lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-11993/7

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-11993/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1095
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. juunil 2008.a. kell 10.00 kantselei kaudu aadressil Kentmanni 13, Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-08-11993

Kohtuasi

R R hagi J R vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised

Hageja: R R (i.k xxx, elukoht xxx) Kostja: J R (i.k. xxx, elukoht xxx) Tallinna linna Kristiine LOV-i esindaja Reet Laos

Kohtuistungi toimumise aeg

10.juunil 2008.a.

Resolutsioon

1.Lahutada J R ja R R abielu, mis on registreeritud xxx.a. Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx.
2.Jätta poolte abielust sündinud poeg S R, sündinud xxx.a. ja tütar S xxx.a., pärast abielu lahutamist ema R R juurde.

R, sünd.

3.Välja mõista J Rlt igakuiselt elatusraha poja S R, sündinud xxx.a., ja tütar S R, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks R R kasuks summas 5506.- (viis tuhat viissada kuus) krooni alates 02.04.2007.a., s.o. 1 aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 2753.- (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kolm) krooni kuni xxx.a. s.o. kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused

1.02.04.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu, määrata poolte alaealiste laste elukohaks hageja elukoht, mõista kostjalt välja elatis alaealiste laste ülalpidamiseks summas 4350.- krooni + tulumaks, s.o. kokku 5506.- krooni alates 01.04.2007.a. ja määrata kostjal tema lastega suhtlemise kord. Kohtuistungil loobus hageja viimasest nõudest kostja vastu.
2.Hageja põhjendab oma nõudeid kostja vastu sellega, et poolte suhted on lõppenud kostja alkoholi liigtarvitamise ja vägivaldse käitumise tõttu ning suhete taastamist kostjaga hageja ei soovi, mistõttu palub ta abielu lahutada.
3.Lapsed elavad koos emaga, kostja käitub laste huvide vastaselt, lapsed soovivad elada koos emaga, mistõttu palub hageja määrata nende elukohaks tema elukoha.
4.Kuna kostja ei ole laste ülalpidamiseks elatusraha andnud ega osale laste kasvatamisel palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist summas 5506.- krooni koos tulumaksuga, mille hageja peab tasuma vastavalt tulumaksuseadusele riigile. Elatise väljamõistmisel kostjalt palub hageja arvestada ka sellega, et hageja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last – xxx.a. sündinud G R ja xxx.a. sündinud G –J R.
5.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja poolte abielutunnistuse, laste sünnitunnistused, oma palgatõendi, Sotsiaalkindlustusameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta, kinnistusraamatu tõendi hagejal kinnisvara puudumise kohtaja ARK-i tõendi hagejal sõidukite puudumise kohta. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
6.Kostja võttis õigeks hageja nõuded abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks hageja juurde.
7.Kostja vaidles vastu aga temalt elatise väljamõistmisele nii suures ulatuses nagu hageja nõuab ja leidis, et hageja kulutab liialt laste ülalpidamiseks. Kostja tunnistas, et ta andis lastele viimati raha 2005.a. 12.oktoobril, kuid ta oli seisukohal, et kuivõrd hagejal on uus elukaaslane, kes hagejat juba aastaid on aidanud lapsi ülal pidada, võiks viimatinimetatu teha seda ka edaspidi.
8.Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Abielu lahutamise nõue.
9.Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil väitsid pooled, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad soovivad abielu lahutamist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et abielu jätkamine pooltel on võimatu ja abielu tuleb lahutada. Laste elukoha määramise nõue pärast abielu lahutamist.
10.PkS § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud laste elukohaks määrata nende ema elukoht, sest see on olnud laste harjumuspärane elukeskkond pärast poolte suhete lõppu. Laste elukoha üle pooled ka ei vaielnud. Menetlusse kaasatud eestkosteasutus oli samuti seisukohal, et laste elukohaks tuleks pärast poolte abielu lahutamist määrata laste ema elukoht. Elatusraha väljamõistmise nõue alaealiste laste ülalpidamiseks.
11.Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
12.Kostja ei vaidlustanud kohtuistungil hageja poolt väidetud asjaolu, et ta ei ole laste ülalpidamiseks raha andnud, vaid kinnitas, et tegi seda viimati 12.oktoobril 2005.a. Kostja väide nagu tema lapsi võiks ja peaks ülal pidama hageja uus elukaaslane kes seda juba mitu aastat teinud on, on põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt on hagi kostjalt poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
13.Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse lisas märgitud kulutused laste ülalpidamiseks ei ole ülepaisutatud, vaid on minimaalsed. Arvestades Eesti Vabariigi elatustaset, esmaste tarbekaupade ja toidukaupade pidevalt kasvavaid hindu ning asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, vitamiine ja ravimeid ning riideid ja jalanõusid, on kostja väide hageja poolt liigsest kulutamisest meelevaldne ning paljasõnaline ja tõendamata. Arvestades asjaoluga, et hageja netopalk OÜ-s N ja P on alla 4000.- krooni ning, et tema ülalpidamisel on lisaks kostjaga sündinud kahele lapsele veel xxx.a. sündinud tütar G R ja xxx.a. sündinud tütar G –J R, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hagetavas summas 5506.krooni tma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Tähelepanuta ei saa jäta ka asjaolu, et hageja kui füüsiline isik kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma saadavalt elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule.
14.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et kuivõrd asja sisulise arutelu käigus leidis tuvastamist, et kostja andis raha viimati laste ülalpidamiseks 12.oktoobril 2005.a., on kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist PkS § 70 lg 2 alusel põhjendatud.

Menetluskulud.

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, teistest kohtukuludest on kohus hageja hagi esitamisel vabastanud.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja