Jätta T. I. hagi J. I. vastu kinkelepingust taganemises rahuldamata. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 08.07.2008. a kell 16.00.
MENETLUSKULUD
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus ja asjaolud
1.T. I. esitas 04.10.2007. a Viru Maakohtule hagiavalduse J. I. vastu kingelepingust taganemise nõudes, hageja (edaspidi ka kinkija) taotleb kinnistu hagejale tagasikandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise teel (kohustada kostjat (edaspidi ka kingisaaja) hagejale kinnistu välja andma, so. üle andma kinnistu omandiõigus, kanda hageja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse ning mõista kinnisasi välja kostja valdusest hageja valdusesse). Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1, p 2 ja p 3, § 268 lg 1, § 270, § 1032 lg 2, § 1033 lg 1 (tl 1-3).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.03.2005. a korteri kinkelepingu (tl 49), mille kohaselt hageja kinkis kostjale korteri (vallasasjana) asukohaga xxx (ehitisregistri kood xxx, tl 16). Kinkelepingus kinnitas hageja (kinkija), et ta ei ole olnud kunagi lepingu eseme otseseks valdajaks, kõik korteri kasutamisega seotud võlgnevused, sh. võlgnevused AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Viru Vesi ees kogusummas, mis ei ületa 4 000 krooni, on tekkinud kostjal (kingisaajal), kes on lepingu eseme otsene valdaja, ning kuuluvad maksmisele kingisaaja poolt (lepingu p 2.1.4). Kinkelepingus kinnitas kostja (kingisaaja), et ta kasutab lepingu esemeks olevat korterit oma alalise elukohana alates 22.02.2002. a ning kõik lepingu esemega seotud võlgnevused kuuluvad maksmisele kingisaaja poolt (lepingu p 2.2.1 ja p 2.2.2).
3.VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
4.Kingisaaja on jätnud võlakohustuse täitmata. Kingisaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Kinkija poolt on perioodil 11.03.2005 – 01.09.2007. a ette võetud meetmed kingisaaja rahaliste võlakohustuste täitmiseks. Kingisaaja on käitunud ema, isa ja laste suhtes ebaväärikalt, tarvitades narkootikume ning on keeldunud täitmast kinkega seotud koormisi või kinkelepingu tingimusi. Seda kinnitavad kinkija pangakonto väljavõtted ning kinkija kommunaalteenuste eest tasutud summad (tl 10-15, 17-21, 28-30). Kingisaaja ei oma sissetulekut ning ei ole võimeline tasuma temale kinkelepinguga üle läinud eseme eest makseid.
5.Kingisaaja ebaväärikas käitumine. Kingisaaja ebaväärikaks käitumiseks peab kinkija asjaolu, et kostja tarvitas narkootikume ning viibis ajavahemikul mai 2004 – märts 2005. a vanglas, mistõttu hagejal tekkis täiendav koormus kostja laste (A. ja A.) ülalpidamiskohustusena. Hetkel on esitatud nõue kostja vastu vanema õiguste äravõtmiseks. Hageja on arvamusel, et kostja on käitunud viisil, mis annab hagejale õiguse kinkelepingust taganemiseks. Hagejal oleva informatsiooni kohaselt kavatseb kostja korteri müüa eesmärgiga katta müügist kolmandate isikute ees tekkinud võlakohustused. Hageja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, milles kohus leidis, et „kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes“.
6.Kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmete kohaselt (tl 33-34) on registriosa 2160707 (elamumaa xxx, reaalosa eluruum nr xx) avatud 20.02.2006. a (esmakinnistamine), omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J. I. 25.10.2005. a kinnistamisavalduse alusel, II jakku on kantud kinnisasja käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Ida Politseiprefektuur) kasuks kohtutäituri avalduse alusel (keelumärge sisse kantud 03.09.2007. a).
II Kohtuistungid 04.03.2008. a ja 06.05.2008. a ning kostja vastus
7.Kohtuistungil hageja selgitas, et maksis korteril lasuvad võlad, kostja kingitud korteris ei ela, võlad jälle kasvavad ning hageja esitas hagi, et korterit ei müüdaks võlgade katteks. Hageja soovib säilitada korterit. Korter on hetkel tühi, lapselapsed elavad hageja juures. Elekter on välja lülitatud ning hageja käib ise postkastist arveid võtmas. Kostja ei täida kinkelepinguga ette nähtud koormist. Korteri kinkis hageja kostjale siis, kui kostja vaglast vabanes. Kostjat ei võetud sotsiaalhoolekandes arvele, tingimuseks oli, et kui kostja oleks korteri omanik, siis talle hüvitataks eluasemekulud. Sellepärast hageja kinkiski kostjale korteri. Hageja on määratud lapselaste eestkostjaks 28.01.2008. a. hageja leiab, et tal pole mõtet alles hoida võlgade kogumiseks.
8.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Samal päeval, kui kohtuistung toimus (04.03.2008. a), esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse (avalduse, tl 48), mille kohaselt kostja on hagiga nõus, mingeid vastuväiteid ei oma ja ei soovi kohtuistungil osaleda.
9.Kohtuistungil 06.05.2008. a selgitas hageja, et korter on arestitud, hageja ja kostja käisid koos kohtutäituri juures. Hageja ei tea, kas kostja on võimeline trahvi ära maksma, mille tagamiseks keelumärge tehti (*trahvi ja täitemenetluse kulude kogusuurus on 4 145 krooni, tl 54-55).
10.Kohtu 06.05.2008. a protokollilise määrusega kohustas kohus kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma (tl 62-63).
