Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

26.01.2007.a esitas Aktsiaselts xxx (edaspidi hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühing xxx (edaspidi kostja) vastu 100 000 krooni saamiseks. 01.03.2007.a määrusega andis kohtunikuabi hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 09.03.2007.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 13.03.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista välja kostjalt võlgnevuse 77 183 krooni ja viivise 100 587 krooni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja suulise lepingu alusel kostjale ehituskeemia tooteid. Vastavalt arve-saatelehtedele (arved nr 61641, 62135 ja 62760) kohustus kostja saadud kauba eest tasuma. Hageja täitis omapoolsed kohustused ning andis arve-saatelehtedel nimetatud kaubad kostjale üle. Kostja on hagi esitamiseni tasunud saadud kaupade eest osaliselt. Võlgnevus kaupade eest on kokku 77 183 krooni. Poolte vahel oli kokku lepitud viivisemääraks tasumisega viivitamise korral 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise päeva seisuga on kostjale arvestatud viivist summas 100 587 krooni. Kostja koguvõlgnevus moodustab 177 770 krooni. Kohtusse 16.04.2007.a saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata. Vastuses on kostja enda kontaktaadressiks märkinud xxx, mis on ka äriühingu registrijärgne aadress. 30.06.2008.a. toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale kohtukutset aadressil xxx, tähitud kirjaga (TsMS § 313 lg 1) kätte toimetada, kuna see on postiasutuse poolt tagastatud märkega: „hoiutähtaja möödumisel“. Samal põhusel on tagastatud ka kostjale eelnevalt saadetud kohtukutsed. Samuti ei ole õnnestunud edastada kohtukutset elektrooniliselt kohtule teadaolevale kostja e-posti aadressile xxx, sest adressaat ei ole dokumendi kättesaamist kinnitanud (TsMS § 314 lg 4). Seoses sellega on kohus 29.05.2008.a saatnud kostjale teate kohtukutse hoiustamise kohta ning luges kohtukutse vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile mitteilmumise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kostja on 16.04.2007.a vastuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Hageja esindaja taotles istungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus teavitas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.07.2008.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-07-3431 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.