Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-13052
Tsiviilasi
JPP ) hagi HL (L ) ja U N (N ) vastu võlgnevuse 75 000 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JP(isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe (M. Pähklemäe & Co Law Office, asukoht XXX), Kostja HL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja UN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Margus Rebane (Cavere ÕB, asukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta JP(P ) hagi HL(L ) ja UN(N ) vastu võlgnevuse 75 000 krooni saamiseks rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule põhjendatud apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Esitatud asjaolud ja hagi nõue. 03.04.2007.a. esitas hageja kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 75 000 krooni nõudes, mis seoses kostjate esitatud vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse avalduse peale kohtunikuabi 23.05.2007 kohtumäärusega anti üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas.
11.06.2007.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostjate OÜ M , HL ja UN vastu põhivöla 75 000 krooni ja viiviste 25 000 krooni nõudes. 18.10.2007.a. hageja täpsustas kostjate ringi seoses M OÜ pankroti raugemisega ja äriühingu registrist kustutamisega (28.05.2007.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-06-39310 ja mis jõustus 28.08.2007.a.), misjärel esitas hageja haginõude kostjate HL ja UN vastu. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevus summas 100 000 krooni, millest põhivõlgnevus on 75 000 krooni ja viivis 25 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja HL vahel, kes lepingu allkirjastamisel esindas juhatuse liikmena OÜ-t M (endine OÜ M), sõlmiti 26.04.2006.a. tähtajaline laenuleping, mille kohaselt hageja andis OÜ-le M laenu summas 75 000 krooni ning OÜ M kohustus laenu tagastama laenulepingu p. 3.2 kohaselt osamaksetena kokkulepitud graafiku alusel, s.o. 05.05.06.a. esimese osamakse summas 18 500 krooni ning järgmised osamaksed summas 18 500 krooni 12.05.2006.a., 19.05.2006.a. ja 26.05.2006.a. Laenu tagastamise tähtaeg oli hiljemalt 26.05.2006.a. Lepingu p.3.3. kohaselt kohustus äriühingu juhatus garanteerima pidevalt laojäägi olemasolu võlanõude ulatuses. Haginõude täpsustusega 14.03.2008 esitati täiendavad materjalid selle kohta, et kostja HL oli ka varasemalt sõlminud hagejaga laenulepinguid, s.o. 23.05.2005 summas 100 000 krooni ja juhatus võttis kohustuse tagada laenulepingust tuleneva nõude täitmise bilansilise varaga võlanõude ulatuses, mida juhatus ei taganud. Võlakohustused on hageja ees täitmata, s.o. põhivõlgnevusena summas 175 000 krooni, mida vastaspooled on kohtule ka kinnitanud. 14.03.2008 hagi täpsustusest lähtuvalt on laenulepingutest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 100 000 krooni. Heast tahtest lähtuvalt on hageja võlanõude ulatust vähendanud 75 000 kroonile. Laenu mitte tähtaegse tagastamise korral kohustus laenu saaja maksma viivist 5 % päevas maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis on 380 päeva eest kokku 1 425 000 krooni. Arvestades laenu põhivõla suurust vähendab hageja viivisenõuet 25 000 kroonile. Kostjad tunnistasid võlanõuet ning 23.11.2006.a. kirjaga lubasid kostjad, et likvideerivad võla hiljemalt 28.02.2007.a.. Kostjad ei ole võlgnevust seni ajani tasunud. VÕS § 65 kohaselt on õigus nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. 