Rahuldada hagi hageja J B nõuete osas täies ulatuses ning hageja AB nõuete osas osaliselt.
2.Tuvastada 26. juulil 2006.a hageja J B ja kostja OÜ A
vahel sõlmitud XXX
ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 1 broneerimislepingu tühisus.
3.Tuvastada 14. augustil 2006.a hageja AB ja kostja OÜ A
vahel sõlmitud XXX
ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 3 broneerimislepingu tühisus.
4.Mõista kostjalt OÜ A
hageja J B kasuks välja alusetult saadud 100 000 (ükssada
tuhat) krooni. Jätta hagi rahuldamata hageja AB nõude osas 100 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja J B menetluskulud kostja OÜ A tema enda kanda ning kostja OÜ A
kanda. Hageja AB menetluskulud jätta
menetluskulud samuti kostja enda kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 1. juulil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUED
1.24. septembril 2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses paluvad hagejad rakendada 26. juuli 2006.a XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 1 broneerimislepingule tühisuse tagajärjed ja mõista välja kostjalt hageja J B (edaspidi hageja I) kasuks ettemaksuna tasutud 100 000 krooni. Samuti paluvad hagejad rakendada 14. augustil 2006.a XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 3 broneerimislepingule tühisuse tagajärjed ja mõista välja kostjalt hageja AB (edaspidi hageja II) kasuks ettemaksuna tasutud 100 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I ja kostja 26. juulil 2006.a lihtkirjalikus vormis XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 1 broneerimislepingu. Hageja II ja kostja sõlmisid 14. augustil 2006.a lihtkirjalikus vormis XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 3 broneerimislepingu. Nimetatud lepingud sisaldavad muu hulgas sätteid, mis puudutavad moodustatavate korteriomandite müüki: lepingu I ja lepingu II punktides 2.1.-2.5. lepitakse kokku objekti hinnas ( 2 750 000 krooni) ja selle maksmise viisis. Lepingute punktis 1.2. loetakse broneerimislepingute objektiks vastavalt moodustatav korteriomand nr 1 ja korteriomand nr 3. Lepingute punktis 2.1 on samuti ette nähtud hagejate ettemaksu summa 100 000 krooni iga objekti eest (ettemaks kokku 200 000 krooni) maksmise kohustus, missugune oli täidetud hagejate poolt panga ülekannete tegemise teel 26.07.2006.a ja 16.08.2006.a, kokku tasutud 200 000 krooni. Lepingute punkti 4.1 kohaselt leppisid hagejad ja kostja kokku, et sõlmivad tulevikus notariaalsed ostu-müügilepingud objektide omandi ülekandmiseks kostjalt hagejatele. Hagejate arvates vastavad sõlmitud lepingud eellepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 mõttes. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Hagejad leiavad, et nende ja kostja vaheline kokkulepe ettemaksu kohta pidi sõlmitama ka notariaalselt tõestatud vormis. Hagejad märgivad, et nende ja kostja vahel 26. juulil 2006.a ja 14. augustil 2006.a sõlmitud kokkulepped ei ole notariaalselt tõestatud. Kuivõrd pooled ei järginud kinnisasjas omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingutele esitatavaid vorminõudeid, on 26. juulil 2006.a ja 14. augustil 2006.a sõlmitud lepingud õigustühised ning nendel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 3. mail 2007.a teatasid hagejad kostjale, et nad peavad lepinguid tühisteks. Nimetatud teated olid saadetud tähitud kirjadega. Kirjades palusid hagejad kostjal tagastada kokku 200 000 krooni. Kostja ei olnud nõus esitatud pretensioonidega. Kostja ei ole tagastanud ettemaksuna korteriomandite eest saadud summasid. Hagejate arvates kuuluvad antud juhul rakendamisele alusetu rikastumise sätted.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hagejad lisaks ülalosundatud sätetele viidanud VÕS § 11 lg-tele 1 ja 3, §-le 29, §-le 1028, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-le 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 82, § 83 lg-le 1, § 84 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata.
