AS Shagi OÜ V ja A M vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja AS S(endine ärinimi AS S, registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja Kaarel Kais (Lindorff Eesti AS, XXX);
Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
kostjad: OÜ V (registrikood XX, asukoht XXX), esindaja Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ,
XXX);
A M (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata). 28.05.2008.a. Hageja esindaja Kaarel Kais Kostja OÜ V esindaja Svetlana Pilden
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada.
1.Välja mõista kostjatelt OÜ-lt V ja A M lt solidaarselt põhivõlgnevus summas 500 000 krooni AS S kasuks.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt V AS S kasuks põhivõlgnevuse osa summas 118 313,69 krooni ja viivised summas 618 312,69 krooni.
3.Menetluskulud 500 000 kr suuruse võla osas jätta solidaarselt kostjate OÜ V ja A M kanda, ülejäänud osas kogu ulatuses kostja OÜ V kanda. Edasikaebekord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 17.11.2006.a. hagi OÜ V vastu kokku 1 236 626,30 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 06.05.2005.a. kapitalirendilepingu nr L04103205, millega hageja andis kostja kasutusse mootorsõiduki XXX. Kostja kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu lõpetas hageja 24.10.2005.a. lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamise seisuga on kostjal hagejale tasumata üks osaliselt ning kaks täielikult liisinglepingust tulenevat kuumakset summas 33 130,86 krooni. Kostja ei ole rendiobjekti hagejale tagastanud.Hageja ja A M vahel sõlmiti 04.05.2005.a. käendusleping, mille kohaselt kohustus käendaja tühistamatult ning tingimusteta maksma hagejale OÜ V poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid OÜ V rahalisi kohustusi. Kostja kohustus maksma summasid vastavalt lepingule, maksegraafiku või arvete alusel. Muuhulgas kohustus kostja tasuma sõiduki valduse ja kasutamise käigus tekkivad erakorralised ja regulaarsed kulud. Muuhulgas kulud sõiduki detailidele, puhastusele ja muud kulud. Ka kohustus kostja hüvitama hagejale sõiduki vigastamisest
tekkinud kahju ulatuses, mida ei kata kindlustushüvitis. Samuti kohustus kostja hagejale hüvitama ennetähtaegse ülesütlemisega seotud kulud.
2.Eelnevast tulenevalt võlgneb kostja hagejale kantud Salva liikluskindlustuse maksed 01.12.-28.02.2006.a. summas 1 324 krooni, kindlustusmaksete eest 7 250 krooni, vara jääkmaksumuse summas 571 608,83 krooni, leppetrahvi summas 5 000 krooni. Lisaks maksegraafiku alusel makstavatele summadele võlgneb kostja hagejale makseid summas 585 182,83 krooni. Ülaltoodust lähtuvalt võlgneb kostja hagejale lepingu rikkumisest rahalist põhikohustust summas 618 390,01 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 618 313,69 krooni. Kostja ei ole makseid tähtaegselt tasunud. Seetõttu on hageja arvestanud rahaliselt põhikohustuselt lepingus sätestatud viivist määraga 0,3% päevas tähtaegselt maksmata summast. Viivise arvestamist on hageja alustanud tähtaegselt tasumata maksele järgnevast päevast. Kostja võlgneb rahalise põhikohustuse täitmisega viivitamisest hagejale 703 530,15 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga, on lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest, hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, s.o summas 618 312,69 krooni. Hageja nõue kostja OÜ V vastu on kokku summas 1 236 626,30 krooni, millest põhinõue 618 313,69 krooni ja viivis 618 312,69 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.25.05.2007.a. esitas hageja vastuse kostja OÜ V 17.01.2007.a. vastusele. Vastuses hagiavaldusele kostja nõuet ei tunnista. Antud selgituse teises lõigus viitab kostja, et ei teadnud sõlmitud rendilepingust ning kostja juhatuse liikmele rendiobjekti ning sellega seonduvaid dokumente endiselt juhatuse liikmelt üle ei antud. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud kostja väited ei ole asjakohased põhjusel, et välja toodud argumendid puudutavad üksnes kostja ning kostja juhatuse liikme vahelist sisesuhet. Hageja ei nõustu kostja teesiga, mille kohaselt on hageja tegutsenud vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja poolt esitatud argumendid on paljasõnalised ning ei oma sisulist kaalu.
4.31.08.2007.a. esitas hageja nõuete täpsustuse. Täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt OÜ-lt V ja kostjalt käendaja A M lt hageja AS S kasuks solidaarselt põhinõue summas 500 000 krooni, välja mõista kostjalt OÜ-lt V hageja AS S kasuks põhinõude osa 118 313,69 krooni, välja mõista kostjalt OÜ-lt V hageja AS S kasuks viivised summas 618 312,69 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja OÜ V seisukoht
5.OÜ V esitas 17.01.2007.a. vastuse hagiavaldusele. Alates 27.04.2006.a. on kostja uus juhatuse liige H R , kes ei olnud teadlik ei rendilepingust, selle ülesütlemisest ega AS S nõudest, ning ei saanud vastata antud hageja nõudele kohtuväliselt. Kostja seaduslik esindaja kinnitab, et ei ole nimetatud rendiobjekti ning sellega kaasnevaid dokumente endiselt juhatuselt saanud. Samas ei ole hagiavaldusele lisatud dokumentidest näha, et ka endine juhatuse liige sai rendiobjekti. Vaatamata käenduslepingule ei nõudnud hageja käendaja A M lt maksmata jäetud maksete tasumist, mille tagajärjel suurenes kostja võlgnevus hageja ees nii põhivõlgnevuse kui ka viiviste osas. Kostja leiab, et põhivõlgnevuse olemasolu korral, on hageja nõue viiviste osas alusetu, kuna antud võlgnevus tekkis käenduslepingust tuleneva õiguse teostamata jätmisel hageja poolt. Kostja leiab, et hageja nõue viiviste osas summas 618 313,69 krooni, mis on sama suur kui põhivõlgnevus ehk rendiobjekti jääkmaksumus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja A M seisukoht
6.Kostja A M hagile vastanud ei ole ning kohtuistungitele ei ole ilmunud. Kohtu põhjendused
7.Asjaolu üle, et AS S Ü ja OÜ V vahel on sõlmitud rendileping nr L04103205 (t lk 7) ning AS S ja A M vahel on sõlmitud käendusleping (t lk 15), vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus lepingu lõpetamise üle.
8.Kohus on seisukohal, et poolte, V OÜ ja hageja vahel 06.05.2004.a. sõlmitud rendilepingu nr L04103205 näol on tegemist liisingulepinguga VÕS § 361 tähenduses, milline sätestab, et liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt
määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutuse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
9.Osundatud 06.05.2004.a. lepingust tulenevalt kohustus hageja andma rendiobjekti lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. Asjaolu, et rendiobjekt on hageja poolt OÜ-le V üle antud, on tõendamist leidnud üleandmisevastuvõtmise aktiga 03.05.2004.a. (t lk 55).
10.24.10.2005.a. teatistega (t lk 14) on hageja teavitanud OÜ-d V võlgnevuse olemasolust ja rendilepingu nr L04103205 ülesütlemisest. Samuti kohustati kostjat tagastama lepinguobjekt. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostja OÜ V vastuväide, et rendiobjekt on hagejale tagastatud, on paljasõnaline ega pole millegagi tõendatud. Seega tuleb lugeda vaidlusalune vara jätkuvalt kostja valduses olevaks.
11.VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinglepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole juba tasutud liisingumaksetega. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ-lt V põhivõlgnevuse tasumist. Kostja OÜ V leiab, et võetud kohustuse eest peaks vastutama üksnes käendaja so endine OÜ V juhatuse liige A M . Hageja leiab, et väljatoodud argumendid puudutavad üksnes kostja ning kostja juhatuse liikme vahelist sisesuhet. Kohus nõustub hageja nimetatud seisukohaga. Hageja on sõlminud kõnealuse lepingu kostjaga OÜ V ja seega ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kes lepingu sõlmimise ajal täitis kostja juhatuse liikme kohustusi. Kostjal OÜ V kui rendilepingu nr L04103205 poolel lasub kooskõlas VÕS § 108 lg 1 täita võetud lepingujärgseid raha maksmise kohustusi, millised lepingu lõpetamisel kokku moodustavad 618313,69 kr. Nimetatud summa suurusele kostja OÜ V vastuväiteid esitanud ei ole.
