2-08-14903
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuli 2008.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-08-14903
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi P liikluskindlustushüvitise ja käsitluskulude nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 44 Tallinn 10621);
P
vastu
hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Jüri Aava; kostja P P ( ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-08-14903 Hagiavalduse kohaselt toimus 11.02.2003.a. Saare maakonnas Leisi vallas Upa-Leisi maantee 29,2 kilomeetril liiklusõnnetus, mille põhjustas vastavalt 11.03.2003.a. otsusele väärteoasjas nr 24524259 P P sõidukiga VAZ 2102 (lisa 1). Süüdlase sõiduk oli õnnetuste hetkel kindlustamata. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond tunnistas juhtumi liikluskindlustusjuhtumiks (lisa 2) ja hüvitas 03.06.2003.a. kannatanule tekitatud liikluskahju summas 33 312 krooni (lisa 3,4). Käsitluskulud moodustasid 1356 krooni (lisa 5). Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) §-le 6 lg l p 2 hüvitab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) liikluskahjud, mis on tekitatud sõidukitega, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal ei olnud kehtivat lepingut ning omab õigust vastavalt LKindlS § 48 lg l p l ja § 48 lg 3 liikluskahju põhjustanud sõiduki valdajalt tagasi nõuda liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 05.06.2003.a. kostjale tagasinõude summas 34 668 krooni (lisa 6). Kostja tunnistas võlgnevust ja palus võimaldada võlgnevus kustutada osamaksetena (lisa 7). Kostjale võimaldati kustutada võlgnevus osamaksetena summas 700 krooni kuus (lisa 8). Kostja kustutas võlgnevust kuni veebruarini 2007, tasudes kokku 20 000 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes LKindlS § 48 lg l p l, § 48 lg 3 ja VÕS § 108 lg palub hageja:
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 17-18, 19/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 07.05.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 17-18/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 10.05.2008.a. /t.l. 19/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.
2-08-14903 Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.