingud kuidagi kahjustada OÜ Linna Joogid võimalike võlausaldajate huve. Vale on ka viivise arvestus, kuna hageja arvestab viivist alates 29.07.2004, võttes aluseks ajavahemikul 01.07. - 31.12.2006 kehtinud intressimäära. Samuti ei ole kohustus muutunud sissenõutavaks, et hageja üldse viivist nõuda saaks. Kohustus tagastada põhisumma tekib alles siis, kui kohus tunnistab rahalise kohustuse kehtetuks. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis välja OÜ-lt Linna Joogid (pankrotis) OÜ Alkamera kasuks kohtukulude katteks 40 000 krooni.
5.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja tasus kostjale perioodil 19.12.2003 - 29.07.2004 kokku 901 017,81 krooni ja hageja poolt tasutud summade eest sai hageja kostjalt kauba.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjale rahaliste kohustuste täitmise ajal oli hageja maksejõuetu. Lepinguga kokkulepitud 7 päeva asemel tasus hageja ZAO-le Obolon umbes 40-90 päeva jooksul. Asja materjalidele lisatud pretensioonidest nähtub, et maksete hilinemise tõttu on ZAO Obolon arvestanud hagejale ajavahemikul 11.03.2002 kuni 05.07.2005 viiviseid kogusummas 495 855,30 eurot. Asjaolu, et nimetatud pretensioonid märgitud kuupäevadel vormistati ja need hageja juhatuse liikmele A. Uškovskile edastati on tõendatud tunnistaja Andrii Vitchenko ütlustega, kes ise pretensioonid koostas ja need üle andis. Seega on tõendamist leidnud, et hageja ei suutnud järgida alates 2002.a algusest lepinguga kokkulepitud maksetähtaegu. Samas, hoolimata korduvatest lepingu rikkumistest, tarnis ZAO Obolon hagejale kaupa kuni 2004.a keskpaigani. Nimetatud ajani kestis hageja juures ka aktiivne majandustegevus. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal oli võimalik aktiivset majandustegevust 2(6)
jätkata, kuni 2004 keskpaigani seetõttu, et tema peamine võlausaldaja ZAO Obolon jätkas, hoolimata hageja poolt korduvast lepingu rikkumisest, kauba tarnimist, viivisenõuet reaalsele täitmisele ei suunanud. Tallinna Linnakohtu määruse kohaselt tsiviilasjas 2/220-8478/04 tunnustati hageja pankrotimenetluses nõudeid üle 16 miljonit krooni, sh ZAO Obolon nõue tunnustati üle 13 miljoni krooni ulatuses. Seega oli hageja juba 2003.a lõpus sisuliselt maksejõuetu, kuna ta ei suutnud täita oma kohustusi võlausaldajate ees kohaselt.
7.Asjas puudub vaidlus, et pooled olid lähikondsed. Seega oli hageja kostjale rahaliste kohustuste täitmise ajal teadlik hageja maksejõuetusest. Asja materjalidest nähtub, et hageja eelistas kostjat teistele võlausaldajatele. Nimelt tasus hageja kostjale praktiliselt kõik arved, samas teistele võlausaldajatele kohustusi kohaselt ei täitnud, mh näiteks ZAO-le Obolon. Eeltoodu alusel on tõendatud pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamise eeldused.
8.PankrS § 109 lg-st 1 ja §-st 113 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise kõige üldisemaks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on võlausaldajate huvide kahjustamiseks sisuliselt pidanud kostja eelistamist teistele võlausaldajatele. Kohus asus seisukohale, et kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, siis ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks, kuna see põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud maksete tagasivõitmise ühte eeldust. Asja juurde lisatud maksekorraldustest nähtub, et hageja on ajavahemikul 02.12.2003 - 20.07.2004 tasunud ZAO-le Obolon kaupade eest ligikaudu 160 000 eurot, seega üle 2,5 korra rohkem kui hagejale, kusjuures puudub vaidlus selles, et ZAO-le Obolon on tasutud kõik põhivõlgnevuse arved seisuga 11.05.2004. Samuti nähtub asja materjalide juurde lisatud konto väljavõtetest, et hagejale rahalise kohustuse täitmise ajal on lisaks ZAO-le Obolon tasutud ka teistele võlausaldajatele. Seega ei ole hageja täitnud kohustusi ainult kostja, so lähikondse ees.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale oli kostjalt saadud kauba müük kasumlik. Kostja väidete kohaselt nähtub OÜ Divinum kirjast, kostja arvetest ning tabelist, et kauba müügiga OÜ-le Divinum sai hageja kasumit 34 831 krooni. Hageja arvestuse järgi sai ta AS-le Liviko õlle müümisega kahjumit 17 135,87 krooni. Asjas puudub vaidlus, et kauba realiseerimisega seoses kandis hageja ka kulusid - kostja enda arvestuse järgi vähemalt 6914,70 krooni. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et suuremate hulgimüüjate poolt tagastatud kaup (hageja hinnangul umbes 60 000 krooni väärtuses) müüdi enne realiseerimistähtaja lõppu väikestele kauplustele maha, siis pigem sai hageja kostjalt ostetud kauba realiseerimisega kahju kui kasu. See asjaolu ei ole piisav põhjendus võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiseks PankrS § 109 lg 1 mõttes.
