Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ HG, M M ja J R kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 02. juulil 2008.a.

ASJAOLUD JA HAGI NÕUE

29.06.2007.a esitas OÜ Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets hagi OÜ HG, M M ja J R vastu kahju hüvitamise, leppetrahvi, rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja ja kostja OÜ HG vahel 25.08.2006.a sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võla summas 243 031,73 krooni, millest 150 000 krooni on põhivõlg, 58 433,43 krooni on kahjuhüvitis ja 34 598,30 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 167 500 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 150 000 kroonilt 0,5% iga viivitatud päeva eest alates 29.06.2007.a kuni nõude täitmiseni. Esitatud hagiavalduse kohaselt jättis kostja OÜ HG poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokkulepitud tööd tähtaegselt, ettenähtud mahus ja nõuetekohase kvaliteediga teostamata ning jättis tagasi maksmata hagejale kuuluva 150 000,07 krooni. Seetõttu oli hageja sunnitud kostja OÜ-ga HG sõlmitud töövõtulepingust taganema ning sõlmima uue ehitusettevõtjaga uue töövõtulepingu. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 58 433,43 krooni, millest 47 724,93 krooni on uue töövõtulepingu ning hageja ja kostja OÜ HG vahel sõlmitud töövõtulepingu hinna vahe ning 10 708,50 krooni tasus hageja tellitud mööbli hoiustamise eest perioodil 05.12.2006.a kuni 04.04.2007.a, kuna kostja poolt ei olnud tööd tähtaegselt teostatud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi kohustus kostja OÜ HG tööd hagejale üle andma hiljemalt 18.10.2006.a, kuna kostja OÜ HG lepingut ei täitnud taganes hageja lepingust 26.01.2007.a. Hageja nõuab leppetrahvi nimetatud kuupäevade vahele jäänud 100 päeva eest kokku summas 34 598,30 krooni (0,1% viivist iga viivitatud päeva eest tööde maksumusest 345 983 kroonist). 30.11.2006.a sõlmisid hageja ja kostja OÜ HG kokkuleppe, mille kohaselt kostja OÜ HG kohustus tagastama hagejale hageja poolt tasutud 150 000 krooni hiljemalt 15.12.2006.a, viivitamise puhuks olid pooled kokku leppinud hageja õiguse nõuda viivist 0,5% viivitatud summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja OÜ HG nimetatud summat hagejale tagastanud ei ole, seetõttu nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmist summas 150 000 krooni ning 150 000 krooni maksmisega viivitamise eest viivist 0,5% viivitatud summalt ehk 750 krooni iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 167 250 krooni (750x223) ning hageja palub juhindudes TsMS § 367 kostjalt täielikult välja mõista viivis alates 29.06.2007.a 0,5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni 150 000 krooni tagastamise kohustuse täitmiseni. 30.11.2006.a sõlmisid hageja ja kostja M M ning hageja ja kostja J R käenduslepingud. Käenduslepingutega võtsid kostjad M M ja J R kohustuse vastutada hageja ja kostja OÜ HG vahel sõlmitud 30.11.2006.a kokkuleppest tulenevate kõikide kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga OÜ HG. Mõlemas käenduslepingus lepiti kokku käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 250 000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt M M ’lt ja kostjalt J R ’ilt kummaltki solidaarselt kostjaga OÜ HG kokku 250 000 krooni.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja J R ’ile on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.01.2008.a ja kostja M M ’le on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.01.2008.a ning kohus loeb kostjale OÜ HG hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 318 lg 2 alusel, millised asjaolud on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega. Kostja J R kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 06.02.2008.a esitas kostja M M vastuse hagiavaldusele, milles hagile vastu ei vaielnud. Kostja M M selgitas, et firma juhtimisega ja hagis nimetatud objektiga tegeles sel ajal kostja J R . Hagejaga sõlmitud töövõtuleping on allkirjastatud kostja M M poolt. Kostja M M mõistab, et kuna juriidiliselt kuulus OÜ HG sellel ajal talle, siis on ta vastutav ka kostja J R poolt korda saadetud tegudes. 17.04.2008.a, 13.05.2008.a ning 09.06.2008.a kohtu poolt määratud kohtuistungitele kostjad ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja OÜ HG vahel on 25.08.2006.a sõlmitud töövõtuleping. Kostja OÜ HG jättis lepinguga võetud kohustused täitmata, kostja hageja poolt tellituid töid tähtaegselt, ettenähtud mahus ja nõuetekohase kvaliteediga ei teostanud. Samuti jättis kostja OÜ HG täitmata poolte vahel 30.11.2006.a kokkuleppest tulenevad kohustused. Nimetatud kokkuleppest nähtub, et kostja võttis enesele kohustuse tagastada hagejale ettemakse summa 150 000 krooni hiljemalt 15.12.2006.a. Kostja hagejale 150 000 krooni tagastanud ei ole, seega kuulub nimetatud summa kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 30.11.2006.a hageja ja kostja OÜ HG vahel sõlmitud kokkulepet käendasid kostjad M M ja J R . Kostjad M M ja J R võtsid enesele hagejaga sõlmitud käenduslepingutega kohustuse vastutada solidaarselt OÜ-ga HG hageja ees kostja OÜ HG kohustuse täitmise eest kumbki

käendaja maksimumsummas 250 000 krooni. Seega saab käesolevas tsiviilasjas solidaarkohustusena kostjatelt M M ’lt ja J R ’ilt kummaltki hageja kasuks maksimaalselt välja mõista 250 000 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 135 lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Peale lepingust taganemist hageja sõlmis uue töövõtulepingu, millega hageja saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas OÜ-ga HG sõlmitud töövõtulepinguga. Uue lepingu järgselt osutus tööde maksumus kallimaks 47 724,93 krooni. Lisaks pidi hageja tegema kulutusi tellitud mööbli hoiustamise eest summas 10 708,50 krooni, kuna kostja OÜ HG ei täitnud lepingut tähtaegselt. Seega on põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 58 433,43 krooni, kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on põhjustanud hagejale kahju nimetatud summas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Pooled olid töövõtulepingu rikkumise puhuks kokku leppinud selliselt, et kui tööd ei valmi tähtaegselt, tasub kostja leppetrahvi 0,1% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustus tööd hagejale üle andma hiljemalt 18.10.2006.a, hageja taganes lepingust 26.01.2007.a. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja leppetrahvi nõue nimetatud kuupäevade vahele jäänud 100 päeva eest ehk kokku summas 34 598,30 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 30.11.2006.a sõlmisid hageja ja kostja OÜ HG kokkuleppe, milles pooled leppisid kokku rahalise kohustusega täitmisega viivitamise puhuks hageja õiguses nõuda viivist 0,5% viivitatud summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on kostjal tekkinud viivisevõlgnevus summas 167 250 krooni 223 päeva eest (ajavahemik 16.12.2006.a kuni 29.06.2007.a). Samuti hageja palub juhindudes TsMS § 367 kostjalt täielikult välja mõista viivise alates 29.06.2007.a 0,5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni 150 000 krooni tagastamise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Koidula Laurisaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.