lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8540/78

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8540/78
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet75014913(Võlgnik)Tallinna Linnakantselei75014920

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

21.detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8540

Tsiviilasi

V D kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik: V D (isikukood xxx, elukoht xxx)

esindajad

Võlausaldajad: Kohtutäitur Arvi Pink Tallinna linn Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu (registrikood 75014913) Kohtutäitur Katrin Vellet Kohtutäitur Kristiina Feinman Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu (registrikood 75014920) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349) xxx OÜ (registrikood xxx) Kohtutäitur Kaire Põlts xxx (xxx) (registrikood xxx)

Ärakuulamise toimumise aeg

5.detsembril 2022

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada V D (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada V D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, mis on tekkinud enne 07.06.2017 pankroti väljakuulutamist.
3.Avaldada teade võlgniku V D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku V D kanda.
5.Määrata kindlaks, menetluskulud.

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud

1.Harju Maakohtu 07.06.2017 määrusega kuulutati välja V D pankrot. 09.10.2017 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati V D kohustustest vabastamise menetlus. V D täitmata jäänud kohustused moodustasid 5247,67 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks V D. Kohtumääruse resolutsiooni p 10 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul. Esimene aruanne tui esitada 26.10.2018.tähtaegselt aruannet kohtule ei esitatud.
2.Võlgnik esitas esimese aruande 02.01.2019 pärast 10.12.2018 kohtunõude saamist. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 01.11.2017-01.12.2017, 01.04.2018 kuni 01.05.2018 ja 22.10.2018 kuni 01.12.2018 xxx. Sissetulekuna märkis võlgnik igas kuus 200 eurot. Sissetulekuna on veel märgitud töötukassalt saadud toetuse perioodil 01.01.2018-0.04.2018 ja 0109.2018-20.102018, kokku 1094,64 eurot. Kokku on võlgniku sissetulek 1714,64 eurot. Väljaminekutena toob võlgnik välja kulutused kokku 655 eurot: elukohale 80 eurot, toidule 500 eurot, transpordile 75 eurot ja kulu ülalpeetavale 150 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnike sitas ka arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.10.2017-18.12.2018 eest. (I kd lk 75-77). Võlgnik selgitas 4.01.2019 kohtunõudele, et 665 eurot on miinimumsumma, mida ta vajab äraelamiseks, kuid seda tihti tal ei ole. Lisatööd pakuvad tuttavad, naabrid ja muud inimesed. Ostab kõige odavamat toitu, pole mitte kunagi käinud välismaal, ei ole lennukiga lennanud, pole sõitnud laevaga, tal puuduvad xxx ning ülejäänud on haiged. Tal ei ole hetkel ühtegi eurot tasuma oma võlgnevusi. II aruande esitas võlgnik samuti pärast kohtult 17.01.2020 meeldetuletuskirja saamist. 04.02.2022 esitatud aruande kohaselt töötab alates 02.04.2019 xxx-07.04.2019 xxx, sissetulekut ei saanud. Alates 25.07-25.08.2019 xxx teenis 400 eurot. 20.02.2019-02.04.2019 laekus sissetulek töötukassalt, 14.05.2019-24.07.2019 laekumine töötukassalt, 09.09.2019 jätkuvalt töötu, õpib Ckategooria autojuhiks. CV-d pole saatnud kuhugile, kandideeris telefoni teel. Ametlikult pole rohkem töötanud. Väljaminekud kokku on 250 eurot, elukohale 50 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 50 eurot, ema ja laps aitavad kulusid kanda. Kohus kohustas esitada täiendavad tõendid. Võlgnik esitas 13.02.2020 arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt perioodil 8.10.20218 ja 24.10.2018 on toimunud laekumised töötukassalt. 09.01.2019 on võlgnik saanud töötasu xxx summas 116,86 eurot selgitusega detsember 2018 töötasu (I kd lk 90). Eesti töötukassa 13.02.2020 teatise kohaselt on võlgnik töötuna arvel 20.02.2019-01.04.2019 ja 14.05.2019-24.07.2019, 09.09.2019 kuni 04.03.2020 (I kd lk 94). III aruanne esitati kohtu 19.10.2020 nõudel alles 04.11.2020. Aruande kohaselt jätkuvalt töötukassas arvel. Võlgnik ei ole saanud arveloleku ajal töötutoetust ega töötuskindlustushüvitust (I kd lk 113). Korteriga seotud kulud kannab ema, võlgnik võimalusel tasub emale. Konto väljavõtte kohaselt tegeleb võlgnik hasartmängudega (25.01.2020 on summas 20 eurot ülekanne, 27.01.2020 xxx-lt väljamakse summas 21,50 eurot, I kd lk 99, 15.02.2020 sissemakse 10 eurot, 17.04.2020 20 eurot, 12.05.2020 15 eurot, xxx-le, lk 100). xxx-le summades 25 eurot, 10 eurot, 10 eurot (I kd lk 102 pöördel jj). IV aruanne esitati pärast kohtust saadud meeldetuletust. 10.01.2022 aruande kohaselt töökoha lahtris kordusmärk, selgituses aga märgib, et on jätkuvalt töötukassas arvel (I kd lk 148, Töötukassa tõend) ja osaleb koolitusel. Väljaminekud on kokku 300 eurot, mõnikord ema aitab. Esitatud konto väljavõttest perioodil 01.01.2021-01.01.2022 nähtuvad sularaha sissemaksed 102

30 eurot, samuti tegelemine hasartmänguga (I kd lk 124-125 ja pöördel jj). 24.06.2021 on võlgnik hasartmängule kulutanud summas 160 eurot, järgmisel päeval sai tagasi summas 75 eurot (I kd lk 123 pöördel). V aruanne esitati samuti kohtu meeldetuletusel ja kohtu poolt blanketi saatmisel tähitud kirjaga. 24.10.2022 asuande kohaselt on olnud 2 aastat töötukassas arvel. Koolitused olid jaanuari algusest kuni märtsi lõpuni. On kandideerinud helistamisena, tööd leidnud pole. Igakuise kulutustena märgib 100 eurot elukohale, 100 eurot toidule, 100 eurot transpordile ja 100 eurot ülalpeetavale. Keskmiselt kulutused kokku 200 eurot. Ema ja teised isikud aitavad. Võlausaldajatele väljamakseid ei teostatud. Seoses vanuse ja tervisega ning kaugel elamisega pole tööd leidnud. Esitatud konto väljavõtted perioodi16.10.2021.16.10.2022. 3.26.10.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks pärast viie aasta möödumist.