10.Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud rahalise kohustuse täitmise tõttu võlausaldajate huvide kahjustamine, on täitmata tehingu tagasivõitmise üks peamisi eeldusi. Seega tuleb hageja rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise nõue ja 901 017,81 krooni nõue jätta rahuldamata. Kuna põhinõue tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue. Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
12.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme, kohtuotsus on vastuoluline, kohus on õigesti tuvastatud asjaoludest teinud väärad järeldused.
13.Maakohtu hinnangul ei tõenda tema poolt tuvastatud asjaolud võlausaldajate huvide kahjustamist. Maakohtu järeldus ei ole põhjendatud ning on samas vastuoluline.
14.Kohus tuvastas, et hageja oli kostjale raha ülekandmise ajal maksejõuetu, et tehingud kostjaga olid hagejale kahjulikud, et kostja oli hageja lähikondne ning teadlik hageja maksejõuetusest, et hageja koguvõlgnevus võlausaldajate ees moodustas 16 287 737,38 krooni. Nimetatud asjaoludest ei saa järeldada, et lähikondsele isikule (kostjale), kes on teadlik maksja (hageja) maksejõuetusest, 901 017,81 krooni ülekandmisega ei kahjustata hageja teiste võlausaldajate huve. Seda enam, et kohtu hinnangul oli hagejale tehing kostjaga majanduslikult kahjulik. Seega, kui tehing on võlgnikule kahjulik, siis see kahjustab ka võlausaldajate huve (PankrS § 3(6)
109 lg 1) ning ei saa olla võlausaldajatele kasulik.
15.Asjakohatu on maakohtu viide sellele, et ajavahemikul 02.12.2003-20.07.2004 tasuti ZAO-le Obolon kaupade eest 160 000 eurot, so üle 2,5 korra rohkem kui hagejale. Hageja tasus sel ajal kõik kostja poolt talle esitatud arved summas 901 017,18 krooni, seega 100%-lt. ZAO Obolon esitas sellel perioodil hagejale arveid ca 8 miljoni krooni eest ehk ca 9 korda suuremas summas ja sellest jäeti tasumata 5,3 miljonit krooni (so otseselt tarnitud kauba eest) ja tasuti ainult 33% ulatuses.
16.Tallinna Linnakohtu 12.12.2005 kohtumäärusest tsiviilasjas 2/220-8478/04, millega kinnitati hageja pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanek, nähtub, et ajal, mil hageja oli juba maksejõuetu ning kandis oma lähikondsele (kostjale) 901 017,81 krooni, jättis hageja tasumata Rimi Eesti Food AS-le 1 201 613 krooni, Maksu- ja Tolliametile 437 848 krooni, Ühisliisingu AS-le 40 079 krooni, ZAO-le Obolon 13 310 172 krooni, AS-le Sampo Pank 479 384 krooni, SIA-le Media House 326 330 krooni, Cinema Nouveau OÜ-le 214 134 krooni, AS-le Hansa Liising 153 691 krooni, AS-le Metsakaubandus 117 692 krooni, Elisa Mobiilsideteenused ASle 6790 krooni.
17.Riigikohtu 20.05.2003 lahendi 3-2-1-53-03 p-s 22 selgitatakse, et kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Vastustaja seisukoht
18.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse lõppjäreldus jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Välja mõista hagejalt kostja kasuks apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud.
20.Maakohus tegi valesid järeldusi asjas kogutud tõenditest.
