Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-02-360

majandusaasta eest, ignoreerib juhatus korteriühistu liikmete nõudmisi. Seega ei täida korteriühistu juhatus mittetulundusühingute seaduse (MTÜ) § 28 lg 5 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 ettenähtud kohustust esitada korteriühistu liikmete nõudmisel vajalikku info korteriühistu juhtimise kohta ja vastavad aruanded. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisega rikutakse korteriühistu liikmete õigusi saada informatsiooni korteriühistu juhtimise kohta ja revisjonkomisjoni aruandeid. 13.11.2007.a esitas V.Š avalduse, milles loobus oma hagist ja palus menetluse lõpetada, kuna tsiviilasi kaotas tema jaoks aktuaalsuse. Menetlusosalised ei esitanud vastuväiteid V. Š avaldusele. 20.11.2007.a kohtuistungil jäid hagejad oma nõuete juurde. Hageja G.S täiendas oma nõudeid paludes kohustada kostjat esitada: KÜ üldkoosoleku protokollid vene keeles, tahteavaldusega maksete kohta, 05.05.1998.a protokollid, 22.11.98.a protokoll, 30.03.99.a protokoll, 27.10.99.a protokoll, 08.05.02.a protokoll, 04.05.04.a protokoll, 20.12.06.a protokoll, et kasutada neid hagi esitamiseks. Kostja esindaja avaldas valmisoleku dokumentide esitamiseks, kuid palus täpsustada dokumentide nimekirja. Kohus andis hagejatele tähtaega nimekirja esitamiseks, milliste dokumentide väljanõudmist kostjalt nad silmas pidavad, kuni 07.12.2007.a. 07.12.2007.a esitasid G.S ja L.N hagi muutmise avalduse (esitatud dokumendi pealkirjas on märgitud „Laiendatud nõue vajalike dokumentide väljanõudmisest). Kohus 13.05.2008.a määrusega keeldus hagi muutmise avaldust menetlusse võtmast. Kohtumääruse põhjendused Hagist loobumine TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et V.Š hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse V.Š hagis KÜ R xx vastu. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Larissa Nikolas ja Galina Stepanova hagi Hagejad esitasid kohtule nõude korteriühistu Rahu 14 vastu esitada hagejatele kui korteriühistu liikmetele: korteriühistu 05.05.1998.a, 08.05.2002.a, 27.10.2002.a üldkoosolekute protokollid, revisjonkomisjoni aruanded 1998, 1999, 2000 ja 2001 majandusaasta eest ja audiitori kokkuvõtte 2000 majandusaasta eest. Hagiavalduse kohaselt dokumentide esitamata jätmisega rikutakse korteriühistu liikmete õigusi saada informatsiooni korteriühistu juhtimise kohta ja revisjonkomisjoni aruandeid. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-02-360

Kohtuistungil 20.11.2007.a hageja G.S täpsustas, et dokumentide esitamine nõuavad hagejad selleks, et saaks need edasi kaevata. Korteriühistu liikmel on õigus saada infot ühistu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste, ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta. See õigus tuleneb hagi esitamise ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 5, korteriühistuseaduse § 13 lg 2 ja korteriühistu põhikirja p 4.1.4. KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Sama seaduse § 36 lg 3 kohaselt majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Need normid kehtivad käesoleva vaidluse puhul. Vaatamata sellele, et pea kohus võimalikuks antud hagi edasi menetleda. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Vastavalt TsMS § 3 lg 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega hagiavalduse esitamisel peaksid hagejad tõendama, et nende õigusi või vabadusi on rikutud ja neil on õiguslik huvi vaidluse lahendamiseks. MTÜS § 18 lg 1 alusel mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Alates 01.02.2002 kuni 01.01.2004.a kehtinud korteriühistu seaduse § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) (redaktsioon 01.07.2002.a kuni 01.01.2004.a) § 24 lg 1 ja lg 2 kohaselt (1) võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, st selle olemasolu ja nõude tähtaegset esitamist on kohus erinevalt aegumisest, pädev hindaja iseseisvalt st ilma vastaspoole vastava taotluseta. Hagejad ei ole põhistanud oma nõude seega pärast kolmekuulist tähtaega. Kui hagejad sooviksid vaidlustada korteriühistu 05.05.1998.a, 08.05.2002.a üldkoosoleku otsuseid pidid hagejad esitama hagid kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Seaduses kehtestatud tähtaeg laieneb ka dokumentide väljanõudmise hagile (juhul kui need dokumendid ei olnud hagejale tutvumiseks esitatud ning neil ei olnud õigust sellega tutvuma). Hagejad seda ei ole teinud ning arvestades, et neil puudub võimalus st ka õiguslik alus vaidlustada korteriühistu üldkoosolekute otsuseid, ei ole põhjendatud ka nõuda 05.05.1998.a ja 08.05.2002.a üldkoosoleku 3(4)

Tsiviilasi nr 2-02-360

protokollide, revisjonkomisjoni 1998, 1999, 2000 ja 2001 majandusaasta eest ja audiitori kokkuvõtte 2000 majandusaasta eest esitamist. Hagejad nõuavad korteriühistu 27.10.2002.a üldkoosoleku protokolli esitamist, et vaidlustada üldkoosoleku otsust. KÜS § 2 lg 1 sätestatud ühise majandamise eesmärki saavutamiseks on pädev otsuseid vastu võtma nii korteriühistu nimel tegutsev juhatus kui ka üldkoosolek. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda, kui üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja sätteid ning kui otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud seadusega kehtestatud tähtaja jooksul. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel peab isik tuginema lisaks otsuse vastuvõtmisel seaduse või põhikirja sätete rikkumisele ka asjaoludele, et otsus on vastuolus korteriühistu eesmärkidega. Hagejad ei ole põhjendanud, et koosolekul vastuvõetud otsus on ühistu eesmärkidega vastuolus või on koosoleku kokkukutsumisel ja otsuse vastuvõtmisel oli rikutud seaduse või põhikirja sätteid. Seega ei ole hagejad põhjendanud, et neil on õiguslik huvi dokumentide esitamiseks. TsMS § 230 tulenevalt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Alates 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusest või et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Antud sätted on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohus leiab, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda. Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud huvi kaitseks.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.