4.18. jaanuaril 2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja, et peab hagi põhjendamatuks järgnevatel motiividel. Kostja arvates on arusaamatud hagejate väited, et sõlmitud lepingud vastavad eellepingu tunnustele VÕS § 33 mõttes. Broneerimise lepingutes ei ole sätestatud hagejate kohustust sõlmida tulevikus leping broneerimise lepingus kindlaksmääratud tingimustel. Tulenevalt lepingu punktist 1.2 on vaid selgitatud poolte edasise käitumise korda. Lisaks välistab lepingu punkt 1.3 selgesõnaliselt selle, et tegemist oleks eellepinguga. Eeltoodust tulenevalt on alusetud ka hagejate väited, et tegemist oleks tühise tehinguga. Hagejate poolt tasutud summad ei ole ettemaksud, vaid broneerimistasud. Lepingutega on kostja võtnud endale kohustuse teatud aja jooksul mitte võõrandada kinnisasju kolmandatele isikutele ning hagejad on sellise kohustuse eest ka tasunud vastava summa. Kostja kohustust mitte võõrandada kinnisasju kolmandatele isikutele ei ole hagejad vaidlustanud ning tegemist on kehtiva kokkuleppega. Seega puudub hagejatel alus tasutud summade tagasisaamiseks.
MENETLUSE KÄIK
5.21. mail 2008.a toimunud kohtu eelistungil jäi hagejate esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
6.Samal eelistungil otsustas kohus poolte nõusolekul lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1. Kohus määras menetlusosalistega kooskõlastatult avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 11. juuni 2008.a ning teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 1. juulil 2008.a kell 15.00 Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.
7.10. juunil 2008.a esitatud avaldusega (pealkirjastatud hagiavalduse täiendusena) on hagejad hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Hagejad leiavad, et 14. augustil 2006.a sõlmitud lepingu punktist 2.1. tulenev hageja II kohustus tasuda ettemaksu 100 000 krooni oli täidetud
16.augusti 2006.a panga ülekande tegemise teel. Nimetatud ülekanne oli tehtud hageja I nimele Sampo Pangas avatud arveldusarvelt. Seega hageja II kohustuse täitis kolmas isik (hageja I). Asjaolu, et eelnimetatud 16. augustil 2006.a tehtud ülekanne oli sooritatud hageja II kohustuse täitmiseks tuleneb maksekorraldusel olevast selgitusest: XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 3 broneerimisleping. Hageja I kinnitab, et ta on täitnud hageja II kohustuse ja et hagejate vahel ei ole sõlmitud mingeid kokkuleppeid, mis võimaldaksid hagejal I esitada kostjale tagasinõuet hageja II eest. Hagejad avaldavad, et hagejal II on õigus käsutada hageja I arveldusarvet, mis tõendatakse Sampo Panga poolt 23. mail 2008.a väljastatud teatisega. Hagejad jäävad hagiavalduses toodud nõuete juurde. Nimetatud menetlusdokumendid on kohtu poolt edastatud ka kostja esindajale. Muid avaldusi ega dokumente menetlusosalised pärast 21. mai 2008.a eelistungit kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hageja I nõuete osas kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses, hageja II nõuded rahuldab kohus aga osaliselt.