12.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 67 lg 2 kohaselt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Seega on võlausaldaja otsustada, kas nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Käesolevas asjas on võlausaldaja nõudnud kohustuse täielikku täitmist võlgnikelt ühiselt.
13.VÕS § 142 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimustega. Asja materjalidest nähtub, et kostja A M ja AS S vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja vastutab rendilepingust tuleneva võlgnevuse korral 500 000 krooni ulatuses. Seega on käendaja A M vastust hageja ees nimetatud summaga piiratud (VÕS § 142 lg 3) ning kohustuse täitmise nõue suuremas ulatuses ei ole võimalik. Järelikult vastutab A M hageja ees maksimaalselt summas 500 000 krooni.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ-lt V solidaarselt kostja A M ga viivise summas 618 312,69 krooni tasumist, kuivõrd võlgnevus tekkis käenduslepingust tuleneva õiguse teostamata jätmise näol. Lepingu nr L04103205 üldiste tingimuste p 6.7 kohaselt kui rentnik hilineb ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest Üule viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summas. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduse kohaselt kohustub käendaja tühistamatult ja tingimusteta maksma AS-ile Ü Ü ja kohustatu vahel sõlmitava või sõlmitud lepingu kohaselt kohustatu poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kohustatud isiku rahalisi kohustusi maksimaalselt kuni 500 000 krooni ulatuses. Kõiki lepingujärgseid kohustatu rahalisi kohustusi võtab käendaja kui enda kohustusi ja kohustatud isiku poolt maksmata jäänud summat kui oma võlgnevust ja seepärast kohustub maksma koheselt Ü poolse vastavasisulise nõudmise esitamisel kohustatu
poolt maksmata jäänud summas Ü poolt näidatud arvelduskontole. Osundatud pooltevahelised lepingud eelduslikult kehtivad, vastupidine millegagi tõendatud ei ole.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja OÜ V vahelise rendilepingu kohaselt on pooled kokku leppinud viivise maksmise kohustuses ning viivisemäära suuruses. Hageja ja A M vahelise käenduse kohaselt vastutab viimane kõigi OÜ V kohustuste eest. Kuivõrd kostjate näol on tegemist solidaarvõlgnikega, siis on hageja otsustada, kelle vastu ta viivisenõude esitab. Kostja OÜ V seisukoht, et kuna juhatuse liikmed äriühingus on vahetunud, siis peaks võetud kohustuste eest vastutama ainult A M , ei ole õige. Kui osaühingule on tekitatud endise juhatuse liikme või omaniku poolt kahju, siis on võimalik osaühingul esitada kahju hüvitamise hagi endise juhatuse liikme vastu seaduses sätestatud korras vastavate eelduste olemasolul. Antud hetkel on aga kostjal OÜ V kohustus tasuda hagejale nii põhivõlgnevus solidaarselt kostjaga kui ka viivised. Käendaja vastutus, nagu eespool märgitud, piirdub antud vaidluses 500 000 krooniga.
16.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt on hageja tegutsenud vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja poolt esitatud argumendid on paljasõnalised ning ei oma sisulist kaalu.
17.Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et AS S hagi OÜ V ja A M vastu kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus solidaarselt summas 500 000 krooni. Kuivõrd kostja A M vastutus hageja ees on piiratud 500 000 krooni suuruse summaga, tuleb kostjalt OÜ V välja mõista hageja kasuks ka põhivõlgnevus summas 118 313,69 krooni ja viivised summas 618 312,69 krooni. Menetluskulu Menetluskulud tuleb jätta võlgnevuse summas 500 000 kr osas solidaarselt kostjate OÜ V ja A M kanda, ülejäänud osas kostja OÜ V kanda (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3). Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.