18.02.2008.a. ja 14.03.2008.a. esitatud nõude täpsustuse ja selgituste kohaselt leiab hageja, et kostjad ei ole käitunud laenu võtmisel heas usus. Kostja UN on kohtule avaldanud, et OÜ M majanduslikud raskused olid teada juba 2005.a. lõpus. OÜ M sõlmis hagejaga vaidlusaluse lepingu 26.04.2006.a., ajal, mil äriühingul olid juba püsivad makseraskused. Sel ajal oli kostjal H L teada ka vahekohtu otsus OÜ-u M vastu võlanõudes 2 787 888 krooni. Kostjad kallutasid hagejat sõlmima lepingut makseraskustes oleva äriühinguga, varjates läbirääkimistel ja laenu tagasinõudmisel äriühingu võimalikke makseraskusi, sh pankrotimenetlust, võlanõuete suurust jne., mis ei ole kooskõlas hea usuga ja äritavadega. Tehing sõlmiti olukorras, kus laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei olnud reaalsuses võimalik täita ja pankrotimenetlus oli paratamatu. Eeltoodust lähtuvalt on kostja HL oma tegevuse ja / tegevusetusega süüdi äriühingu kohustuste täitmise võimatuses, äriühingu majandusliku olukorra ebaõiges kajastamises, makseraskuste varjamises, majandusaasta aruannete mitte esitamises. Kostja HL ei esitanud pankrotiavaldust seaduses sätestatud korras, vaid möönas teadlikult pankrotiolukorra olemasolu, müües pankrotiseisundis olevat äriühingu oma tuttvale, teisele kostjale U N , kes töötas vaidlusaluses äriühingus. Kostja UN, saades uueks juhatuse liikmeks, jätkas hageja petmist, mis seisneb selles, võlanõude menetlemise läbirääkimiste ajal varjas kostja äriühingu makseraskusi, andes pahatahtlikult katteta lubadusi jne. Mõlemad kostjad tegid hageja
eksitamiseks koostööd. Kostjad rikkusid seadusest tulenevat kohustust esitada õigeaegselt avalduse pankrotimenetluse algatamiseks, sh ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile kõikide võlausaldajate andmeid, varjates tegelikku võlakoosseisu. Kostjad petsid hagejat järjepidevalt ning ilmselt ettekavatsetult, eesmärgiga vabaneda võimalikust vastutusest ning lepingu täitmise võimatusest tuleneva kahju hüvitamisest. Kostjad olid vaidlusaluses äriühingus nii omaniku kui ka juhatuse liikme staatuses, kellele kuulus ainuotsustamise kompetents. Kostjate koostööna õnnestus neil luua hagejas ebaõige ettekujutus äriühingu majandustegevuse kohta, kallutades hagejat sõlmima laenulepinguid ja hiljem viivitama nende täitmise nõudes kohtusse pöördumisega, mis ootamatu pankrotimenetlusega muutis vaidlusaluse lepingu täitmise võimatuks. Hageja sai OÜ M pankrotimenetlusest teada juhuslikult selle raugemise ajal. Hageja on seisukohal, et kostjad on hageja suhtes käitunud pahatahtlikult, mis ei ole kooskõlas hea usuga ega ka üldkehtiva ärijuhtimise tavaga. Kostjad on rikkunud seadusest tulenevat kohutust ÄS § 180 lg 5 l1 mõttes, mõlemad kostjad on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult, mis ei ole kooskõlas hea usuga, põhjustades hagejale kahju vähemalt 100 000 krooni. 10.06.2008.a. toimunud istungil hageja loobus viivisenõudest ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 75 000 krooni. Kostja vastus Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hageja väitel kostjate kui juhatuse liikmete kohustuse rikkumine seisneb selles, et kostjad on äriühingu juhatuse liikmetena võtnud äriühingule kohustuse olukorras, kus äriühing oli ilmselgelt maksejõuetu. Kostjad leiavad, et hageja peab tõendama kostjate poolt äriühingule kohustuse võtmise ja äriühingu ilmse maksejõuetuse kohustuse võtmise ajal. Sellise tegevusega oleksid juhatuse liikmed saanud rikkuda äriühingu ees ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on oma kohustusi rikkunud või et äriühing oleks olnud kohustuse võtmise ajal maksejõuetu. Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ M vahel 26.04.2006.a. sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt hageja andis OÜ-le M laenu 75 000 krooni tagastamise tähtajaga 26.05.2006. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et laenulepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel varjasid kostjad äriühingu makseraskusi, mis seisnes vahekohtu otsuse olemasolu varjamises. Kostjad ei nõustu hagejaga, kuna hageja on esitanud kohtule valeandmeid ja moonutanud tegelike asjaolusid, eesmärgiga jätta mulje nagu olekski laenu võtmine ja laenulepingu sõlmimine toimunud 2006. aasta aprillis sõlmitud laenulepingu alusel. Kostjad kinnitavad, et 2006.a. aprillis ei ole poolte vahel toimunud mingisuguseid läbirääkimisi ega hageja poolt laenu andmist nimetatud laenulepingu alusel. Hageja 26.04.2006.a. laenulepinguga OÜ-le M (endine: OÜ M E ) raha ei laenanud ning nimetatud laenuleping on rahatu. Puuduvad igasugused tõendid, et nimetatud lepingu alusel on raha reaalselt ka laenusaajale üle antud. Kostjad möönavad, et OÜ M võttis hageja ees laenulepingust tuleneva kohustuse 23.05.2005.a. sõlmitud laenulepingu alusel. Nimetatud laenulepingu alusel raha üleandmise kohta on äriühingu raamatupidamises olemas ka reaalsed dokumendid. 2005. aasta mai kuus ei olnud OÜ-l M rahalisi raskusi ja seega ei võtnud äriühing endale laenulepingust tulenevaid kohustusi maksejõuetus olukorras. Laenulepingu sõlmimise ajal ei rikkunud kostjad ÄS §-st 180 tulenevaid kohustusi. Hagejale on kolmandate isikute poolt tasutud ka perioodiliselt suuremates summades intressimakseid. Kuivõrd vahepealsel perioodil on olulises osas hagejale makstud intressi ja
viivist, siis soovis hageja 2006.a. aprillis vormistada uue ja rangemate tingimustega laenulepingu, mis allkirjastati 2006.a. aprillis ja kus hageja näitas laenusummana juba 75 000 krooni. Seega on ebaõiged hageja väited läbirääkimistest, kohustuste varjamisest ja petmisest. Eeltoodut tõendab ka asjaolu, et 23.05.2005.a. sõlmitud laenulepingu alusel ei ole hageja äriühingu ega kostjate vastu nõuet esitanud. Hageja üritab käesoleval juhul ebaõiget ettekujutust luues jätta muljet, et hagejat on petetud. Tegelikkuses on hageja näol tegemist isikuga, kes on äriühingule laenu andes ja ebamõistliku intressitulu soovides teadlikult võtnud äririski ja on samas ka tegelikkuses laenatud raha intresside ja viiviste näol tagasi saanud. Hageja väited on ebaõiged ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kostjate poolt oma kohustuste rikkumist äriühingu ees. Hageja on esitanud tõendina 20.04.2007.a. ja 14.05.2007.a. OÜ M ajutise pankrotihalduri I L aruande ja täiendava aruande. Nendest nähtub, et 2004. aasta lõpetas OÜ M kasumiga ja seega ei olnud ka 2005. aasta alguses põhjust eeldada, et OÜ-l M võivad raskused tekkida. Nimetatud aruannetest nähtub, et hageja viidatud Balti Kaubanduse Vahekohtu otsus on tehtud 21.04.2006.a. ja tunnustatud Harju Maakohtus 18.04.2007. Nimetatud vahekohus toimus Lätis ja OÜ-d M sellest nõuetekohaselt ei teavitatud. OÜ M sai vahekohtu otsusest teada alles siis, kui see oli esitatud tunnustamiseks Harju Maakohtusse, mistõttu ei olnud tal võimalik seda enam vaidlustada. Vahekohtu otsusega väljamõistetud nõue on suures osas leppetrahvi nõue, mille puhul ei olnud tegemist OÜ M kohustuste tahtliku rikkumisega, vaid vaieldava nõudega, mida OÜ M ei tunnistanud. Vahekohtu otsusest tulenev nõue moodustaski suurema osa OÜ-l M olnud võlgnevustest. Vahekohtu otsus muutus täidetavaks alles 2007.a. aprillis. Seega 2005. aastal, kui poolte vahel tehing tehti, sellist otsust ega otsusest tulenevat kohustust OÜ-l M ei olnud ning kostjad ei teadnud eelnimetatud otsusest ka 2006. aastal. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei olnud ülejäänud kohustused märkimisväärselt suured ja olid tekkinud kõik 2006.a. lõpus. Äriühingu juhtorganite pahatahtlikkust ei ole ajutine pankrotihaldur ega kohus tuvastanud. Pankrotiistungil Harju Maakohtus viibis ka hageja esindaja, kes oli pankrotimenetlusega kursis ja ei soovinud pankroti väljakuulutamist. Seega on hageja viide pahatahtlikkusele alusetu. Ühestki hageja esitatud tõendist ei saa järeldada, et kostjad oleksid enda kohustusi rikkunud ja kohustuse rikkumisega kahju tekitanud. Kostjad on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikme isiklik vastutus saab olla üksnes erandlik ja kaasneda olukorras, kus on üheselt selge, et äriühingu juhatuse liikmed on oma kohustuste rikkumisega kahju tekitanud. Äriühingu pankrotistumine on majanduses normaalne nähtus ja see ei tähenda automaatselt juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumist ning ei too automaatselt kaasa isikliku vastutust. Hageja käsitluse kohaselt võiksid kõik võlausaldajad, kes pankrotimenetluse tõttu oma nõudele rahuldust ei saa, esitada nõuded äriühingu juhatuse liikmete vastu. See aga tähendaks osaühingu kui piiratud vastutusega äriühingu kontseptsioonist loobumist ja juhatuse liikmete üldise isikliku vastutuse tunnustamist osaühingu kohustuste eest. Lähtudes eeltoodust paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks
tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kuna pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, määras kohus lahendada M T hagi T S vastu elatise saamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega esitada oma seisukohad hiljemalt 18.06.2008.a ning samaks tähtajaks teatada, kas ta soovib veel olla ära kuulatud Kohtulahendi määras kohus teha teatavaks 03.07.2008.a. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt kui endise OÜ M juhatuse liikmetelt 26.04.2006.a. laenulepingu järgi põhivõlgnevus 75 000 krooni. Viivise nõudest summas 25 000 krooni hageja 10.juuni kohtuistungil kirjalikult loobus. Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlesid hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 26.04.2006.a. sõlmisid hageja ja OÜ-t M (endine OÜ M) tähtajalise laenuleping, mille kohaselt hageja andis OÜ-le M laenu summas 75 000 krooni ning OÜ M kohustus laenu tagastama laenulepingu p. 3.2 kohaselt osamaksetena 18 500 krooni kokkulepitud graafiku alusel, s.o. 05.05.06.a., 12.05.2006.a., 19.05.2006.a. ja 26.05.2006.a. Laenu tagastamise tähtaeg oli hiljemalt 26.05.2006.a. Lepingu p.3.3. kohaselt kohustus äriühingu juhatus garanteerima pidevalt laojäägi olemasolu võlanõude ulatuses. Laenu saaja nimel garanteerib juhatuse liige Marko Loim isikliku varaga lepingus nimetatud summa täielikku tagasimaksmist. OÜ M (XXX) on kustutatud äriregistrist kohtumääruse alusel 30.08.2007. 28.05.2007.a. kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-06.39310, lõpetati OÜ M (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus (tlk. 48-51). Äriühingu juhatuse liikmeks perioodil 17.06.2003 kuni 05.06.2006 oli HL ning 05.06.2006. kuni 31.05.2007 (kuni pankrotimenetluse algatamiseni) U N . Äriregistri andmetel M L ei ole kunagi nimetatud äriühingu juhatuse liige olnud (tlk. 38-42). Juriidilise isiku juhatuse liige ei tegele iseseisvalt ettevõtluse ega kutsetegevusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 2 järgi on juhatus juriidilise isiku juhtorgan ja TsÜS § 31 lg. 5 järgi loetakse tema tegevus juriidilise isiku tegevuseks Ka suhetes teiste isikutega loetakse juhatus TsÜS § 34 lg. 1 järgi juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Äriseadustiku § 180 lg. 1 järgi on osaühingu juhtimisorganiks juhatus, mis esindab osaühingut. Vaidlusaluse 26.04.2006.a. laenulepingu sõlmimise ajal oli OÜ M juhatuse liikmeks H L . UN ei olnud 26.04.2006.a. laenulepingu sõlmimise ajal OÜ M juhatuse liige, seega ei saanud ta juhatuse liikme kohustusi rikkuda. Juhatuse liikme kohustusi saab rikkuda üksnes juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriseadustiku § 187 lg. 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustust täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti välja kuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kohus ei korda hageja esitatud hagi aluseks olevaid seisukohti. Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja esitatud tõendid ei anna alust juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks. Kohus ei korda enam kostjate esitatud vastuväidete motiive. Kohus nõustub kostjate esitatud vastuväidetega ja leiab need olevat põhjendatud ja asjakohased. Samuti ei ole kohus OÜ M
pankrotimenetluses tuvastanud juhatuse liikme rasket juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. . Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et puuduvad alused juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks, seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.