9.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. 26. juulil 2006.a sõlmisid hageja I ja kostja XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 1 broneerimislepingu, mille esemeks oli lepingu punkti 1.2 kohaselt kindlaks määrata poolte tegutsemine, et võimaldada ostjal (hageja I) osta samas lepingus määratud tingimustel moodustatav korteriomand nr 1 suletud netopinnaga 129 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ning koos mõttelise osaga
(lepingu punktis 1.1 määratletud) kinnistust ning selle oluliseks osaks olevatest ehitise osadest ja seadmetest. Sama lepingu punkti 2.1 järgi kohustus hageja I tasuma kostjale 100 000 krooni hiljemalt 15. augustiks 2006.a (vt ka toimik, lk 5-9). 14. augustil 2006.a sõlmisid hageja II ja kostja XXX ridaelamu moodustatava korteriomandi nr 3 broneerimislepingu, mille esemeks oli vastavalt lepingu punktile 1.2 määrata kindlaks poolte tegutsemine, et võimaldada ostjal (hageja II) osta samas lepingus määratud tingimustel moodustatav korteriomand nr 3 suletud netopinnaga 129 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega ning koos mõttelise osaga (lepingu punktis 1.1 määratletud) kinnistust ning selle oluliseks osaks olevatest ehitise osadest ja seadmetest. Tulenevalt sama lepingu punktis 2.1 kohustus hageja II tasuma kostjale 100 000 krooni hiljemalt 17. august 2006.a (vt ka toimik, lk 10-14). Eelnimetatud kaks lepingut (edaspidi koos nimetatud ka eellepingud) olid sõlmitud lihtkirjalikus vormis ning lepingute muud tingimused olid käesoleva vaidluse seisukohalt identsed. Samuti ei vaidle pooled selles, et hageja I on tasunud tema ja kostja vahel 26. juulil 2006.a sõlmitud lepingu täitmiseks kostjale samal päeval 50 000 krooni ning 16. augustil 2006.a 50 000 krooni (vt ka toimik, lk 15 ja lk 16), ning, et hageja I on tasunud 14. augustil 2006.a hageja II ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks
16.augustil 2006.a 100 000 krooni (vt toimik, lk 17). Puudub vaidlus ka selles, et eellepingutes mainitud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingud on jäänud sõlmimata ning eellepingute täitmiseks kostjale tasutud summad on viimase poolt hagejatele tagastamata.
10.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ülalmainitud 26. juulil 2006.a ja 14. augustil 2006.a sõlmitud lepingud on vaadeldavad kinnisasja müümisele suunatud eellepingutena ning seetõttu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised. Samuti on kostja menetluse käigus väitnud, et ei ole igal juhul rikastunud hageja II arvel, kuna mõlema vaidlusaluse lepingu järgsed kohustused on täidetud hageja I poolt.
11.Kohus käsitleb esmalt küsimust hagiavalduses märgitud 26. juulil 2006.a ja 14. augustil 2006.a sõlmitud lepingute tühisusest. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 on tehing selle seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kooskõlas VÕS § 33 lg-s 1 sisalduva määratlusega on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab kooskõlas AÕS § 119 lgga 1 olema notariaalselt tõestatud. Arvestades VÕS § 33 lg-s 2 sätestatut, kehtib samasugune vorminõue järelikult ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Esitatud seisukoht on leidnud korduvalt kinnitust Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu 10. novembri 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-03 (p 27-29); 19. novembri 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-03 (p 23-26) ja
20.detsembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-04 (p 15 ja 16)). Erandiks võib seejuures olla üksnes AÕS § 119 lg 2 juhtum, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping ja tehtud on kanne kinnistusraamatusse. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et vaidlusaluste lepingute näol oli tegemist kinnisasja omandamisele suunatud eellepingutega VÕS § 33 lg 1 tähenduses. Sellist järeldust toetab esmalt eellepingute ülalosundatud punkti 1.2 sisu. Lisaks on pooled eellepingute punktis 2.1 kokku leppinud lepingu objekti (korteriomandi) müügihinnas (2 750 000 kr). Ka 100 000 krooni on hagejad sama lepingupunkti teksti kohaselt kohustunud tasuma müügihinna ettemaksuna. Samuti on eellepingule omased vaidlusaluste lepingute punktis 2.3 sisalduvad kokkuleped (notariaalsete) müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimise kuupäeva kohta ning punktist 5.2 tulenev leppetrahvi sanktsioon juhuks kui ostja keeldub (notariaalse) müügilepingu sõlmimisest müüjaga. Lisaks seab lepingute punkt 3.1 lepingu objekti otsese valduse üleandmise sõltuvusse müügihinna (s.h ettemaksu) tasumisest ostjate poolt.
