Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.07.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-9660
Tsiviilasi
AS-i E (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi J E(E, isikukood xxx elukoht xxx) vastu 3 481,42 krooni saamiseks
Hageja nõue ja selle põhjendused AS E sõlmis kostjaga 21.01.1998 liitumislepingu, mille alusel pakkus hageja kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja on hagejale jätnud tasumata 1 741,21 krooni. E teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast 20.04.1998 kuni 12.03.2008 viivist, mida on vähendanud 1 740,21 kroonini. Kostja ei ole kohustust hageja ees täitnud. Hageja nõuab kostjalt 3 481,42 krooni tasumist, millest põhinõue moodustab 1 741,21 krooni ning viivis 1 740,21 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostjale on edastatud hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu Vangla kaudu. Kostja vastas kohtule, et soovib hagile vastata ja osaleda asja arutamisel. Tähtaegselt kostja hagile ei vastanud. Kohus määras antud asjas istungi 11.06.2008, andes nii võimaluse kostjale ilmuda istungile. Istungipäevaks kinnipidamisasutusest vabanenud kostja istungile ei ilmunud, oma
mitteilmumise seaduslikust takistusest ei teavitanud, kirjalikku vastust hagile endiselt esitanud ei ole. Hageja on teavitanud kohut, et on püüdnud kostjaga ühendust saada kompromissi saavutamiseks. Kostjaga kontakti ei saavutatud. Hageja palub asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Kohus leiab, et kostjale on antud võimalus hagile vastamiseks ning istungile ilmumiseks. Kostja ei ole oma õigusi kasutanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kui kostja ei ole hagile vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 21.01.1998 liitumislepingu, hageja on osutanud mobiilsideteenuseid. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja kohustus teenuste eest tasuma. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne VÕSRS jõustumist, kehtinud seadust s.o. tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 ja TsK § 192 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 741,21 krooni ja viivised summas 1 740,21 krooni, kogusummas 3 481,42 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Viiviste määr 0,5% päevas tuleneb lepingu lisaks olevate N 450 ja GSM kasutamise eeskirja p-st 7.7. Kohtupraktika aktsepteerib viiviseid kuni põhivõla ulatuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 481,42 krooni. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.