21.Kohus luges põhjendamatult tuvastatuks ZAO Obolon poolt OÜ-le Linna Joogid pretensioonide esitamist enne 2004.a augustit. Kostja on järjekindlalt väitnud, et ZAO Obolon ei esitanud OÜ-le Linna Joogid kirjalikke pretensioone enne 2004.a augustit, ei määranud täiendavat tähtaega võlgade, sh viivise tasumiseks, ega proovinud lahendada võlaga seonduvat kohtuvälises menetluses. Hageja poolt esitatud pretensioonid ei ole ehtsad. ZAO Obolon ei vastanud OÜ Linna Joogid poolt 2004.a juulis saadetud järelepärimisele konflikti reguleerimiseks, vaid esitas 11.08.2004 hagi kohtusse. ZAO Obolon hagis ei ole ühtegi sõna mainitud pretensioonide ning viivisevõla olemasolu kohta. Kogu menetluse kestel ei viidanud ZAO Obolon pretensioonide olemasolule. See asjaolu tõendab, et hageja esitatud pretensioonid olid koosatud pärast augustit 2004 ning enne seda aega ei nõudnud ZAO Obolon OÜ-lt Linna Joogid viivist.
22.Kostja nõudis ZAO Obolon pretensioonide originaalide või nimetatud pretensioonide OÜ-le Linna Joogid kättetoimetamist tõendavate dokumentide esitamist, kuid hageja ei ole seda teinud. Tunnistaja ütlustega ei saa tõendada pretensioonide hagejale kättetoimetamist.
23.Väär on maakohtu järeldus, et OÜ Linna Joogid oli juba 2003.a lõpus maksejõuetu. Enne 2004.a augustit oli OÜ Linna Joogid igati edukas äriühing. Puudusid igasugused probleemid seoses võlgade tasumisega. Asja materjalidest nähtuvad OÜ Linna Joogid põhivahendid kuni augustini 2004 (debitoorne saldo oli 6 043 158,08 krooni), OÜ Linna Joogid ladudes olemasoleva kauba loetelu seisuga 27.08.2004 (kokku 916 235,76 krooni), OÜ Linna Joogid nõuete loetelu seisuga 27.08.2004 (7 392 627,91 krooni). OÜ Linna Joogid oli andnud ka lühiajalisi laenusid, nt Läti äriühingule Ardi Pius 755 300 eurot. Kostja andmetel on nimetatud summa OÜ-le Linna Joogid (pankrotis) tagastatud. Seega ei saa kuidagi OÜ Linna Joogid juulis 2004 pidada pankrotistunud ettevõtteks. Majandustegevus seiskus 2004 augustis, kuna ZAO Obolon lõpetas sel ajal koostöö OÜ-ga Linna Joogid hageja juhatuse liikme A. Uškovski tegevuse tõttu. A. Uškovski ostis OÜ Brook Hansen ning selle kaudu omastas OÜ Linna Joogid 4(6)
vara kokku 4 987 159 krooni ulatuses ajal, mil OÜ Linna Joogid juhatuse liige Sergei Melnik viibis puhkusel. OÜ Linna Joogid pidevalt teostas maksed ka teistele võlausaldajatele peale kostja, sest OÜ-1 Linna Joogid olid ka pidevad sissetulekud. Maakohus ei ole kostja nimetatud väiteid analüüsinud.
24.Maakohus ei ole põhistanud oma järeldust, et Tšernigovi õlle edasimüük oli OÜ-le Linna Joogid kahjulik. Kohus ei ole analüüsinud hageja esitatud tõendit, mille kohaselt kasum Tšernigovi õlle müügist on kokku 22 913 krooni. Kohus ei andnud ka hinnangut kostja vastuväidetele selle kohta, et Tšernigovi õlle edasimüümisega seotud halduskulude osakaal on arvutatud ebaõigesti. Tegelikud halduskulud on vaid 6914,70 krooni. Vastustaja seisukoht
25.Hageja ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 901 017,81 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega, kuid leiab, et maakohus on tuvastatud asjaoludest teinud väära järelduse nagu poleks võlausaldajate huvide kahjustamine tõendamist leidnud.
28.Kõigepealt käsitleb kolleegium OÜ Linna Joogid (pankrotis) apellatsioonkaebust.