III Kohtuistung 19.06.2008. a
11.Hageja selgitas, et tema arvates on ainsaks väljapääsuks korter maha müüa, kuna korteril lasuvad suured võlad, hagejal raha võlgade tasumiseks ei ole. Hageja jäi nõude juurde ning palus kohtul asi otsusega lahendada.
12.Kostja tunnistas, et korteril lasuvad võlad peab maksma kostja. Võlad kasvavad kogu aeg. Hageja ja kostja tegelevad praegu korteri müügiga (otsivad ostjat). Kui hageja korteri kinkis, siis selle eesmärgiga, et kostjal oleks elukoht, hageja ütles, et kostja peab ise korteri eest maksma ning ära maksma enne kinkimist korteril olnud võlad. Kostja toetas asja lahendamist kohtuotsusega.
IV Kohtu põhjendused
17.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud.
18.Tõendatud on ning vaidlust ei ole järgmiste põhiliste asjaolude üle: -
-
poolte vahel on 11.03.2005. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille järgi hageja kinkis kostjale korteri (vallasasjana) xxx; kinkelepingus on pooled kinnitanud, et korteril lasusid enne kinkimist võlad (4 000 krooni), mis kuuluvad tasumisele kostja poolt, kostja oli korteri otsene valdaja alates 22.02.2002. a; kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna sisse kantud kostja, korteriomand on arestitud ning kinnistusraamatusse on kantud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, kostja suhtes toimub täitemenetlus.
19.Hagi õiguslik alus.
19.1.VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
19.2.VÕS § 267 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
20.Eeltoodust tuleneb, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamise eeldusteks on asjaolud, et 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
21.Asja materjalidest tuleneb, et tõendatud ei ole kumbki asjaolu.
21.1.Jäme tänamatus. Jämedaks tänamatuseks (ebaväärikaks käitumiseks) loeb hageja asjaolu, et kostja tarvitas narkootikume ning viibis ajavahemikul mai 2004 – märts 2005. a vanglas, mistõttu hagejal tekkis täiendav koormus kostja laste (A. ja A.) ülalpidamiskohustusena. Hetkel on esitatud nõue kostja vastu vanema õiguste äravõtmiseks. Hageja on arvamusel, et kostja on käitunud viisil, mis annab hagejale õiguse kinkelepingust taganemiseks.
21.2.Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja selgitustest nähtub, et hageja kinkis korteri kostjale ajal, kui kostja vabanes vanglast. Järelikult oli hagejale kinkimise ajal teada asjaolu, et kostja tarvitas narkootikume ning kandis selle eest karistust. Nimetatud asjaolu ei ole ilmnenud ega tekkinud peale kinkelepingu sõlmimist. Hageja täiendav koormus lapselaste ülalpidamisel ning kostja poolt oma vanema kohustuste täitmata jätmine ei anna samuti alust kinkelepingust taganemiseks, kuna sellise käitumine ei ole otsene jäme tänamatus kinkija vastu. Perekonnaseadusest tulenevad vanemate ja laste õigused ja kohustused, sealhulgas ülalpidamiskohustused perekonnas on vanemate ja laste vaheline suhe (kostja ja kostja laste). Kui vanem oma õigusi kuritarvitab või kohustusi ei täida, sekkub lapse huvide kaitsmiseks riik (nt. lapse äravõtmine, vanema õiguste äravõtmine, eestkoste, elatis). Kohus märgib hagejale, et kui kostja ei olnud lastele võimeline ülalpidamist andma (vanglas veedetud aeg, töötus) ning hageja enda varaline olukord seda võimaldas, oli hagejal seadusest tulenev kohustus oma lapselapsi üleval pidada (perekonnaseaduse § 65). Narkootikumide tarvitamine, kostja eluviis ei ole ka otsene ebaväärikas käitumine hageja suhtes (kohtupraktikas on ebaväärika käitumise ja jämeda tänamatuse all käsitletud kodust väljaajamist, ähvardamist, füüsilist vägivalda, vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-1239-05 ja 3-2-1-153-06).
21.3.Koormise või tingimuse täitmata jätmine. Kohtule esitatud kinkeleping ei sisalda mitte ühtegi kinkega seotud koormist ega tingimust. Koormiseks ega tingimuseks ei saa lugeda kinkelepingus sisalduvaid poolte kinnitusi, et korteril lasusid enne kinkimist võlad (4 000 krooni), mis kuuluvad tasumisele kostja poolt, kostja oli korteri otsene valdaja alates 22.02.2002. a.
21.4.Hageja selgitustest tuleneb, et ükski võlausaldaja ei ole nõuet hageja vastu esitanud. Hageja on maksnud korteriomandil lasunud võlgu ja hilisemaid jooksvaid arveid omal initsiatiivil. Kohus märgib, et sellest asjaolust võib tekkida võlasuhe hageja ja kostja vahel, hageja võib kasutada õiguskaitsevahendeid (alusetu rikastumise sätted), kuid mitte taganeda kinkelepingust. Eluruumi kinkelepingu tingimuseks või koormiseks on tavapäraselt praktikas see, et kinkijal võimaldatakse kingitud vara kasutada või et kingisaaja peab hooldama kinkijat.
21.5.Arvestada tuleb ka seda, et peale vallasasja kinkimist on korter muutunud kinnisasjaks, mistõttu kingitud asja endisel kujul õiguslikult enam käibes ei ole.
22.Hageja õiguslikuks huviks viimasel kohtuistungil antud selgituste kohaselt on see, et korter müüakse võlgade katteks. Kohus selgitab, et kostja on korteri omanikuna vastutav
korteril lasuvate võlgade, samuti muude võlgade eest, mis on kostja käitumisest põhjustatud (vt korteriomandiseaduse § 13).
V Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
24.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.