Seega pidanuks 26. juulil 2006.a ja 14. augustil 2006.a sõlmitud broneerimislepingutena pealkirjastatud lepingud kui kinnisasja omandamise eellepingud olema notariaalselt tõestatud (TsÜS § 82) ning kirjalikus vormis sõlmitud (TsÜS § 78) lepingud tuleb lugeda õigustühiseks.
12.Seonduvalt kostja vastuväidetega vaidlusaluste lepingute sisu ja eesmärgi osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 sätete eesmärgiks on kaitsta nii kinnisasja ostjat kui ka müüjat järelemõtlematult ning notari selgitusteta kinnisasja omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest. Esmajoones puudutab see erinevaid sanktsiooninõudeid poolte vastu, kui kavandatud müügileping jääb mingil põhjusel sõlmimata. Selliselt on viidatud sätete sisu selgitatud ka Riigikohtu 8. mail 2006.a tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 tehtud otsuse punktis 16. Vastavalt TsÜS §-le 85 ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Senises Eesti kohtupraktikas on leidnud kinnitust ka seisukoht, et kinnisasja omandamise eellepingu tühisus ei pruugi kaasa tuua kogu lepingu tühisust. Leping võib kehtida juhul, kui tasu makstakse üksnes selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks (n-ö broneerimine), kuid ostjal ega müüjal ei tohi olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Seejuures on poolte kohustuse hindamisel oluline ka broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Teise erandina saab tunnistada lepingut, mille põhiesemeks on ehitamine, mitte müük (vt nt: Riigikohtu 8. mai 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 (p 16)). Siiski tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkulepete tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete (broneerimise, ehitamise või kinnisasja jagamise) tühisuse (vt: Riigikohtu 8. mai 2006.a ülalviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 (p 16) ja 19. juuni 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07 (p 15)). Seega, juhul kui samas lepingudokumendis on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma tühise eellepingu osata. Ka käesoleval juhul on kostja eellepingute punktis 4.2 võtnud kohustuse mitte tegema tehinguid lepingu objekti koormamiseks mistahes õigustega, s.h kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega. Samuti sisaldab lepingu punkt 1.5 müüja (kostja) kohustusi seoses korteriomandi reaalosa väljaehitamisega. Kostja kõnealused kohustused ei ole vaidlusaluseid lepinguid tervikuna vaadeldes siiski lepingute põhiesemeks ning kohtu hinnangul ei saa eeldada, et lepingud oleks sõlmitud ka ilma tühise osata. Kostja esindaja vastavasisuline väide on tõendamata ning kinnisasjade müümisel juurdunud tavasid arvestades ka ebausutav. Kohus märgib samuti, et eellepingute punktist 4.2 tulenevad kostja kohustused on vähemalt samavõrd omased kinnisasja võlaõiguslikule müügilepingule kui broneerimislepingule. Kostja väide, et eellepingute punktid 2 ja 3 on informatiivse tähendusega ning pooltele otseseid õigusi ega kohustusi ei tekita, on vastuolus sellega, kuidas pooled lepingu sisu tegelikult mõistsid ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (VÕS § 29 lg-d 1 ja 4). Hageja I poolt on vaidlusaluste lepingute täitmisena kostjale tasutud kokku 200 000 krooni ning kostja on selle täitmisena ka vastu võtnud. Juhul kui eeldada, et kostja ei pidanud ennast eellepingu punktidega 2 ja 3 õiguslikult seotuks, kuuluks vaidlusaluste lepingute punkti 2.1 täitmisena vastuvõetu kostja poolt vastavalt alusetu rikasutmise sätete ikkagi tagastamisele. Väidetavalt nn broneerimistasuna makstud ettemaksude proportsionaalne suurus võrrelduna kinnisasja kavandatud müügihinnaga ei oma käesoleval juhul määravat tähtsust, kuna eellepingute ülalosundatud punkt 5.2 annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi (10%
müügihinnast), juhul kui ostja keeldub sõlmimast notariaalset müügilepingut. Viimatinimetatud tingimus ei ole kohtu hinnangul igal juhul omane nn broneerimislepingule. Seonduvalt kostja eellepingute punkti 1.3 puudutavate vastuväidetega märgib kohus järgmist. Eellepingute punktis 1.3 on pooled tõepoolest kinnitanud, et leping ei ole käsitletav kinnistu ostu-müügi eellepinguna ning seda ka vorminõuete tõttu. Kuna kohus ei näe taolisel kokkuleppel muud eesmärki kui seadusest tulenevast imperatiivsest vorminõudest möödahiilimine, tuleb kõnealust lepingupunkti lugeda tühiseks selle vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Lisaks ei oleks võimalik seadusest tulenevast vorminõudest ka poolte kokkuleppel kõrvale kalduda (VÕS § 11 lg 1).
13.Edasiselt analüüsib kohus hagejate nõudeid tühiste tehingute (eellepingute) alusel saadu tagasinõudmiseks kostjalt. Kohus juhindub seejuures ka TsMS § 5 lg-st 1 sätestatust, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on mõlema tühise eellepingu alusel kostja raha saanud (kokku 200 000 kr) hagejalt I. Hageja II ei ole tühiste tehingute alusel kostjale midagi tasunud. Seetõttu saab alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu olla hagejal I, hagejal II taolist nõuet seevastu tekkinud ei ole. Eeltoodut aluseks võttes rahuldab kohus hageja I nõude 100 000 krooni kui alusetult saadu väljamõistmiseks kostjalt, kuid jätab rahuldamata hageja II rahalise nõude.
14.Seonduvalt hagejate poolt 10. juunil 2008.a esitatud hagi täpsustusega peab kohus vajalikuks märkida, et hagejad on oma õiguslikus käsitluses ebajärjekindlad. Hagejate viited eellepingutest tulenevate kohustuste täitmisele ei ole õiguslikult asjakohased. Kuivõrd tehing on vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tühine algusest peale, ei saanud toimuda 14. augustil 2006.a sõlmitud eellepingu kehtivat täitmist ei hageja II poolt ega hageja I poolt hageja II eest. Hagejate ja kostja vahel saavad asja materjalidest nähtuvalt olla tekkinud üksnes lepinguvälisest võlasuhtest (alusetust rikastumisest), mitte lepingust, tulenevad õigused ja kohustused. Kohtu hinnangul ei võimalda hagejate poolt välja toodud asjaolud teha ka õiguslikku järeldust, et nende vahel eksisteeris seltsinguleping (VÕS §§ 580 jj), mis hüpoteetiliselt võiks anda hagejatele ühise nõudeõiguse kostja vastu. Kohtu seisukohta kostja II rahalise nõude rahuldamata jätmise osas ei muuda ka hagi täpsustusele lisatud Sampo panga teatis (vt toimik, lk 61). Nimetatud tõend näitab veelkordselt, et ülekanded kostjale olid teostatud hagejale I kuuluvalt arveldusarvelt. Kohtu arvates puudub käesoleva vaidluse kontekstis tähtsus küsimusel, kellel oli õigus hageja I arveldusarvel olevad rahalisi vahendeid käsutada või kumma hageja poolt konkreetsed pangaülekanded on teostatud.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hageja I hagi rahuldab ning kummagi hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded on teineteisest sisuliselt eraldiseisvad, jätab kohus hageja I menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja II nõuete osas kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, mistõttu peab kohus
põhjendatuks jätta hageja II ja kostja menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 lähtuvalt nimetatud menetlusosaliste endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja I nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.