Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Tsiviilasja number
2-06-32193
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2008. a, Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasi
AS Hansapank pankrotiavaldus IMpankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: AS Hansapank esindaja I –H Hõrrak Võlgnik: IM(isikukood XXX, elukoht XXX) 26.06.2008
Istungi toimumise aeg
Võlausaldaja: AS Hansapank esindaja I –H Hõrrak Võlgnik: IM(isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungil osalejad
Ajutine pankrotihaldur: Rein Vaiksaar (Õigusbüroo Causa Law Office, asukoht Raudtee 83, Tallinn 11613, pankrotihalduritunnistus nr 59)
Rahuldada AS Hansapank pankrotiavaldus IM pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja IM(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 03.07.2008 kell 16.00. Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Rein Vaiksaar (Õigusbüroo Causa Law Office, asukoht Raudtee 83, Tallinn 11613, pankrotihalduritunnistus nr 59). Kohustada AS-i Hansapank kandma Harju Maakohtu deposiitarvele 50 000 krooni pankrotihaldur Rein Vaiksaar kulutuste ja töötasu katteks IM pankrotimenetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. august 2008.a algusega kell 13.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja saalis nr 311. Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotiotsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtuotsus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Kohtule esitatud pankrotiavalduses palub võlausaldaja AS Hansapank algatada IM suhtes pankrotimenetlus ja välja kuulutada IM pankrot. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (võlausaldaja) ja AS ABTG (laenusaaja) 09.06.2004. a laenulepingu , mille p 2.1 alusel võimaldas võlausaldaja laenusaajale laenulimiidi 11 469 249,32 krooni. Laenusaaja kohustus vastavalt lepingu punktidele 2.8 ja 7 tasuma intressi määras 7 % aastas ning vastavalt lepingu punktidele 2.14 ja 10 tasuma kohustuse täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt viivist 0,15 % päevas. Laenulepingule sõlmiti 15.07.2004 a. lisa 1, millega pikendati lepingu lõpptähtaega 16.08.2004 a 09.06.2004 a. sõlmisid AS Hansapank ja IM käenduslepingu , mille punkti 1 alusel võttis võlgnik endale kohustuse vastutada laenulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt laenusaajaga 8 000 000 krooni ulatuses. 06.06.2006 kuulutas Harju Maakohus välja laenusaaja pankroti. Pankrotiotsuse väljakuulutamise seisuga võlgneb laenusaaja võlausaldajale laenulepingu alusel 21 879 583,26 krooni, millises summas on võlausaldaja esitanud nõude laenusaaja pankrotimenetlusse. 20.07.2006 a. esitas võlausaldaja võlgnikule teate laenulepingu võlgnevusest, laenusaaja pankroti väljakuulutamisest ning nõudis kohustuste täitmist. Võlausaldaja esitas nimetatud kirjas võlgnikule pankrotihoiatuse, milles andis võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas pankrotiavalduse esitamisega juhul, kui kohustusi ei ole täidetud 10 päeva jooksul hoiatusest. Laenusaaja ega võlgnik ei ole laenulepingu lõppemisele järgnenud rohkem kui 2 aasta jooksul oma kohustust laenusummade tasumise osas täitnud ning võlgnik ei ole seda teinud ka pankrotihoiatuse saamisel. Laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga 06.06.2006 võlgneb võlgnik võlausaldajale lepingu alusel laenulepingust tuleneva laenusumma võlgnevuse summas 8 000 000 krooni, mis on osa laenusaaja poolt võlausaldajale võlgnetavast kogusummast 21 879 583.26 krooni. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks 15 000 krooni menetluse kulude katteks. Võlgnik vaidleb pankrotimenetluse algatamisele ja pankroti väljakuulutamisele vastu. Harju Maakohus jättis 25.01.2008. a määrusega algatamata IM suhtes pankrotimenetluse. 20.05.2008. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.01.2008. a määruse ja saatis asja maakohtule pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks. 05.06.2008 määrusega Harju Maakohus algatas IM pankrotimenetluse.
Nõusoleku enda ajutiseks halduriks määramiseks IM pankrotimenetluses on kohtule andnud Rein Vaiksaar. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadava info põhjal võib IM olukorra kohta öelda alljärgnevat:
majandusliku
Järelpärimiste tulemusena Eesti Vabariigi krediidiasutustes on selgunud, et IM omab alljärgnevates pankades arveldus- ja väärtpaberikontosid::
514 504 krooni (tulumaks) 5 847 krooni (maamaks) 2 803 krooni (koos kohtutäituri tasu ja
8 000 000 krooni (põhivõlg) 26 607,56 (krediitkaardi võlgnevus koos
viivistega) Seega moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 8 549 761,56 krooni.