4.25.10.2022 kogus kohus tõendeid omal algatusel krediidiasutustest ning Maksu- ja Tolliametist, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist ja Pensioniametist. Kogutud andmed kinnitavad võlgniku varatut olukorda.
5.Võlausaldajad, kes soovi avaldasid on oma seisukohad kirjalikult esitanud. Võlausaldaja Tallinna Linn Tallinna Linnakantselei kaudu vaidleb täitmata jäänud kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole aastast 2016 võlgnetavat summat 42,18 eurot tasunud. Võlausaldaja Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) ei nõustu võlgniku vabastamisega. 11.11.2022 seisuga on Maksu- ja Tolliameti nõude jääk endiselt 3551,44 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal nõuet tasunud. Kohustustest vabastamise menetluse ajal oli võlgnikul sõlmitud VÕS lepingud xxx-ga (23.10-30.11.2017 ja 23.10-30.11.2018), xxx-ga (11-30.04.2018) ja xxx (10-15.12.2018). Perioodil 25.07-16.08.2019 oli võlgnikul sõlmitud tööleping xxx. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud väljamakseid Töötukassast (2018.a), 01/2019 xx (152 eurot) ja 08/2019 OÜ-st xxx (156 eurot). Samuti ei nähtu asjaolusid, mis tõendaksid, et võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuvama töö leidmisega ning maksuhaldurile ei ole teada ka asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul töötamist. Võlausaldaja xxx-l puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele.
6.Võlgnik selgitas 5.12.2022 ärakuulamisel, et tal on kõik 5 aastat halvasti läinud. Kindlat ametlikku tööd pole olnud, on arvel Töötukassas. Paar aastat tagasi töötas ehitusfirmas ametlikult, mõned nädalad ainult. Käib juhutöödel, helistatakse, et tule aita. Käinud Töötukassa kaudu koolitustel. Hetkel töötu, kaks aastat kindlasti ametlikult töötu. Sai C-kat juhiloa, kood 95 koolitus, SNT koolitus. Autojuhina ei ole veel tööd leidnud. Transporti ei leia, et tööl käia kuna töökohad kaugel. Elatub juhuotstest, näiteks aitab kolida, kaine autojuht. Laps on täiskasvanud. Elab xxx, ema korteris. Korteriga seotud kulud kannab ise kui saab, kui ei saa, siis ema. Ema elab linnas, tegeleb lastelastega. Mängib loteriid ja panuseid, palju ei ole võitnud. Kulutusi lotole ei tea täpselt, kulutab kui on võimalus. 50-200€ kuus võibolla, mõnes kuus ühtegi eurot. Suurem osa ei võida midagi, mõnikord võidab ka. Paneb näiteks 15€, võtab välja 20-25€. Mängimisega on miinuses. Ei teadnud, et hasartmängu peetakse raiskamiseks. Pole olnud võimalust võlausaldajatele maksta viie aasta jooksul. Need rahad mis mängis, oleks võinud paremat sööki osta, aga valis mängida. Kohus peaks teda vabastama, sest tal on võlad juba pool elu. Seda on liiga palju, pool elu on juba võlgades. Uusi võlgasid ei ole, ühtegi trahvi ei ole. Sooviks alustada puhtalt lehelt. Igapäev vaatab igal pool töökuulutusi, suur osa kohtasid on kaugel või tahetakse töökogemust, kus ta saab seda töökogemust? On olnud ehitusel, autojuht B-kategooriaga, pagar, rehvitehnik ja müüja. Kogemusi on igasuguseid.

Kohtumääruse põhjendused

7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
8.FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FiMS § 49 lg-le 1.
9.Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (FiMS § 49 lg 7).
10.Kohus kuulas 5.12.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 14.06.2022 andis võlgnik kohtule FiMS § 49 lg 7 alusel võlgniku vande.
11.FiMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
12.Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Kohus möönab, et võlgnik on tegelenud hasartmängudega ja raisanud raha. Küll aga on tõendatud, et võlgnikul puudub sissetulek, mida oleks võimalik arestida või milliselt oleks tulnud teha võlausaldajatele eraldisi, mistõttu ei saanud võlgnik oma tegevusega võlausaldajate huve kahjustada. Võlausaldaja MTA ja Tallinna Linn Tallinna Linnakantselei vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja xxxl puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud.
13.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik olnud töötukassas arvel ja läbinud koolitusi. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ametlik sissetulek, võlgnik on varatu, tema ainuke sissetulek on mõned juhuslikud juhutööd, mis ei ulatu isegi ametliku miinimumtasuni kuus. Saadud sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust seisundist tulenevalt FiMS §-s 47 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-6013 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku V De majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku V D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb V D tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.Kohus selgitab, et FiMS § 50 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
16.FiMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib FiMS § 51 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
17.FiMS § 49 lgh 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
18.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
19.Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 14 avaldab kohus teate V D kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja