2-08-3733/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus saatis Vangla vahendusel hagimaterjalid kostjale paludes hagile vastata ning teatada, kas kostja soovib kohtuistungist osa võtta. Kostja vastas hagile, kuid ei ole avaldanud soovi osaleda kohtuistungil. Seetõttu lahendab kohus antud asja lihtmenetluses ilma kohtuistungit pidamata. Puudub vaidlus, et Tele2 Eesti AS ja kostja on sõlminud 28.02.2002 liitumislepingu, Tele2 Eesti AS on osutanud mobiilsideteenuseid, mille eest on kostja jätnud tasumata. Kostja ei vaidlusta ka seda, et antud lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud kuna hageja esitas lõpparve veebruaris 2003 ning aegumistähtaeg algas 31.12.2003. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 29.12.2006 ning hagi ei ole seetõttu aegunud. Kohus lahendab kõigepealt aegumise küsimuse. Hagi aluseks on tasumata arved perioodil oktoober 2002 kuni veebruar 2003. Oktoobris ja novembris 2002 on kostjale esitatud arve muuhulgas tarbitud sideteenuste eest, detsembris 2002 kuumaksu eest. Tele2 Eesti AS-i 08.12.2002 kirjast nähtub, et leping öeldakse üles 25 päeva jooksul kui kostja võlgnevust ei tasu. Puudub vaidlus, et kostja võlgnevust ei tasunud ja leping on üles öeldud. Jaanuaris 2003 esitati arve viiviste nõudmises ning veebruaris 2003 arve leppetrahvi tasumiseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi „korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.“ Kooskõlas TsÜS § 144 „koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.“ Kohus leiab, et antud juhul on tegemist korduvate kohustustega ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 154. Viivise ja leppetrahvi nõuet tuleb aga lugeda kõrvalkohustuseks ning nende esitamine ei mõjuta aegumise kulgemist. Aegumise kulgemist tuleb vaadelda põhikohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viimane põhikohustus oli kohtu hinnangul seega detsembri 2002 arves esitatud kuumaksu nõue, mille maksetähtpäev e sissenõutavaks muutumine oli 19.12.2002. Ka varasemad arved muutusid sissenõutavaks 2002 a-l, mistõttu algab aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest, s.o 31.12.2002. Hageja väitel on ta esitanud 29.12.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. See väide on leidnud kinnitust. Kohtulahendite infosüsteemis on 29.12.2006, s.o paar päeva enne aegumistähtaja möödumist, nimetatud avaldus registreeritud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine peatab vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p 3 aegumistähtaja kulgemise. Tuginedes TsÜS § 168 „aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul.“ 24.01.2008 määrusega on jäetud maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud paar päeva enne aegumistähtaja möödumist, pikenes aegumistähtaeg pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist TsÜS § 168 alusel kaks

kuud. Hagi on esitatud 01.02.2008, s.o enne nimetatud kahe kuu möödumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagi ei ole aegunud. Kostja peab lepinguga võetud kohustusi täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 243,33 krooni ja viivised summas 2 242,33 krooni, kogusummas 4 485,66 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Viiviste määr 0,15% päevas tuleneb lepingu lisaks oleva Tele2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste p-st 7.5. Lepingus ei ole sätestatud kostjale meeldetuletuste saatmist või et selle tegemata jätmine võtab võimaluse nõuda viiviseid. Võla sissenõudmisega viivitamine omab tähendust viiviste suuruse aspektist. Kohtupraktika aktsepteerib viiviseid kuni põhivõla ulatuses. Hageja on viiviste suurust heas usus vähendanud. Seetõttu pole põhjust hagejale ette heita võla sissenõudmisega viivitamist. Hagejal on õigus oma nõuet maksma panna kogu aegumistähtaja jooksul. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 485,66 krooni. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.