Halduri arvates on antud asjas tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi suhteliselt raske üheselt hinnata, kuna andmeid võlgniku poolt teostatud tehingute kohta ei ole piisavalt. Neid andmeid loodab haldur koguda pankrotimenetluse käigus. Kokkuvõtvalt võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 8 549 761,56 krooni ja võlgniku vara moodustab 5 006,79 krooni. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Suurte kohustuste ja kulude katmiseks piisava vara puudumise tõttu puuduvad võimalused isiku maksevõime taastamiseks. Võlgnik on väitnud ja esitanud menetluse jooksul kohtule ka tõendeid selle kohta, et äriühing ABTG AS ja selle omanikud I.M ja R.-L. P on esitanud 2007.a. Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) kaebuse, milles paluvad tuvastada Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikkel 6 (1) rikkumine. Positiivne lahend nimetatud asjas võimaldab esitada Riigikohtule teistmisavalduse, mis omakorda annavad võimaluse taotleda kaebuse esitajatele kahjulike maksuotsustuste tühistamist ja kahjunõude esitamist riigi vastu. Samuti on võlgnik oma seletuse kohaselt vaidlustanud EMTA maksuotsused, mis on tehtud tema kui füüsilise isiku vastu ja pärast Riigikohtu keeldumist menetlusloa andmisest valmistab hetkel ette kaebust EIK-le. Võlgnik on seisukohal, et asjade niisugune käik võimaldab likvideerida ka tema isiklikud võlgnevused võlausaldajate ees. Paraku on selgunud ajutise halduri vestlustest I.M jt esindaja M S , et ühtegi lahendit nimetatud asjas EIK veel teinud ei ole. Ka ei ole ka käesoleval ajal võimalik prognoosida, millal eelviidatud situatsioon realiseerub. Seega tuleb antud menetluses oodata, kuidas laheneb eelmainitud kaebuste lahendamine EIK-s, otsides samal ajal tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ning võimalusi kompromisslahendi sõlmimiseks. Kooskõlas PanS § 29 lg 1 sätetele kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur vestles suurima võlausaldaja AS Hansapank esindaja A Liibakuga, kes avaldas arvamust, et pank soovib antud menetlust rahastada ja kanda kohtu deposiitarvele rahasumma, millest jätkub menetluskulude katteks. Kuna vastavalt olemasolevatele andmetele on prognoositav pikaajaline menetlus, siis ajutise halduri arvates oleks niisuguseks mõistlikuks summaks mitte vähem kui 50 000 krooni, mis tagaks halduri minimaalsed kulutused ja töötasu 12 kuuks. Halduri hinnangul ei esine võlgniku tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes. PanS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi Pankrotiavalduse esitaja AS Hansapank on kandnud Harju Maakohtu deposiitarvele ajutise halduri töötasuks ja kulutuste katteks 15 000 krooni. Võttes arvesse käesoleva ajutise menetluse suhteliselt suurt töömahtu, on ajutise halduri tasuks 12300 krooni ja vajalikeks kulutusteks 2700 krooni.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse 31 lg 1; 150 lg 1 on ajutise pankrotihalduri seisukoht, et kuulutada välja I M , isikukood XXX, elukoht XXX, pankrot. Kohtuistung 26.06.2008 toimunud kohtuistungil võlausaldaja nõus ajutise halduri aruandega. Võlgnik palub pankrot mitte välja kuulutada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 25.06.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku 8 549 761.56 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaoleva vara turuväärtus on pankrotimenetluse algatamise seisuga ajutise halduri hinnangul kokku 5 006.79 krooni. Kohtuistungil võlgnik palub pankrot mitte välja kuulutada. Võlausaldaja ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavaldustes esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare pankrotihalduriks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piir-määrades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine
pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 24,6 töötundi ja teinud vajalikke kulutusi 2 700 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt taotletule 12 300 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused so 2 700 krooni. Halduri nimetatud taotlusele võlausaldaja ja võlgnik kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu 12 300 krooni ja hüvitise vajalike kulutuste katteks 2 700 krooni väljamaksmise kohta Harju Maakohus vormistab 03.07.2008 Harju Maakohtu määruse. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.