Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Samaaegselt eelnimetatud kokkuleppe sõlmimisega allkirjastasid esialgne võlausaldaja ja T.M. (kostja 2) käenduslepingu, mille alusel kohustus T.M. vastutama solidaarselt esialgse võlausaldaja ja M.T. vahel 09.12.2005.a. sõlmitud laenulepingu täitmise eest. Hoolimata kirjalikult antud lubadustest ei ole kostja täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. Kostja ei ole tasunud kokkulepitud tähtpäevaks laenuna saadud rahasummat. 08.11.2007.a. sõlmisid K.R. ja OÜ ProInkasso (hageja) nõude loovutamise lepingu nr 010108111107L. Samal kuupäeval sõlmisid pooled ka selle lepingu lisa nr 1. Lepingu kohaselt loovutas K.R. OÜ-le ProInkasso 12 300 krooni suuruse nõude M.T. vastu. Kokkuleppe kohaselt loovutati nõue OÜ-le ProInkasso täies ulatuses ehk koos õigusega nõuda võlgnikult põhivõlgnevust ja viivitusintresse. K.R. on 08.11.2007.a. nõude loovutamises teavitanud ka kostjat. Tulenevalt asjaolust, et kostjad ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, esitab hageja nõude solidaarseks täitmiseks nii M.T. kui ka käendaja T.M. ’u vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on saanud algselt laenuandjalt laenusumma 12 300 krooni, mis on jäänud täies ulatuses laenuandjale kokkulepitud tähtpäevaks tagastamata. Kuivõrd laenu tagastamise tähtpäev on möödunud, tähendab see seda, et kostjal on tekkinud kohustus tagastamata laenusumma tagastamiseks, ja seda uuele võlausaldajale ehk OÜ-le ProInkasso. Tulenevalt asjaolust, et kostja on jätnud põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumata, on 04.01.2008.a. seisuga kostja poolt võlgnetav põhivõlgnevus kokku 12 300 krooni. Kuna M.T. on jätnud täitmata esialgse võlausaldaja ees võetud kohustusi kokkulepitud võlgnevuse tagastamise osas, on kostja rikkunud VÕS §-st 100 tulenevat kohustust. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1p-dest 1 ja 6 ning § 108 lg-st 1 on hagejal võlausaldajana õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja (hageja) nõuda võlgnikult (kostjalt) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi. Laenulepingus lepiti kokku, et kostja kohustub laenu tagastamisega viivitamisel tasuma viivist 0,25 % tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tulenevalt asjaolust, et nõutav põhivõlgnevus on 12 300 krooni, peab hageja vajalikuks nõuda viivitusintressi ulatuses, mis vastab mõnevõrra väiksemale summale ehk 12 290 kroonile. Seega on 04.01.2008.a. seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse suurus 12 300 krooni ja viivitusintressi suurus 12 290 krooni ehk kokku 24 590 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik (M.T.) ja käendaja (T.M. ) võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 annab hagejale õiguse nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas ainult põhivõlgnikult, ainult käendajalt või mõlemalt ühiselt. Võttes aluseks käenduslepingus kokkulepitu, loeb hageja eelpool kirjeldatud kohustuste täitmise eest solidaarselt vastutavaks nii põhivõlgniku M.T. ’i kui ka käendaja T.M. u. Antud haginõude puhul on tegemist olulise suurusega rahasummade väljanõudmisega, mis tulenevad otseselt esialgse võlausaldaja ja laenuvõtja vahelisest võlasuhtest. Käenduslepingut allkirjastades pidi käendaja T.M. olema teadlik endale võetud kohustuste mahust ja tingimustest, ometi on nii käendaja kui ka laenusaaja pidanud vajalikuks jätta võlgnetavad summad hagejale tasumata. M.T. on olnud teadlik endale võetud kohustuste mahust ja tingimustest, ometi on kostja pidanud vajalikuks esitatud arved jätta tasumata. Kostja ei ole mingil moel näidanud üles soovi oma võlgnevust täielikult tasuda. Kostja ei vasta enam hageja telefonikõnedele ega talle saadetud pretensioonidele. Samuti ei ole kostja ise hagejaga ühendust võtnud, vastuväiteid esitanud ega teatanud mõjuvatest põhjustest. Sellest tulenevalt nähtub, et kostjal puudub igasugune huvi maksegraafiku koostamise, võlgnevuse ajatamise vms vastu. Ehk kostja ignoreerib täielikult oma