29.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli kostjale raha ülekandmise ajal maksejõuetu, et tehingud kostjaga olid hagejale pigem kahjulikud, et kostja oli hageja lähikondne ning teadlik hageja maksejõuetusest, et hageja koguvõlgnevus võlausaldajate ees moodustas 16 287 737,38 krooni.
30.Pankrotimenetluses tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid. Üks makse on tehtud enne 1. jaanuari 2004. a ja selle osas tuleb kohaldada enne 01.01.2004 kehtinud PankrS, ülejäänute osas aga kehtivat PankrS. Kehtiva PankrS asjassepuutuvad tagasivõimist puudutavad sätted ei erine põhimõtteliselt varasema PankrS vastavatest sätetest. PankrS § 110 lg 1 sätestab tehingu tagasivõitmise üldised alused, mille kohaselt saab kohus tunnistada kehtetuks tehingu, millega kahjustatakse võlausaldajate huve ning tehingu teine pool seda teadis või pidi teadma. PankrS § 113 sätestab erialuse rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt saab kohus tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
31.Tsiviilasjas 3-2-1-39-08 tehtud Riigikohtu 02.06.2008 otsuse p-des 12 ja 13 on osundatud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samas selgitatakse, et konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Otsuse p-s 13 viidatakse, et kui tehingu teine pool oli teadlik võlgnikku ähvardavast maksejõuetusest, on üldjuhul ka selge, et ta oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve.
32.Seega saab käesoleval juhul tuvastatud asjaolude alusel järeldada, et teine pool teadis võlgniku maksejõuetusest ja sellega ka teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest.
33.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja 5(6)
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise nõue muutub sissenõutavaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei kuulu hagi rahuldamisele viivisnõude osas.
34.Järgmisena käsitleb kolleegium OÜ Alkamera poolt motiivide peale esitatud vastuapellatsioonkaebust. Kolleegium kaebuse väidetega ei nõustu.
35.Maakohus on analüüsinud viivise tasumist nõudvate pretensioonide koostamist ja esitamist kinnitavaid kirjalikke tõendeid ja tunnistaja Andrii Vitchenko ütlusi ning jõudnud põhjendatule järeldusele, et pretensioonid koostati ja esitati hagejale ZAO Obolon juristi Andrii Vitchenko poolt. Nimetatud tõenditele tuginedes ei ole võimalik teha järeldust, et ZAO Obolon poolt ei ole koostatud pretensioone ega antud neid hagejale üle.
36.Kostja arutlused ja viited sellele, et ZAO Obolon on esitanud tsiviilasjas 2/30-7041/04 nõude põhivõlgnevuse osas, ei kinnita viivisnõuete puudumist. Tegemist on erinevat liiki rahaliste nõuetega. Ühte liiki rahalise nõude esitamine ei tähenda ega kinnita teist liiki rahalise nõude puudumist. Seda enam, et vaidlustamata on asjaolu , et hageja rikkus maksetähtaegu alates 2002. aastast. Samuti on vaadeldavad viivisnõuded hageja pankrotimenetluses kaitstud nõuete hulgas.
37.Kostja arvamus, et tunnistaja ütlustega ei saa tõendada pretensiooni üleandmist ei põhine seadusel. Kostja viited Oboloni kaubamärgi reklaamikuludele ei ole asjakohased, lisaks on need ka paljasõnalised.
38.Maakohus on tõendeid hinnates teinud põhjendatud järelduse, et hageja oli juba 2003.a lõpus maksejõuetu, kuna ta ei suutnud kohaselt täita oma kohustusi. Kostja väited, et hageja oli sel ajal edukas äriühing, kel puudusid igasugused probleemid võlgade tasumisega, on paljasõnaline ning vastuolus asjas kogutud materjaliga. Hageja koguvõlgnevus võlausaldajate ees moodustas lõpuks 16 287 737,38 krooni. Samas tasus hageja oma maksejõuetuse perioodil (19.12.2003 29.07.2004) kõik kostja esitatud arved kogusummas 901 017,81 krooni.
39.Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud Tšernigovi õlle edasimüügi majanduslikke tagajärgi hagejale ning teinud õige lõppjärelduse, mille kohaselt sai hageja kostjalt ostetud kauba müügiga pigem kahju, mitte kasu.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud samadel alustel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus nii esimese kui teise astme kohtukulud poolte endi kanda.
G. Kivinurm
M. Klaar
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.