5.Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.25. jaanuaril 2005.a sõlmisid hageja ja M.K. laenulepingu, mille kohaselt andis hageja M.K. laenu 50 000.- krooni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 5000.- krooni kuus või 0,35% laenujäägilt. Laenuleping on sõlmitud kolmeks kuuks. Laenulepingu rikkumise korral kohustus kostja maksma leppetrahvi 5000.- krooni ja koheselt laenusumma tagastama. Iga tasumisega viivitatud päeva eest kohustus kostja maksma leppetrahvi laenujäägilt 0,4% päevas (tl 6).
2.25. jaanuaril 2008.a esitas OÜ C. Tartu Maakohtule hagiavalduse M.K. vastu, mille kohaselt ei ole kostja hagi esitamise ajaks tagastanud hagejale laenusummat ja ei ole tasunud laenusummalt kokkulepitud intressi. Hagiavalduse kohaselt palub hagejal kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni ja intressid 100 000.- krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 4).
3.26. veebruari 2008.a määrusega on kohus esitatud hagiavalduse menetlusse võtnud ja edastanud menetlusdokumendid kostjale (tl 13-14). Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 29. veebruaril 2008.a.
4.17. juunil 2008.a esitas hageja kohtule hagi muutmise avalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni, lepingujärgne intress 15 000.- krooni ja leppetrahv 85 000.- krooni. Hagi muutmise avalduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi laenujäägilt 0,4% päevas, mis on 200.- krooni päeva kohta. Hageja arvestuste kohaselt on kostja võlgnevuses olnud 36 kuud, mille kohaselt on leppetrahvi suuruseks 216 000.- krooni (200 krooni * 30 päeva * 36 kuud). Hageja on vähendanud leppetrahvi ja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 85 000.- krooni. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda (tl 29, 30).
5.16. aprillil 2008.a edastas kohus kostjale hageja vastuse ja andis tähtaja kostjale dokumentide esitamiseks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud dokumente oma väidete kinnitamiseks (tl 22).
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja esitas 31. märtsil 2008.a kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt tunnistab kostja laenulepingu sõlmimist laenusummas 50 000.- krooni, mille tagastamistähtajaks oli 25. aprill 2005.a. Kostja vaidleb hagis esitatud nõudele vastu, kuna poolte kokkuleppe kohaselt on nimetatud võlg tasaarvestatud T OÜ, mille juhatuse liige on P.R., ja OÜ T vahel 24. märtsil 2005.a notariaalselt sõlmitud lepinguga. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja küsinud hagejalt dokumenti laenulepingu täitmise kohta ning notariaalsesse lepingusse ei saanud tasaarvestust lisada (tl 17-18).
7.Kohtuistungil 17. juunil 2008.a jäi hageja esindaja P.R. hagi muutmise avalduses toodud nõude juurde. Hageja esindaja avaldas, et hagejal on kostjaga teisi ühiseid projekte, kuid nõude aluseks olev laenuleping on täitmata. Kostja jäi kohtuistungil väite juurde, et laenuleping on täidetud tasaarvestusega. Tasaarvestus on tehtud suulise avaldusega ning kostja ei suuda tõendada tasaarvestuse tegemist. Kostja avaldas kohtule, et hageja poolt nõutud leppetrahv on ülemäära suur ning taotles leppetrahvi ärajätmist, sest see on alusetu rikastumine. Kostja leidis, et leppetrahvi protsent on suurem kui seadusega sätestatud intress. Hageja kostja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud ja taotles asja lahendamist kohtuotsusega (tl 31-32).
8.Kostja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid ega dokumente kohtule laenulepingu täitmise ja/või tasaarvestuse tegemise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
9.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
11.Kostja peab laenulepingust tuleneva kohustuse täidetuks lepingu sõlmimisel T OÜ ja OÜ T vahel 24. märtsil 2005.a suulise tasaarvestuse tegemise teel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui
kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestuse pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid tasaarvestuse tegemise kohta VÕS § 197 lg 1 tähenduses, seega on kostja väited kohustuste täitmisest tasaarvestusega paljasõnalised. Kohustuse täitmist peab tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole täitnud 25. jaanuaril 2005.a hagejaga sõlmitud laenulepingut ja ei ole laenu tagasimaksmiseks teinud ühtegi makset. Tõendeid kohustuse täitmise kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Sellest tulenevalt kuulub hagi laenu põhisumma ja intresside osas rahuldamisele.
12.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on suuliselt nõudnud kostjalt kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole vaatamata suulistele meeldetuletustele kohustust täitnud.
13.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, laenulepingu p 5 (tl 6) maksab laenuvõtja laenuandjale krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel või mittetäieliku tasumise korral leppetrahvi 0,4% päevas tasumata laenujäägilt. Kohus leiab, et laenulepingu punktis 5 on pooled kokku leppinud sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks. Laenulepingu punkti 5 teises lauses sätestatud leppetrahvi nõue tuleb lugeda viiviseks VÕS § 113 lg 1 tähenduses, kuna laenulepingu punkti 5 esimeses lauses on pooled kokku leppinud leppetrahvi summas sama rikkumise eest.
14.Hageja taotleb hagi muutmise avalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000.- krooni, lepingujärgne intress 15 000.- krooni ja leppetrahv 85 000.- krooni. Kuna kohus on lepingu tõlgendamisel asunud seisukohale, et lepingu punktis 5 on lisaks leppetrahvile pooled kokku leppinud viivise suuruses, tuleb hageja nõude muutmise avaldust tõlgendada sarnaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja taotleb kostjalt välja mõista viivitusintress tasumata laenujäägilt 0,4% päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestuslik viivise suurus 216 000.- krooni, mida hageja on vähendanud 85 000.- kroonini.
15.Kostja leiab, et hageja poolt nõutav leppetrahv 85 000.- krooni on alusetu rikastumine ja taotleb leppetrahvi väljamõistmata jätmist. Samuti on kostja seisukohal, et nõutav leppetrahvi protsent on suurem kui seaduses sätestatud viivitusintressi määr.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. TsMS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
17.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005.a kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-6605 ei ole võimalik viivise vähendamist summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Kolleegium on arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ja hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema viivise väljamõistmist, mistõttu tuleb viivist vähendada kuni põhinõude suuruseni, s.o 50 000 krooni.
18.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhinõue 50 000.- krooni, lepingujärgne intress 15 000.krooni ja viivis 50 000.- krooni.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta 76% menetluskuludest kostja kanda ja 24% hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.