kohustuste olemasolu ja nende täitmise kohustust. Praeguses olukorras on hagejal alust arvata, et kostja ei täida endale võetud kohustusi ka tulevikus. Arvestades kostja sellist käitumist, leiab hageja, et kostja pahatahtlikult ei tasu oma lepingulist võlgnevust ning on seega käitunud hea usu põhimõtte vastaselt (VÕS § 6 ja § 75 lg 2). Eelpool kirjeldatud olukorras ei näe hageja muud võimalust, kui pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtu poole nõudega temale kuuluva põhinõude ja kõrvalnõude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub võimaluse korral lahendada käesolev vaidlus kirjalikus menetluses. Hageja palub mõista M.T. välja põhivõlgnevus 12 300 krooni, viivitusintress 12 290 krooni, riigilõiv 1 000 krooni ning jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kohus palus hagejal täpsustada nõuet, kuna hagiavaldus oli esitatud kahe kostja vastu, kuid nõue suunatud ühe kostja vastu. 14.aprilli 2008.a. vastuses täpsustas hageja oma nõudeid kostjate vastu. Hageja palus: mõista M.T. ’ilt ja T.M. ’ult kui solidaarvõlgnikelt, OÜ ProInkasso kasuks rahalise kohustuse täitmisena välja 12 300 krooni; mõista M.T. ’ilt OÜ ProInkasso kasuks välja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintress summas 12 290 ktooni; mõista M.T. ’ilt esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni OÜ ProInkasso kasuks. T.M. oma vastuses teatas, et on nõus tasuma 12 300 krooni, mis on seotud M.T. ’i laenu käendamisega. Summa soovib kostja 2 tasuda 500 krooni osadena igakuuliselt alates 2008.a. septembrist. 9. juuni 2008.a. määrusega määras kohus asja kirjalikus menetluses lahendamise ja andis pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 30.juuni 2008.a. 17.juuni 2008.a. vastuses nõustub hageja T.M. u summaga, kuna käenduslepingus on määratud maksimumsummaks 12 300 krooni ja palub ülejäänud summa välja mõista M.T. ’ilt

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingust (tl 8) nähtub, et laenusaaja M.T. kohustus maksma laenusumma tagasi maksegraafiku alusel 2050 krooni suuruste maksetena tähtajaks 15.06.2006.a. (lepingu p 1.2) VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise maksmise kohustus tuleneb ka laenulepingu p-st 1.4. (tl 8). Vastavalt sellele tasub laenusaaja viivist 0,25 % tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest juhul, kui ei tasu laenusummat ja intressi kooskõlas lepingu p-ga 1.2. 08.11.2007.a. sõlmisid K.R. ja OÜ ProInkasso (hageja) nõude loovutamise lepingu nr 010108111107L. Samal kuupäeval sõlmisid pooled ka selle lepingu lisa nr 1. Lepingu kohaselt loovutas K.R. OÜ-le ProInkasso 12 300 krooni suuruse nõude M.T. ’i vastu. Kokkuleppe kohaselt loovutati nõue

OÜ-le ProInkasso täies ulatuses ehk koos õigusega nõuda võlgnikult põhivõlgnevust ja viivitusintresse. VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lg 2-st tulenevalt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Käenduslepingust (tl 9) tulenevalt vastutab käendaja T.M. K.R. ja M.T. vahel 09.12.2005.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest kogu oma varaga. Juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingu p-s 1.2 äratoodud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib laenuandja nõuda kohustuse täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik (M.T. ) ja käendaja (T.M. ) võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning välja mõista M.T. ’ilt ja T.M. ’ult solidaarselt OÜ ProInkasso kasuks rahalise kohustuse täitmisena 12 300 krooni, mõista M.T. ’ilt OÜ ProInkasso kasuks välja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintress summas 12 290 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas kannab menetluskulud M.T.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.